4-19-1837/33

(4)4-19-1837 Edasikaebamise kord Kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi. ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK 14.04.2018 on koostatud Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri poolt väärteoprotokoll selle kohta, et P.B 16.01.2018 07:09 ajal XXX 93, Pärnu kortermaja ees rikkus sõidutee äärde pargitud M.E-le kuuluvat hõbedast värvi sõiduauto Ford Focus riikliku reg nr-ga XXX parempoolne esiukse, millega tekitati M.E-le varaline kahju 200 eurot. Sellega rikkus menetlusalune isik KarS § 203 lg 1 nõudeid, pannes toime väärteo KarS § 218 lg 1 järgi. 13.03.2019 üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2670,18,000180 on määratud P.B-le KarS § 218 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 30 trahviühiku ulatuses, so 120 eurot. Kaebuse sisu 26.03.2019 esitas P.B kaitsja Pärnu Maakohtule kaebuse väärteootsuse tühistamiseks ning menetluse lõpetamiseks. Ta leiab, et ei ole tõendatud väärteo toimepanemine P.B poolt. Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele 11.04.2019 oma kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule palub ta jätta väärteoasjas vastu võetud otsuse muutmata. Väärteo toimepanemine P.B poolt on tõendamist leidnud. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kaebuse esitaja jäi oma kaebuses toodud seisukohtade juurde. Kohtuistungil kohtuväline menetleja leidis, et väärteoasjas tehtud otsus on seaduslik, järgitud on menetlusõigust ning palus jätta kaebuse rahuldamata. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, arvestades tõendite kogumist kujunenud siseveendumust, on seisukohal, et esitatud süüdistus P.B vastu on täielikult tõendamist leidnud. P.B süüdistatakse XXX korteriühistu esimehe M.E sõiduauto kahjustamises. Antud asjas puudub vaidlus, et P.B elab XXX, trepikojas nr 3 Strandi poolt vaadatuna. Fototabelite ja värvitööde kokkuvõttega on tõendatud, et M.E Ford Focusel on peal kraapimisjälg ja talle on põhjustatud kahju. Vaidlus puudub ka teo toimepanemise kohas ja selles, et P.B elab Strandi poolt kolmandas ning kannatanu M.E viiendas trepikojas. Need asjaolud nähtuvad ka uuritud Maa-ameti kaardi väljavõttest. Poolte vahel on vaidlus selles, kes oli väärteo toime pannud isik. Kohus leiab, et esitatud süüdistus on tõendamist leidnud eeskätt tunnistaja M.E ja Q.M-i , sh Häirekeskusele tehtud kõnega, ütlustega kogumis. Kohtuistungil M.E selgitas, et avastas 16.01.2019 autol kriimustuse. M.E ütluste kohaselt on tal P.B-ga suhted üldiselt halvad, kuna P.B on olnud läbi aegade võlgnevusi ühistu ees. Üldkoosolekul on arutatud isegi tema korteri sundvõõrandamist. Esimene võlgnevus oli 6-7 aastat tagasi ja ta pakkus talle graafikut, kuid P.B ei olnud sellest huvitatud ning ütles talle, et „vaata et su endaga midagi ei juhtu“ ja viitas ka „kolaka“ saamisele. M.E ütluste kohaselt ta politsei poole ei pöördunud, sest oli tegemist sõna-sõna vastu olukorraga. Siis, kui ta kohtusse ühe P.B võlanõude ühistu poolt andis, olid tal pea autol kummid puruks torgatud. 2017.a aasta lõpus andis ta P.B võlanõude kohtutäiturile ja 16.01.2018 oli tal auto kraapimine. 2

(4)4-19-1837 M.E ei ole näinud, et P.B on tema vara kahjustanud, kuid kirjeldas kohtus konteksti, mis viitab P.B vihale tema vastu. Kohus leiab, et nimetatud asjaolud puutuvad vaidlusesse, sest see kinnitab konteksti ja võimalikku motiivi. Ka P.B kirjeldas, et suhted on halvad M.E-ga ning viimane on hoopis teda ähvardanud. Kohus leiab, et käesolevas asjas omab tähtsust eeskätt asjaolu, et isikute vahelised suhted olid pikemat aega halvad, mis võis anda motiivi M.E vara kahjustamiseks. Kaitsja pool tõi välja, et ühistus on probleeme ka korteriga nr 30 ja seegi omanik suitsetab. M.E seda ülekuulamisel ka kinnitas, et korteriga nr 30 on ühistul probleeme seoses loomade pidamisega ja ta tegeleb nendega, samuti selle korteri omanik suitsetab akna peal. Kokkuvõtvalt kinnitavad järgmised tõendid, et süüdistuses kirjeldatud vara kahjustaks oli siiski P.B ja ei saanud olla keegi teine: 1) M.E ütlused, et krt 30 on

1. trepikojas ja selle omanik on vanem ja pikem P.B-st. 2) Häirekeskuse kõnes Q.M märgib, et XXX tn kõndides just nägi, et üks mees tõmbas autole võtmega ühe kriibu ja läks Strandi poolt
2. trepikotta. Kohus leiab, et selliselt kirjeldatud tegu on võimalik toime panna üksnes kavatsetusega. 3) Ka M.E ütluste kohaselt P.B trepikojas ei ela P.B ealisi isikuid, sest ülejäänud on nooremad või pensionärid; 4) Q.M-i viite järgi elas autot kahjustav isik samuti
3. trepikojas, samuti suitsetav isik, tal on BMW ning Q.M tundis ka kohtuistungil ära P.B kui antud väärteo toimepannud isiku. 5) M.E ütluste kohaselt ei saa 2.trepikojas elav isik oma võtmega sisse
4. trepikotta. Kui motiiv korteriühistu esimehe autot kahjustada võis olla nii krt 38 (3.trepikoda) elanikul ja ka krt 30 (2.trepikoda) elanikul, siis rõhuvalt ülekaalukas tõendite kogum viitab üheselt, et selleks isikuks sai antud juhul olla üksnes krt 38 elav P.B . Q.M kirjeldas, et miks talle on antud P.B mällu jäänud, sest ta nägi teda antud sündmusega seoses vahetult ja veel samal õhtul ka teisel korral, kui ta töölt tuli. Kohus leiab, et tunnistaja on usaldusväärne ja ta ütlused haakuvad küllaldaselt teiste tõenditega: 1) P.B-l puuduvadki erilised tundemärgid, et teda oleks võimalik kuidagi teisiti ja eriliselt ära tunda. 2) Samas nii M.E kui Q.M-i kirjeldused P.B riietuse osas - tume riietus - samuti üldjoontes ühtivad. On igati võimalik, et inimese talvisel riietusel ei olegi erilisi tundemärke ja inimest on võimalik kirjeldada ning tuvastada hoopis tema tegevuse kaudu nagu antud juhul Q.M tegi. 3) Tunnistaja Q.M-i kirjelduste järgi oli rikkujaga seotud järgmised märksõnad –
5. trepikoda, BMW, õues suitsetav isik, varahommik. Kõik eeltoodu viitab üksnes P.B-le ka M.E, G. ja P.B ütluse alusel. P.B lõpeb varahommikul vahetus kui koju tuleb. V.Y ütluste kohaselt suitsetab ta abikaasa õues mitte toas. M.E ütluste kohaselt on probleeme krt 30ga
6. trepikojast, kes suitsetab akna peal. Lisaks tunnistaja Q.M on usaldusväärne ka seetõttu, et on täiesti erapooletu tunnistaja, tal puudusid enne nimetatud sündmust igasugused kokkupuuted P.B-ga ja igasugune motiiv anda valeütlusi. Süüdistuses toodud väärteo toimepanemise aeg on 16.01.2017 kell 06:
7. Tunnistaja P.B abikaasa V.Y ütluste kohaselt oli abikaasa öövahetuses, kui sündmus toimus. Samas tema ütluste kohaselt tuleb ta öövahetusest koju 06:30 ja see on alati nii. Seejärel tunnistaja jälle ütleb, et sel päeval oli P.B kodus 06:
8. Seega ühelt poolt oli öövahetuses ja teisalt oli kodus. Seega tunnistaja V.Y ütlused, P.B asukoha kohta süüdistuses toodud aja paiku, on ebausaldusväärsed ja samuti asjaolu, et tal oli talvel hele riietus (võrdles kohtu tooliga). Samas V.Y ütlused muus osas, et neil on BMW ja P.B suitsetab alati õues mitte toas, on usaldusväärsed, sest haakuvad M.E ja 3

(4)4-19-1837 V.Y ütlustega. Kohus leiab, et arvestades ülekaalukat tõendite kogumit, ei ole P.B ütlused usaldusväärsed ja puuduvad ka neid kinnitavad tõendid. P.B viide, et ta tuli süüdistuses toodud päeval koju hoopis teist teed pidi või varem, on paljasõnaline ning ümber lükatud otseselt Q.M-i ütlustega. Kaitsja viide, et tunnistajate ütlustes on vastuolu, millist auto külge kraabiti. Seda siiski ei esine. M.E ütluste kohaselt oli kahjustatud auto parempoolne esiuks ja see ka haakub fotoga tl 9 ning värvitööde kokkuvõttega tl 28. Asjaolu, kas Q.M-il ei tulnud istungil meelde kumb külg, on arvestades ülekaalukat süüstavate tõendite kogumit juba ebaoluline. Lisaks arusaadavalt on aega palju möödunud ja tunnistaja jättis kõige olulisema meelde – kraabiti võtmega halli pikapautot, mis haakub tl 9-ga. Pealegi asjas ei ole esitatud tõendeid, et kraabiti mingit teist autot. Kaitsja leiab, et õige ei ole otsuses toodud teo toimepanemise aeg. Kohus tuvastab, et süüdistuses toodud aeg 16.01.2018 kell 06:45 on siiski õige, sest andmebaasi väljatrüki ja Häirekeskuse kõne kohaselt tegi Q.M kõne politseile kell 07:09 (tl 35). Eeltoodu alusel võis olla antud aeg 06:45, sest Häirekeskuse kõne on tehtud ajal, mil Q.M jõudis juba tööle. Kohus leiab, et eeltoodu alusel on tõendatud kõik inkrimineeritud koosseisu tunnused P.B teos ja asjaolude alusel on tegu sooritatud kavatsetusega. Seega rikkus ta KarS § 203 lg 1 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav KarS § 218 lg 1 järgi. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistus KarS § 218 lg 1 järgi karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. KarS § 47 lg 1 kohaselt kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on 4 eurot. Arvestades, et KarS § 218 lg 1 järgi on rahatrahvi määramise korral maksimaalseks määraks 300 trahviühikut, on rahatrahvi keskmiseks määraks 150 trahviühikut. Kohtuväline menetleja määras P.B-le KarS § 218 lg 1 järgi karistuseks rahatrahvi 30 trahviühiku ulatuses, so 120 eurot, mis on lausa sanktsiooni miinimummäära lähedane karistus. P.B on varem karistamata isik. Samas süü suuruse hindamisel arvestab kohus, et P.B pani selle toime raskeima tahtluse liigiga - kavatsetusega. Kohus arvestab tekitatud kahju ulatust. Kohus ei ole tuvastanud, et P.B puhul esineks KarS §-des 57-58 sätestatud karistust raskendavaid või kergendavaid asjaolusid. P.B süü on seega keskmise suurusega ning tingiks isegi raskemat karistust, kuid kohus kohtuvälise menetleja poolt määratud karistust raskendada ei saa. Seega kohaldatud miinimummäära lähedase karistuse muutmiseks alust ei ole ja ka selles osas tuleb jätta otsus muutmata. Menetluskulud ja asitõendid Kuivõrd kaebus jäi rahuldamata, jäävad menetluskuludena tema kaitsjakulud KrMS § 180 lg 1 alusel kaebuse esitaja kanda. Asitõend – Häirekeskuse kõne säilitada digitoimikus KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Nummert Kohtunik 4