Obsah (9)

§ 1361§ 130§ 8§ 96§ 40§ 98§ 136§ 120§ 122

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Maret Hallikma Määruse tegemise aeg ja koht 24.04.2026, Tallinn Haldusasja number 3-26-1167 Haldusasi Maksu- ja Tolliameti taotlus X. X suhtes täitmist

§ 1361

lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada

§ 130lõikes 1 sätestatud täitetoimingud.

1. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt 1 3-26-1167 lihtmenetluses. HKMS ja

ei näe taotluse lahendamisel ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil. See ei oleks ka kooskõlas loa taotlemise eesmärgiga kohaldada vara säilimist tagavaid meetmeid enne, kui isik saab teada maksukohustuste määramisest ning hakkab selle täitmise vältimiseks vara võõrandama. Puudutatud isikul on võimalus esitada loa andmisele vastuväited edasikaebemenetluses (RKHKm nr 3-3-1-24-14, p 11.5). Seega otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata. 2.

§ 1361

lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu

§ 130

lg-s 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks.

1. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et üldjuhul ei või täitmist tagavad toimingud olla esimeseks menetlustoiminguks, sest kahtlus, et rahalise nõude või kohustuse sundtäitmine võib osutuda raskeks või võimatuks, saab tekkida üksnes varem toimunud menetluses. Erandina on peetud võimalikuks algatada vastutusotsuse koostamise menetlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamise taotlusega kahel juhul. Esmalt juhul, kui eelnevas maksumenetluses on kontrollitud juriidilise isiku maksukohustusega seotud asjaolusid ja juhatuse liikmete vastutust. Teiseks juhul, kui kahtlus maksukohustuslase võimaliku käitumise suhtes ning maksumenetluse algatamise vajadus tekkis tagastusnõude tuvastamise käigus (vt Riigikohtu määrus nr 3-3-1-68-16, punkt 11 ja seal viidatud kohtupraktika). Praegusel juhul on maksuhaldur läbi viinud äriühingu suhtes maksumenetluse ning taotluse esitamine ja seeläbi vastutusmenetluse alustamine on lubatav.
2. Loa andmise menetluses tuleb kohtul kohtupraktikast tulenevalt esiteks kontrollida, kas maksuhalduri esile toodud faktilistel asjaoludel on vastutusotsuse tegemine võimalik ja tõenäoline ning ega ei esine vastutusotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Vastutusotsuse tegemine on välistatud, kui maksusumma määramine on aegunud, maksuvõlg on kustunud või juhatuse liikme tahtluse või raske hooletuse tuvastamise on ebatõenäoline (RKHKm nr 3-191672, p 18). Teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kui loa andmise eeldused on täidetud, tuleb kontrollida ka kohaldatava meetme põhjendatust ja proportsionaalsust võrdluses maksukohustusega, mille täitmist soovitakse tagada (RKHKm nr 3-3-1-15-12, p 57).
3. Seejuures tuleb rõhutada, et loa andmisel ei kontrolli kohus üksikasjalikult seda, kas käimasoleva menetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav vastutusotsus oleks õiguspärane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust.
4. MTA taotluses toodud faktilisi asjaolusid arvestades on vastutusotsuse tegemine võimalik ja tõenäoline. 6.
5. Seisuga 16.02.2026 oli XX (likvideerimisel) maksuvõlg 61 313,17 eurot ja intressivõlg 17 125,41 eurot. Maksuvõlg on tekkinud maksustamisperioodil mai 2024 kuni aprill 2025, mil X. X oli äriühingu ainuosanik ja juhatuse liige.

§ 8

lg-st 1 tulenevalt on äriühingu juhatuse liikme kohustuseks tagada õigete andmetega deklaratsioonide esitamine ning deklareeritud maksukohustuste tähtaegne ja täielik täitmine. Taotluses on maksuhaldur ära näidanud, et X. X on

§ 8lg-st 1 tulenevaid kohustusi rikkunud.

2 3-26-1167 6.2. Taotlusest on tuvastatav ja jälgitav eeldatava maksukohustuse suurus ning andmed tagatise kohta (

§ 1361lg 2 p-d 2–3).

Samuti on põhjendatud täitetoimingu valikut (

§ 1361lg 2 punkt 4).

Kohtule ei nähtu, et taotluses märgitud ulatuses vastutusotsuse koostamine oleks selgelt välistatud või et täitetoimingu valik väljuks

-s lubatu piirest. 6.3. Äriühingu seaduslik esindaja vastutab äriühingu maksuvõla eest vaid juhul, kui maksukohustuslane ise ei ole suuteline seda tasuma (

§ 96lg 5).

XX (likvideerimisel) majandustegevus on lõppenud ja äriühingu maksuvõlga pole võimalik sisse nõuda äriühingu vara arvelt. Maksuhaldur on tuvastanud, et XX (likvideerimisel) registervarast ei jätku maksuvõla tasumiseks ning ettevõtte on likvideerimisel, on maksuhalduril

§ 96lg 5 tuginedes olemas alus vastutusotsuse koostamiseks.

Maksuhaldurile teadaolevalt puuduvad äriühingul kinnistud ja muu register- või vallasvara, millele sissenõude pööramisega oleks võimalik maksuvõlga sisse nõuda. XX on kustutatud käibemaksukohustuslaste registrist alates 20.11.2025, mis viitab majandustegevuse puudumisele. Alates 24.10.2025 on XX staatus likvideerimisel ning oktoobris ja novembris 2025 ei ole maksustatavat käivet deklareerinud. Seisuga 30.04.2025 XX-l olid rahalised vahendid 12 609,30 eurot. Viimased viis kuud pole käibevahendeid juurde tekkinud, vaid pigem alustati likvideerimist, siis on alust eeldada, et sisse ei õnnestu nõuda ka määratud maksusummat. 21.01.2026 laekus pangakontodele seatud aresti tulemusena maksuvõla katteks üksnes 10 eurot. 23.10.2025 esitas XX Äriregistrile avaldus alustada ettevõtte likvideerimisega ja määrata likvideerija. 6.4. Maksuhaldur on põhjendanud, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on vastutusotsuse tegemine. Ei saa olla vaidlust, et kontrolliperioodil oli äriühingu ainus juhatuse liige X. X, kes vastutas äriühingu rahaliste ja mitterahaliste kohustuste täieliku ja tähtaegse täitmise eest. Maksuhaldur on taotluses piisavalt põhjendanud kahtlust, et juhatuse liige võis rikkuda maksuseadustest tulenevaid kohustusi ning juhatuse liikme tegevuse ja maksuvõla tekkimise vahel on põhjuslik seos. Asjas ei nähtu tõendeid, mis annaks juba vastutusmenetluse algstaadiumis põhjuse välistada, et juhatuse liige tegutses

§ 40lg-s 1 sätestatud vormis (RKHKm nr 3-3-1-17-17, p 13).

6.5. Vastutusotsuse tegemist välistavaid asjaolusid ei esine. Äriühing ei ole käesoleval hetkel kustutatud ning maksuvõlg ei ole aegunud.

§ 98lg 1 kohaselt on maksusumma aegumistähtaeg kolm aastat.

Maksusumma tahtliku tasumata või kinni pidamata jätmise korral on maksusumma määramise aegumistähtaeg viis aastat. Aegumistähtaeg algab selle maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast, mida ei esitatud või milles esitatud andmete alusel maksusumma valesti arvutati. Käesolevas asjas algab maksukohustuste aegumistähtaeg

1. maist 2024, kuna vanim deklareerimata ja tasumata maksukohustus pärineb aprill 2024 TSD-st, mille esitamise ja tasumise tähtaeg oli 12.05.
2. Võttes aluseks viieaastast aegumistähtaega, aegub vastutusmenetluse raames maksuvõla määramine kõige varem mais
3. Seega

§ 98

lg-s 1 teises lauses sätestatud maksusumma määramise tähtaeg käesoleval juhul möödunud ei ole. Nõustun MTA-ga, et eelkirjeldatud asjaolud annavad alust järeldada, et tuvastatud asjaolud viitavad maksusumma tahtlikule tasumata jätmisele. See, kas juhatuse liikme tegevus maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste täitmisel oli tahtlik või kantud raskest hooletusest, selgitatakse lõplikult vastutusmenetluses, mitte täitmist tagavate toimingute sooritamise taotluse lahendamisel (RKHK määrus asjas nr 3-3-1-17-17, p 13). Hinnang süü vormile eeldab konkreetse juhtumi asjaolude tuvastamist ja kogumis hindamist (vt nt RKHK otsus nr 3-17-2235/52, p-d 12–16), mis täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise menetluse kiireloomulisust arvestades ei ole üldjuhul kohane. (RKHK määrus asjas 3-19-1672 p 21). Praegusel juhul ei ole tahtlus välistatud. 7. Täitetoiminguks loa andmisel tuleb otsus teha olukorras, kus puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Tegemist on prognoosiga, mis ei nõua, et maksuhaldur tõendaks ja halduskohus tuvastaks konkreetse maksukohustuslase tegevuse, mis takistab hilisema 3 3-26-1167 sundtäitmise tulemuslikkust. Teisisõnu ei eelda põhjendatud kahtlus, et isik juba oleks astunud samme selleks, et raskendada rahalise kohustuse hilisemat sissenõudmist.

§ 1361

sätestatud meetme eesmärk ongi sellist käitumist ennetada (RKHKm nr 3-3-1-4-13, p 22). Põhjendatud kahtluse hindamisel on olulise kaaluga isiku käitumine maksuõigussuhtes ja sellest järelduv usaldusväärsus, nt isiku osalus maksuvõla põhjustanud sündmustes ja käitumine maksumenetluse jooksul. Hilisemale sundtäitmise võimatusele ei saa osutada üksinda asjaolu, et isikul puudub tõenäoliselt raha maksukohustuse koheseks ja täielikuks täitmiseks (RKHKm nr 3-19-1672, p 27). Loa andmiseks piisab, kui kohus peab täitmise raskendatust või võimatust asjaoludest ja kogutud tõenditest lähtudes tõenäoliseks (RKHKm nr 3-3-1-15-12, p 50c). 8. Leian, et antud asjas on täidetud

§ 136

¹ lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tulemusena antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks ning sundtäitmise võimatus tuleneb maksukohustuslase tegevusest.

1. MTA on kohaselt põhjendanud (MTA taotluse p 5), et X. X tegevusmuster ilmestab seda, et ta on astunud samme vältimaks vastutust äriühingu maksuvõlgade tasumise eest. X. X käitumine, mis seisnes ebaõigete andmetega maksudeklaratsioonide esitamises ja äriühingust raha väljaviimises, jättes samal ajal maksukohustused täitmata, iseloomustab maksuhalduri hinnangul isiku suhtumist avalik-õiguslikesse kohustustesse. Maksuvõlaga äriühingut on asutud likvideerima. Maksuhalduri arvates on tõenäoline, et sarnaselt võib X. X suhtuda ka vastutusotsusega.
2. Seega on tõenäoline, et sarnaselt võidakse suhtuda ka vastutusotsusega määratavasse vastutuskohustusse ning sellest hoidumiseks asutakse vara võõrandama. Nõustun maksuhalduriga, et selline käitumine on piisav selleks, et tekitada põhjendatud kahtlus, et isik võib asuda kõrvale hoidma tulevikus määrata võiva maksukohustuse täitmisest.
3. Täitetoimingu valiku puhul annab kohus hinnangu sellele, kas valitud meede riivab ebaproportsionaalselt isiku õigusi.
4. Kohtuliku hüpoteegi seadmine X. X omandis olevale Tallinnas asuvale kinnistule on põhjendatud. Keelumärke seadmist ei saa pidada ülemäära piiravaks, sest vara on võimalik jätkuvalt kasutada (vt ka RKHKm nr 3-17-1141, p 13).
5. Nõustun, et kui võrrelda X. Xle tehtavate väljamaksete suurust (sissetulekuid) vastutusotsusega kavandatava kohustuse suurusega, esineb tõenäoliselt vajadus tulevikus vastutusotsuse sundtäitmiseks.
6. Arvestades eeltoodut leian, et taotlus kohtuliku hüpoteegi X. X omandis olevale Tallinnas asuvale kinnistule on proportsionaalne ning põhjendatud olemasoleva maksuvõla ja eeldatavate täitekulude tagamiseks, kuna ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või muutuda võimatuks. Rahuldan seega MTA taotluse anda Maksuja Tolliametile luba kohtuliku hüpoteegi seadmiseks Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) summas 85 068,58 eurot X. Xle kuuluvale kinnistule registriosa numbriga xxxxxxx asukohaga Xxxxxx xx xx, X, XXX.
7. Arvestan taotluse rahuldamisel ka maksuhalduri kinnitusega, tulenevalt

§ 1361 lg 2 pst 3 lõpetab MTA X.

X vastu suunatud täitetoimingud, kui isik on esitanud tagatise

§ 120lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt.

Asendustagatise esitamisel tuleb arvestada asjaoluga, et esitatav tagatis peab lisaks nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (

§ 122). X.

Xl on soovi korral võimalik kanda tagatissumma deposiiti. 4 3-26-1167 4. Määrus toimetatakse kätte MTA-le, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. X. Xle toimetatakse määrus kätte pärast kohtu teavitamist täitetoimingute sooritamisest. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma 5