1.8
lg 1 p 3 sätestatule lõpetas Pärnu Maakohus 29.04.2026 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle esimese astme kohtumenetlusse Viru Maakohtule.
) § 486 lg 1 p 3 kohaselt jätkab makseettepaneku koostanud kohus asja menetlemist hagimenetluses või annab asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule kui avaldaja ja võlgnik on enne maksekäsu tegemist esitanud kohtule kirjaliku kompromissilepingu. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt kohus menetleb kompromissilepingut
§-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt. Kui kohus kompromissi ei kinnita, jätkab ta asja menetlemist hagimenetluses
§-s 487 sätestatu kohaselt.
lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. 29.04.2026 esitasid pooled kohtule taotluse, milles paluvad kinnitada nende vahel sõlmitud kompromiss ning lõpetada asja menetluse. Muus osas kinnitab kohus kompromissi, kuid jätab kinnitamata osas, milles pooled leppisid kokku viivise tasumises sissenõudekuludelt (kohtule esitatud kompromissi p-s 5, dtl 52). Viidatud kompromissi punkti kinnitab kohus põhinõudelt viivise tasumise osas. VÕS § 1131 lg 1 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. 3 Käesoleval juhul on pooled kokku leppinud sissenõudmiskulude tasumises 50 eurot. Sissenõudmiskuludelt saab arvestada/nõuda viivist kui need on muutunud sissenõutavaks. Poolte kompromissi kohaselt on võlgnevuse kogusumma 5391,92 eurot (mis sisaldab ka sissenõudmiskulu), mis on jagatud igakuisteks osamakseteks. Maksegraafiku tulbas „kõrvalnõuded“ on kuude kaupa jaotatuna kantud kogusumma, mis hõlmab tasumata intresse, viiviseid, tasumata arveid ning ka sissenõudekulu. Milline konkreetne sissenõudekulu summa (osa sissenõudekuludest) sisaldub igakuises kõrvalkulude makses, kompromissis eraldi välja toodud ei ole. Sellest tulenevalt ei ole võimalik arvestada ka viivist sissenõudekuludelt (sh arvestust kontrollida) ning kompromiss ei oleks selles osas täidetav. Kuivõrd sissenõudmiskuludelt viivise osa kogu võlanõudest marginaalne, ei pea kohus põhjendatuks jätta kogu sõlmitud kompromissi kinnitamata, vaid üksnes selles osas, mida ei ole võimalik esitatud kujul täita. Muus osas on kompromiss täidetav. 5. Kohus selgitab pooltele menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (
Täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 kohaselt juhul, kui kostja ei täida kompromissiga võetud kohustust, siis hagejal õigus on pöörduda kohtutäituri poole kohtumääruse sundtäitmiseks. 7. Tulenevalt
lg 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled loobusid määrusekaebuse esitamise võimalusest. Osas, milles kohus kompromissi kinnitab, ei saa pooled esitada määrusele määruskaebust. Osas, milles kohus jättis kompromissi kinnitamata, saavad pooled esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest. 8. Kompromissis nimetamata menetluskulud jäävad poolt endi kanda (
/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.