lg 4 alusel esitada 30 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või oleks pidanud teada saama, määruskaebuse Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kaudu. 1
lg-st 1 võib isik juhul, kui Riigiprokuratuur või kohtuväline menetleja jätab kaebuse või taotluse osaliselt või täielikult rahuldamata või läbi vaatamata või tähtaja jooksul lahendamata, esitada Riigiprokuratuuri või kohtuvälise menetleja määruse peale kirjaliku kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas
§-s 5 või 6 alusel antav määrus on koostatud või kelle tööpiirkonnas tekitati kahju käesoleva seaduse § 7 tähenduses. Kaebuse esitaja S.H-le on taotluse kohaselt kohtuvälise menetleja väidetava süülise käitumisega tekitatud varaline kahju
Taotluse esitaja ei viita kahju hüvitamise alustele, mis on sätestatud
§-des 5, 6 ning neid ei tuvastanud ka kohus. Samas kui menetleja rikub süüliselt menetlusõigust ja põhjustab seeläbi isikule kahju, on isikul õigus nõuda sellise kahju hüvitamist mistahes juhtudel (SHKHS § 7 lg 1) ning ilma seadusest tuleneva varalise kahju piirmäärata (
). Väärteoasja materjalidest nähtub, et Politsei- ja Piirivalveameti Lääne Prefektuuri 16.03.2017.a otsusega väärteoasjas nr 2670,17,000854 karistati S.H oma elukohas tsiviilkäibes keelatud elektrišokirelva omamise kohta Relvaseaduse § 892 lg 1 alusel rahatrahviga 4 trahviühiku ulatuses, s.o summas 16 eurot. Viidatud otsust S.H ei vaidlustanud ja tasus trahvi. Elektrišokirelva omamine on tsiviilkäibes keelatud, väärteoasja materjalide kohaselt 23.03.2017.a andis vanemväärteomenetleja Kristiina Hallimäe elektrišokirelva asitõendi üleandmise-vastuvõtmise aktiga nr 7317 asitõendite hoidlasse, 05.09.2017.a on elektrišokirelv hävitatud (asitõendi hävitamise akt nr 3.1-6/797-1). Hiljem, asjas kahtlema hakates, esitas S.H kaebuse kohaselt politseile teabenõude, mille peale tuli tema juurde vanglas Lääne Prefektuuri ametnik Kristiina Hallimäe, kes ütles, et vastavas otsuses ühe tõendina märgitud ekspertiisi elektrišokirelva tuvastamiseks ei tehtud ning vastav otsus on tehtud seega valesti.
Nimetatud paragrahvi lõike 1 kohaselt kui menetleja rikub süüliselt menetlusõigust ja põhjustab seeläbi isikule kahju, on isikul õigus nõuda sellise kahju hüvitamist sõltumata sellest, milline on selle süüasja lõpptulemus, mille raames isikule kahju tekitati. Lõike 2 kohaselt vabaneb menetleja vastutusest, kui ta tõendab, et ta ei olnud kahju tekitamises süüdi. Vastavalt kriminaalmenetluslikule õiguspärasuse mõistele on isiku põhiõigustesse sekkumine õiguspärane, kui ametnik on jõudnud asjaolude hoolsa hindamise teel veendumuseni, et sekkumise normatiivsed ning faktilised eeldused on täidetud, seda isegi juhul, kui tagantjärele selgub, et nimetatud eeldused siiski täidetud ei olnud. Sellekohase lähenemise järgi on menetleja ametitoiming õiguspärane, kui menetlust täideviival ametnikul on vajalik pädevus, kui ta järgib menetlusnorme ning ei esine kaalutlusvigu, s.t teiste sõnadega, kui ametniku eksimus sekkumistingimuste täitmise kohta ei ole talle hoolsusnõude rikkumise tõttu etteheidetav. Õigusvastaseks saab riigi tegevust karistusõigusliku õiguspärasuse mõiste käsitluse järgi pidada alles siis, kui esineb talle etteheidetav eksimus õiguslike küsimuste suhtes. Kaebaja nõuab varalise kahju väljamõistmist seoses taskulambi, mida menetleja pidas elektrišokirelvaks, valdusest ilmajäämisega, samuti sama menetlusega seotud väärteotrahvi tasumise tõttu (summades 100 + 16 eurot). Menetleja on kaebuse lahendamise määruses kirjeldanud, et kriminaalasja raames teostati 22.08.2016.a S.H elukohas XXX läbiotsimine (läbiotsimisprotokoll väärteotoimikus tl 4 jj). Läbiotsimise käigus äratas menetlustoimingut läbiviivatel politseiametnikel kahtlust taskulamp seoses lambi sisse- ja väljalülitusnuppude ning kirjete arvukusega. Taskulamp võis olla elektrišokivõimekusega. Hiljem politseiruumides kontrolliti uuesti elektrišokivõimekusega taskulambi funktsiooni ning kokkupuutel valge paberiga tekitas elektrisokivõimekusega taskulamp paberile musta ümara põletusjälje (väärteotoimikus tl 15 sisaldub eriasjade uurija Kati Vahari kiri, milles ta vastavat kontrollimist kirjeldab). Kohtule ei ole esitatud andmeid selle kohta, et kohtuväline menetleja oleks pahatahtlikult viinud läbi väärteomenetlust kaebuse esitaja suhtes. Ülal on kirjeldatud taskulambi leidmist ning kahtlusi, 3
lg 1 alusel, et esineksid kahju hüvitamise alused, peab aset olema leidnud menetlusõiguse rikkumine. Väärteoasja otsuse kohaselt on teo toimepanemine tõendatud ettekande, läbiotsimise protokolli koopia ja eksperdi hinnanguga. Läbiotsimise protokollist nähtub küll vaidlusaluse eseme leidmine, kuid protokollist ja väärteotoimikus sisalduvatest fotodest ei tulene üheselt, et tuginedes eseme kujule, mõõtmetele ja konstruktsioonile, on tegemist elektrišokirelvaga, mis on tsiviilkäibes keelatud relv Relvaseaduse mõttes. Ka esimese tõendina toodud ekirjana vormistatud ettekande osas oleks tulnud politseiasutuse ametnik tunnistajana üle kuulata. Tunnistuses oleks uurija saanud selgitada enda poolt tajutud asjaolusid taskulambi omaduste kirjeldamisel. Kohtu hinnangul oleks uurija Kati Vahari ülekuulamine tunnistajana olnud lubatav VTMS § 31 lg 1 ja KrMS § 66 lg 1 alusel. Kati Vahar ei olnud väärteoasjas teinud toiminguid, mis oleks võimaldanud pidada teda väärteoasja menetlejaks. Väärteoasja menetlemisega ei saa samastada ka varasemas kriminaalasjas tehtud toimingud, mis eelnevad väärteomenetluse alustamisele. Otsuses märgitud eksperdi hinnangut väärteotoimikus otsuse koostamise ajal ei olnud aga üldse. Kaebuse rahuldamata jätmise määruses on menetleja selgitanud, et vanemväärteomenetleja Kristiina Hallimäe küsis suuliselt väärteomenetluse kestel Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi eksperdilt hinnangut elektrišokivõimekusega taskulambi kohta. Saades vastuse, jättis vanemväärteomenetleja Kristiina Hallimäe hinnangu korrektselt vormistamata. Seega on otsus rajanenud tõendile, milline oli otsuse koostamise ajaks täielikult vormistamata ning mille kogumise asjaolusid ei ole käesoleva seisuga enam võimalik ka kontrollida. Alles 29.05.2019.a küsis vanemväärteomenetleja täiendavalt kirjalikult Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi eksperdi arvamust elektrišokivõimekusega taskulambi kohta. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi tehnikaosakonna ekspert Margo Ritari andis talle edastatud fotode põhjal kirjaliku arvamuse. Nõuetekohaseks tõendiks ei saa pidada aga ka tagantjärele eksperdi poolt tõenäosuslikus sõnastuses antud e-kirja vormis vastust, et tegemist võib olla elektrišokirelvaga. Nõuded ekspertiisiaktile sätestab kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 107. Väärteomenetluse raames väidetavalt suuliselt ega hiljem selle väliselt e-kirja teel küsitud arvamus ei vasta KrMS § 107 nõuetele. Seega ei ole konkreetne hilisemgi teave vormistatud selliselt, et seda oleks menetluse kestelgi saanud pidada lubatavaks tõendiks. Kusjuures märkima peab, et kui ekspertiisiakt iseenesest saab anda teavet ka tõenäosuslikus vormis (st, et tegemist võib olla tsiviilkäibes keelatud relvaga) ning seda juhul, kui ekspert näitab aktis ära, milliste andmete põhjal ta vastava arvamuseni jõudnud on, siis veelgi taunitavam on tugineda e-kirja vormis rajatud oletusele, sest kirja sisust nähtuvalt ei ole vastanud ekspertiisiametnikule konkreetsema vastuse saamiseks esitatud piisavalt andmeid (ekspert on selgitanud, et piltidel ei ole näha esiküljel olevaid elektroode ja ovaalse nupu vastasküljel olevat ümmargust nuppu, vt väärteotoimiku lk 22). Ehk isegi konkreetses e-kirjas ei andnud ekspert tõsikindlat vastust, et tegemist oli elektrišokirelvaga. 4
Et tõendid on nõuetekohaselt vormistamata jäänud, on möönnud kahju hüvitamise kaebuse lahendamise määruses ka kohtuväline menetleja ise.
lg 3 kohaselt võib maakohus määrusega: 1) jätta kaebuse rahuldamata; 2) rahuldada kaebuse osaliselt ja määrata isikule hüvitise osas, milles kaebus rahuldati; 3) rahuldada kaebuse ja määrata hüvitise vastavalt taotlusele; 4) tühistada prokuratuuri määruse, millega jäeti taotlus rahuldamata. Seega tuleb tühistada Politsei- ja Piirivalveameti 16.03.2017 kahju hüvitamise lahendamise määrus ja tunnistada Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri väärteoasjas nr 2670,17,000854 16.03.2017.a otsus õigusvastakseks, tühistada vastav otsus ning kohustada kohtuvälist menetlejat kustutama otsuse alusel karistusregistrisse kantud andmed.
alusel hüvitatakse kahju, mis on isiku talumiskohustuse suhtes ülemäärane. Kannatanu õigus kahju hüvitamist nõuda ja menetleja süülise rikkumise tuvastamine ei tähenda seda, et riik peab kahju alati hüvitama rahas. Kui tegemist on väheolulise rikkumisega ja tekitatud kahju ei ole oluline, siis piisab teatud juhtudel ka õigusrikkumise tunnistamisest ja vabanduse palumisest (
). Kohtu hinnanul ei ole tegemist väheoluliste rikkumistega, rikkumised on kaasa toonud nõuetele vastavatele tõenditele tugineva lahendi, mistõttu tekitatud kahju tuleb hüvitada rahas. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt tuleb varalise kahju mõiste ja liikide puhul lähtuda VÕS §-st 128. VÕS § 128 lg 2 järgi on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 128 lg 3 järgi otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kaebusest nähtuvalt on S.H seoses tema suhtes läbi viidud väärteomenetlusega kandnud kulutusi summas 116 eurot, mis hõlmab taskulambist ilmajäämise kulu ning väärteoasjas rahatrahvi tasumise kulu. Väärteoasja materjalide hulgas esinevad ka tõendid, mis näitavad väliselt sarnaste taskulampide hindasid suurusjärgus 100 eurot. Kuna taskulamp on hävitatud, ei ole vastavat eset võimalik füüsiliselt S.H-le tagastada ning eseme väärtus tuleb hüvitada rahas. Trahvi 16 eurot on S.H tasunud ning seda on kinnitanud ka kohtuväline menetleja. Eeltoodu põhjal asub kohus seisukohale, et varaline kahju kuulub S.H-le hüvitamisele tema poolt määratud ulatuses. 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.