KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Maret Altnurme Määruse tegemise aeg ja koht 19.05.2026, Tallinn Haldusasja number 3-26-582 Haldusasi F.Z riigi õigusabi taotlus Menetlusosalised Taot

) § 119 lg 1, § 235 lg-d 1 ja 3; riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. F.Z esitas 26.01.2026 Tallinna Vanglale taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 150 eurot. Taotluse kohaselt käitus vangla ametnik solvavalt ja agressiivselt. Mittevaraline kahju seisneb taotluse kohaselt hingelistes kannatustes (alandus, solvumine, hirm, mure, nördimus, moraalne valu).
2. Tallinna Vangla jättis 16.02.2026 vastusega nr 1-9/1-26/34-2 taotleja mittevaralise kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.
3. F.Z esitas 02.03.2026 Tallinna Halduskohtule riigi õigusabi taotluse (täiendatud 02.04.2026), milles soovis riigi õigusabi esindamiseks haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses ning õigusdokumendi koostamiseks. 3-26-582
4. Tallinna Halduskohus jättis 02.04.2026 määrusega riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p-de 1, 6 ja 12 alusel rahuldamata. Taotluse selgitustest ja haldusmenetlusest nähtuvalt soovib taotleja riigi õigusabi hüvitamiskaebusega halduskohtusse pöördumise eesmärgil. Halduskohtumenetlusele omase uurimis-, selgitamis- ja tõlgendamiskohustuse tõttu (

§ 2

lg-d 4 ja 5) on taotleja võimeline oma õiguseid kohtus ise kaitsma (RÕS § 7 lg 1 p 6). Tegemist ei ole keeruka ega õiguslikult uues valdkonnas tekkinud vaidlusega. Taotleja on haldusmenetluses suutnud oma seisukohti esitada viisil, et vastustajal on olnud võimalik neile sisuliselt vastata. Kohtumenetluses kohaldab õigust kohus ning kaebaja peab välja tooma üksnes faktilise põhjenduse, miks ta vastustaja seisukohaga ei nõustu (

§ 38lg 1 p 7).

Taotleja on taotluses vanglale toonud välja tema hinnangul asjakohased õigusnormid. Halduskohtusse pöördumise eeldus ei ole juriidilise hariduse olemasolu. Kui kohtule esitatavas kaebuses on puuduseid, annab kohus puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Taotlejale tekkiva riive peab oma sõnadega sisustama taotleja ise ning seda nii võimalikule esindajale kui ka kohtule. Mittevaralise kahjunõude esitamise osas ei ole tungivat avalikku huvi (RÕS § 7 lg 1 p 6). Taotleja väidab oma õiguste riivet seoses sellega, et valvur käskis tal vait olla. Ka juhul, kui selline korraldus või ütlemine oli solvav või lausa õigusvastane, ei nähtu sellest taotleja õiguste intensiivset riivet. Taotleja on soovinud oma riivatud tunnete ja usaldusliku suhte taastamist ning tema käitumise õiget mõistmist. Seega soovib taotleja ennekõike üksnes veenduda, kas ametnik käitus õigesti. Ainuüksi sel eesmärgil kahjunõude esitamiseks ei esine tungivat avalikku huvi. Taotleja avaldustest ja dokumentidest ei nähtu ühegi riigivastutuse seaduse § 9 lg-s 1 nimetatud õigushüve riivamist määral, mille tõttu tuleks tungivat avalikku huvi möönda. Samuti puuduvad põhjendused ega ole ka sündmuste käigust loogiliselt järeldatav, et taotlejale tekkis tervisekahju. Võimalik hüvitis oleks väiksem kui eeldatavad riigi õigusabi kulud (RÕS § 7 lg 1 p 12). Justiitsministri 26.07.2016 määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 11 lg 1 kohaselt on tasu riigi õigusabi osutamise eest halduskohtumenetluses, sealhulgas halduskohtusse kaebuse koostamise ja esitamise eest, 39 eurot iga poole tunni kohta. Seega ületaks taotlejale 2 tunni ulatuses riigi õigusabi osutamise tasu (156 eurot) taotletavat kahjuhüvitist. Ka juhul, kui mitte lähtuda aritmeetilisest võrdlusest, on taotlejale asjast võimalik tulenev kasu, s.o taotleja väidete kohaselt õigluse, riivatud tunnete ja usaldusliku tunde taastamine koos taotleja käitumise õige mõistmisega märgatavalt väiksem, kui oleksid riigi eeldatavad kulud õigusabile, mille mahuks võib eelduslikult kaebuse sisulise menetlemise korral olla vähemalt 10 tundi, mille eest makstav tasu oleks 780 eurot. Ka siis, kui taotleja hinnangul on tema õiglustunde taastamisel saadav kasu suurem, vähendab seetõttu tekkivat riivet taotleja võimalus kaitsta oma õiguseid ise. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 5. F.Z esitas 29.04.2026 määruskaebuse, milles palub riigi õigusabi taotlus rahuldada. Riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmine piirab taotleja võimalust õiguste kaitseks. Taotlejal puudub juriidiline haridus. Riigi õigusabi on vajalik selleks, et taotleja saaks esitada kohtule kaebuse ning kohus saaks anda toimunule hinnangu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus võtab

§ 207lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 119lg 1), määruskaebus on 2

§ 204

lg 1) ning vastab

§-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (

§ 104lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

7. Määruskaebuse rahuldamiseks ja halduskohtu määruse tühistamiseks ei ole alust. Praegune vaidlus ei nõua riigi õigusabi korras advokaadi määramist. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega korda neid kõiki (

§ 201lg 4, § 203 lg 2).

8.

§ 110

lg 1 p 3 kohaselt võib kohus menetlusabina isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses. RÕS § 6 lg-st 1 tulenevalt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Majandusliku seisundi kõrval tuleb hinnata, kas esinevad RÕS §-s 7 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. Riigi õigusabi ei anta muu hulgas juhul, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi (RÕS § 7 lg 1 p 1), kui riigi õigusabi taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi (RÕS § 7 lg 1 p 6), ning kui võimalik hüvitis oleks väiksem kui eeldatavad riigi õigusabi kulud (RÕS § 7 lg 1 p 12). 9. Taotleja on 02.03.2026 riigi õigusabi taotlusele lisanud taotluse riigilõivust vabastamiseks koos teatisega taotleja ja tema perekonnaliikmete isikliku ja majandusliku seisundi kohta. Taotleja on kinnipeetav ning tal puudub sissetulek. Esitatud andmetel puudub ringkonnakohtul alus kahelda selles, et taotleja puhul on täidetud riigi õigusabi andmise majanduslikud eeldused (

§ 112lg 1 p 1).

10. Kuigi riigi õigusabi andmise majanduslikud eeldused on täidetud, tuli taotlus jätta rahuldamata. Vaidlus ei ole õiguslikult ega muul põhjusel keerukas ning taotleja seni esitatud menetlusdokumentide sisu arvestades ei ole ringkonnakohtul kahtlust, et taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma (RÕS § 7 lg 1 p 1). Seejuures saab kahju tekkimise asjaolusid ja kahju olemust ning tekkinud negatiivseid tagajärgi kohtule selgitada kõige paremini taotleja ise. Kaebust ei tule õiguslikult põhjendada, mistõttu ei eelda menetluses osalemine õigusteadmiste olemasolu. Kaebaja ei pea viitama kohtule esitatavates avaldustes õigusnormidele ega kohtupraktikale, asjakohaste normide ja kohtupraktika kohaldamine on kohtu ülesanne (

§ 157lg 1).

Õigusteadmisteta kaebajat toetab muu hulgas halduskohtu uurimis- ja selgitamiskohustus (

§ 2lg-d 4 ja 5).

Samuti ei nähtu asjas seni esitatu põhjal eriti intensiivset õiguste riivet ja sellega seotud avalikku huvi. Kahju tagajärjed on tajutavad eelkõige individuaalselt ega ole ülekantavad avalikkusele. Seega sai jätta taotluse rahuldamata ka RÕS § 7 lg 1 p 6 alusel. Ringkonnakohus nõustub ka sellega, et taotlejale asjast tulenev võimalik kasu oleks ebamõistlikult väike, võrreldes riigi eeldatavate kuludega õigusabile (RÕS § 7 lg 1 p 12). 11. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 02.04.2026 määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 3