Obsah (7)

§ 187§ 440§ 444§ 459§ 468§ 173§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Anastassia Stalmeister Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu, 6. aprill 2026 Tsiviilasja number 2-25-14732 Tsi

§ 187

lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD

1. A.X (hageja) esitas
2. septembril 2025 hagi O.P (kostja) vastu elatise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt elab hageja alates
3. a maikuust kostjast eraldi. Hageja ja kostja vahel suhtlus puudub.
4. Kostja võttis
5. märtsi
6. a istungil hagi õigeks. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 440 lg 1, § 442 lg 4). 4.

§ 440

lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kuna kostja on kohtuistungil hagi õigeks võtnud, rahuldab kohus hagi. 5.

§ 444

lg 3 kohaselt võib kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Viidatud sättele tuginedes jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.

1. Elatis tuleb perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 alusel välja mõista kuni hageja täisealiseks saamiseni. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Igakuise elatise arvutamise aluseks tuleb võtta elatise baassumma (PKS § 101 lg 3), millele lisandub 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (PKS § 101 lg 4). Seejärel tuleb võtta arvesse, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse arvel (PKS § 101 lg 5) ning kui hageja viibib kostja juures aasta jooksul keskmiselt 7-15 ööpäeva kuus, väheneb elatise summa proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga (PKS § 101 lg 6) ning kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes (PKS § 101 lg 7). Kohus selgitab, et väljamõistetud elatis tuleb kanda hageja seadusliku esindaja arveldusarvele iga kalendrikuu eest ette, s.o iga järgmise kuu elatis tuleb tasuda hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval. Väljamõistetud elatis tuleb kanda hageja seadusliku esindaja pangakontole, mis on hagiavalduse kohaselt Swedbank AS-is nr xxxxxxxxxxxxxxxxxx.
2. Kohus selgitab, et pooltel on

§ 459lg-s 1 nimetatud asjaolude esinemisel õigus nõuda maksete suuruse muutmist.

2 8.

§ 468

lg 1 p 1 alusel tunnistab kohus omal algatusel hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus 9.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173

lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

§ 164lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) Anastassia Stalmeister kohtunik 3