MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Määruse tegemise aeg ja koht 8. aprill 2026. a, Tallinn Haldusasja number 3-26-843 Haldusasi X. X gümnaasiumiharidusele juurdepääsu võimaldamise
§-de 37–39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist (
§ 121lg 1 p 2).
Kui menetlusosaline ei kõrvalda taotlust sisaldavas avalduses kohtu määratud tähtpäevaks puudusi, jätab kohus avalduse põhjendatud määrusega läbi vaatamata (
§ 55lg 2).
5. Kohus selgitas kaebuse käiguta jätmisel, et riigi õigusabi taotluse majandusliku seisundi teatis on puudulik, sest selles puuduvad andmed, kes tasub kaebaja eluaseme, toidu, transpordi, side, tervishoiu, hügieenitarvete, riiete ja jalanõude eest ning kui suured on kaebaja püsikulutused. Samuti selgitas kohus, et kaebaja elab eelduslikult koos oma isaga, mille tõttu tuleb kaebajal esitada ka andmed temaga koos elavate pereliikmete sissetulekute, vara, kohustuste ja püsikulutuste kohta. Kaebaja ei ole kohtule vastanud, sj ei ole kaebaja selgitanud, miks tal ei ole nende andmete esitamine võimalik. Olukorras, kus kohtul puudub täpsem selgitus kaebajaga koos elavate pereliikmete kohta, ei pea kohus võimalikuks asuda ka kaebaja ja kõigi tema võimalike lähikondsete (isa, ema jne) pangakontode andmeid välja nõudma. Kohustus tõendada enda väiteid asub esmajärjekorras menetlusosalisel (
§ 59lg 1).
Kuna riigi õigusabi taotluses on puuduseid, mis takistavad selle sisulist läbi vaatamist, jätab kohus taotluse läbi vaatamata.
- Kaebaja on esitanud kokku kolme vastustaja vastu kohustamisnõude ja hüvitamisnõude. Kohus on käiguta jätmise määruses kokkuvõtlikult soovinud teada: - millisel õppekaval kaebaja põhihariduse omandas ning IB õppesüsteemi alusel õppides, kas kaebaja kuulus vastava õppesüsteemi sihtrühma; - miks ei vaidlustanud kaebaja seda, kui tal ei võimaldatud
- aastal senise kooli
- klassis õpinguid jätkata; - kas kaebaja soovib gümnaasiumihariduse omandamist eesti keeles või inglise keeles; - kas kaebaja on alates
- aastast esitanud avaldusi Tartus või Tallinnas gümnaasiumiastmesse astumiseks vastavalt koolide vastuvõtukordadele ning millised on olnud koolide vastused; - milles seisneb kokkuvõttes iga vastustaja, sh ministeeriumi tegevusetus; - millised on kaebajale varalise kahju tekkimist kinnitavad tõendid; - milliste õigushüvede riivamisega seoses kaebaja mittevaralise kahju hüvitamist taotleb ja millised on kaebajale tervisekahju tekkimist kinnitavad tõendid; - mida on kaebaja teinud selleks, et talle kahju ei tekiks; - kuidas on vastustajad takistanud kaebajal Eestist lahkumist. Kaebaja ei ole kohtule vastanud. Tegemist on kesksete küsimustega, mille alusel on võimalik kontrollida, kas kaebuses on toodud õiged vastustajad, kas vastustajad on oma tegevusega kaebaja subjektiivseid õiguseid rikkunud (nt juhul, kui kaebaja ei ole sisseastumisavaldusi esitanud) ning kui suur on kahjunõudelt tasutav riigilõiv. Kaebuse puudused on sedavõrd suured, et kaebaja nõue ei ole selgelt määratletav ning võimalikel vastustajatel ei ole võimalik kaebusele ammendavalt vastata. 2
(3)Tegemist on küsimustega, mille osas peaks kaebaja andma selgitusi ka riigi õigusabi korras esindaja määramise korral esindajale, sest tegemist on nõuete määratlemiseks oluliste asjaoludega, mida teab üksnes kaebaja. Kaebuselt ei ole tasutud ka riigilõivu. Kohus on kontrollinud riigilõivu tasumist viitenumbri, isikukoodi, haldusasja numbri, kaebaja nime (sh nimed eraldi) ning summa järgi. Kuigi kaebuse dokumendile on märgitud kommentaar, et kaebaja taotleb riigilõivu tasumisest vabastamist, on seda põhjendatud üksnes riigi õigusabi taotlemisega. Tegemist ei ole nõuetekohase taotlusega ning sellel on samad puudused kui riigi õigusabi taotlusel (vt määruse p 5). Eeltoodust tulenevalt on tegemist puudustega, mis takistavad asja läbivaatamist, mistõttu tuleb kaebus
§ 121lg 1 p 2 alusel tagastada.
7. Kaebaja ei ole tasunud esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu. Samuti ei ole kaebaja täpsustanud käiguta jätmise määruses toodud asjaolusid, mis võiksid olla esialgse õiguskaitse aluseks (vt 23.03.2026 määruse p 4). Seega ei ole sisustatav, milline on kaebaja õiguskaitsevajadus ning keda tuleks õiguskaitse abinõuga kohustada ning milline on kaebajale sobiv haridusasutus. Seetõttu jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin 3
(3)