Obsah (13)

§ 168§ 429§ 477§ 428§ 173§ 172§ 174§ 138§ 144§ 146§ 175§ 177§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristiina Kruusel Kohtujurist Katalyn Tähismaa Määruse tegemise aeg ja koht 31. märts 2026, Tallinn Tsiviilasja number 2-26-4612 Tsiviilasi AB „Lietuvos draud

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu, avaldaja) esitas 27.02.2026 Harju Maakohtule avalduse D. K. (puudutatud isik) vastu, milles palus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista kahjuhüvitise 3545,12 eurot, seisuga 27.02.2026 viivise 8,87 eurot ja alates 28.02.2026 viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
2. Kohus võttis 09.03.2026 määrusega avalduse menetlusse.
3. 30.03.2026 esitas avaldaja kohtule avalduse avaldusest loobumiseks. Puudutatud isik tasus 18.03.2026 avaldajale 3553,99 eurot, s.o põhinõude ja viivise (3545,12+8,87). Sellest tulenevalt loobub avaldaja nõudest. Avaldaja palub jätta menetluskulud

§ 168lg 5 alusel puudutatud isiku kanda.

Avaldaja selgitab, et menetluskulu on välja toodud 27.02.2026 avalduses. Avalduse kohaselt on avaldaja menetluskulud õigusabikulud 450 eurot (ilma käibemaksuta) ja riigilõiv 50 eurot. Avaldaja palub tagastada pool riigilõivust, s.o 25 eurot, AB Lietuvos draudimas Eesti filiaali arvelduskontole nr XXX, selgitusega XXX, tsiviilasi 2-264612. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 4. Kohus leiab, et avaldaja poolt esitatud avaldus loobumiseks tuleb

§ 429

lg 1 alusel vastu võtta.

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Ühtlasi lõpetab kohus

§ 428lg 1 p-st 3 ja § 429 lg-st 1 juhindudes tsiviilasja menetluse.

5. Kohus ei näe aluseid avaldusest loobumise vastuvõtmata jätmiseks. Kohus peab vajalikuks seejuures osundada

§-le 432, mille kohaselt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samal alusel. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 2 6.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

§ 172

lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

§ 168

lg-st 4 tuleneb, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Antud paragrahvi viies lõige näeb ette, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Praegusel juhul on puudutatud isik nõude rahuldanud peale avalduse esitamist ja avaldaja taotleb menetluskulude kindlaksmääramist ning palub jätta kulud puudutatud isiku kanda. Eeltoodut arvestades on käesoleval juhul kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulude jätmine puudutatud isiku kanda kooskõlas

§ 168

lg 5 ja

§ 172lg 1 teises lauses sätestatuga.

7. Tulenevalt

§ 174

lg-st 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Sama paragrahvi

1. lõike järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
2. Vastavalt

§ 138lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Sama paragrahvi teise lõike järgi on kohtukulud riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud.

§ 144

p-st 1 tulenevalt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 146

lg 1 p 3 alusel kannab menetluskulud isik, kelle kanda jäävad menetluskulud kohtulahendi alusel. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus juhindudes

§ 175lg-st 1 kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

§-s 218 sätestatu kohaselt. Toimiku materjalidest nähtub, et avaldajal on käesolevas tsiviilasjas olnud lepinguline esindaja, seega on antud asjas avaldaja poolt kantavad õigusabikulud menetluskulud.

1. Avaldaja on tasunud riigilõivu avalduse esitamisel 50 eurot, millest taotleb 25 euro tagastamist. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu 25 euro näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb avaldajale puudutatud isiku poolt hüvitada.
2. Edasi kontrollib kohus avaldaja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohtule esitatud menetluskulude nimekirjast nähtub, et tsiviilasja menetluse käigus on avaldajale osutatud õigustoiminguid kokku 180 minuti ulatuses, tunnihinnaga 150 eurot (käibemaksuta). Vastavalt menetluskulude nimekirjale moodustavad seega avaldaja kulud õigusabile kokku 450 eurot. Kohus peab avaldaja esindaja õigusabiteenuse tunnihinda ja ajakulu mõistlikuks ja põhjendatuks.
3. Kokkuvõttes mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks menetluskuludena välja riigilõivu summas 25 eurot ja õigusabikulud summas 450 eurot. 3
4. Menetluskulude hüvitamisel soovis avaldaja ka hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivise väljamõistmist.

§ 177

lg 4 järgi peab puudutatud isik avaldajale maksma käesoleva määrusega väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud suuruses viivist alates määruse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamise kohustuse täitmiseni. 13. Kohus leiab, et avaldaja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele.

§ 150

lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus riigilõivu, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. 14. Avaldaja on tasunud avalduse esitamisel 27.02.2026 riigilõivu 50 eurot. Seega tagastamisele kuulub pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 25 eurot. Vastavalt avaldaja taotlusele tuleb kanda tagastatav riigilõiv, s.o 25 eurot, AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal arvelduskontole nr XXX, märkides selgitusse: „XXX, tsiviilasi 2-26-4612“. (allkirjastatud digitaalselt) 4