Obsah (13)

§ 201§ 242§ 99§ 91§ 90§ 96§ 100§ 94§ 124§ 125§ 126§ 38§ 88

4-26-373 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25. märts 2025. a, Tallinnas Väärteoasja number 4-26-373 (kohtueelses menetluses 2317,25,009640) Kohtukoossei

) § 201 lg 2 järgi Andres Mältoni süüditunnistamises (mootorsõiduki juhtimine isiku poolt, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud).

1. Tühistada Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse 26.01.
2. a otsus väärteoasjas nr 2317,25,009640 osaliselt ja teha uus otsus, millega: 3.1.tühistada kohtuvälise menetleja otsus

§ 201

lg 1 järgi (Suurbritannia juhiloa vahetamata jätmine) ja teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista isik antud rikkumises süüdi

§ 242lg 1 järgi.

3.2.Tühistada kohtuvälise menetleja otsus

§ 242

lg 1 järgi (isikut tõendava dokumendi esitamata jätmine) ja lõpetada selles osas väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. 3.3.Mõista

§ 242lg 1 ja § 201 lg 2 järgi Kar

S § 63 alusel

§ 201lg 2 järgi Andres Mältonile karistuseks rahatrahv 75 trahviühikut, s.o 600 eurot. 3.4.Kar

S § 66 lg -te 2 ja 3 alusel määrata, et rahatrahv tuleb tasuda ositi 10 kuu jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest, st tasudes igakuiselt 60 eurot. 1 4-26-373 3.5.Rahatrahvi tasumiseks vajalikud andmed on Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse 26.01.

1. a otsuses.
2. Käesolev otsus väljastada kaebajale ning PPA Põhja prefektuurile. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni. Kassatsiooni saab esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on avalikult teatavaks tehtud, s.o kuni 24.04.2026 (k.a). VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna patrullpolitseinik G.K koostas 28.12.2025 väärteoprotokolli AB 1655759 Andres Mältonile selle eest, et tema 28.12.2025 kell 21.19 Harjumaal Tallinnas Kadaka puiestee 167 Mäepealse tänava ja Mäealuse tänava vahel, liikudes Mäealuse tänava suunas juhtis mootorsõidukit BMW M340 riikliku registreerimismärgiga XXX omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Isik elab alaliselt Eestis, kuid esitas Suurbritannia B-kategooria juhiloa nr XXX kehtivusega 02.03.2021 kuni 22.07.
4. Liiklusseaduse § 99 lg 10 kohaselt pidi selle vahetama Eesti juhiloa vastu. Juht on varasemalt juhtimiselt kõrvaldatud. Kontrollija nõudel ei olnud juhil esitamiseks kaasas isikut tõendavat dokumenti. Nimetatud käitumistega rikkus menetlusalune isik liiklusseaduse (

) § 90 lg 1 p 1, § 38 lg 2 ja 88 lg 1 nõudeid, pannes toime sellega väärteod, mis on kvalifitseeritavad

§ 201lg 2 ja § 242 lg 1 järgi.

2. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse 26.01.2026 üldmenetluse otsusega väärteoasjas 2317,25,009640 karistati Andres Mältonit

§ 201lg 2 ja § 242 lg 1 järgi ning Kar

S § 63 lg 1 alusel rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses ehk 1200 eurot.

1. Andres Mälton esitas 4.02.2026 Harju Maakohtule kaebuse kohtuvälise menetleja otsusele. Otsus ei ole õiguspärane ega proportsionaalne. Sõiduki juhtimise ajal oli tal olemas kehtiv Suurbritannia juhiluba, mis tõendab, et tal oli õigust juhtida vastava kategooria mootorsõidukit. Juhtimisõigus ei olnud peatatud, ära võetud ega kehtetuks tunnistatud. Küsimus puudutas juhiloa vahetamist Eesti juhiloa vastu. Tegemist oli formaalse kohustuse täitmata jätmisega, mitte ohtliku liikluskäitumisega. Karistust on ebaproportsionaalselt suur. Määratud karistus ei vasta teo tegelikule raskusele ega karistuse eesmärgile. Otsusest ei nähtu piisavalt, et oleks hinnatud kaebuse esitaja varasemat käitumist, rikkumise tegelikku ohtlikkust ning asjaolu, et juhtimisõigus oli olemas.
2. Harju Maakohtu 11.02.2026 kohtumäärusega jäeti Andres Mältoni kaebus käiguta.
3. 15.02.2026 palus kaebuse esitaja lahendada kaebus kirjalikus menetluses. Kaebuse esitaja palub tühistada kohtuvälise menetleja otsus või alternatiivselt vähendada oluliselt karistust, kuivõrd karistus on ebaproportsionaalselt suur.
4. Kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht saabus Harju Maakohtusse 27.02.
5. Kohtuväline menetleja nõustub kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses.
6. Kohtuväline menetleja leiab, et puudub alus kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks. Käesolevas asjas puudub vaidlus, et 28.12.2025 kell 21.19 osales Andres Mälton mootorsõiduki juhina liikluses ning esitas samal päeval Suurbritannia juhiloa. Peamine küsimus taandubki asjaolule, kas kaebaja omas vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust Suurbritannia juhiloa alusel. Andres Mältonile oli kohustus vahetada Suurbritannia kehtiv juhiluba 12 kuu jooksul Eestisse elama asumisest Eesti juhiloa vastu2 4-26-373 kuivõrd tema elukoht on rahvastikuregistri järgi Eesti- mida ta ei teinud, mistõttu ei ole tal

§ 99

lg 61 (kehtis kuni 08.07.2024, kehtiv redaktsioon alates 9.07.2024

§ 99

lg 11) juhtimisõigust võimalik tõendada enam ka välisriigi juhiloaga, isegi kui selle kehtivusaeg pole veel lõppenud (RKKKo nr 4-20-758 p 16). Samuti, 02.10.2025 koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtuvalt oli Andres Mälton sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud

§ 91

lg 2 p 3 alusel, kuivõrd tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Samal kuupäeval on isik otsuse kättesaamist kinnitanud oma allkirjaga. Nimetatud otsuse kohaselt jõustub otsus selle tegemisest ning kehtib kuni asjaolude äralangemiseni, s.o juhtimisõiguse saamiseni. Menetlusalune isik ei ole nimetatud otsust vaidlustanud. Seega, kaebuse esitaja oli varasemalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud ning juhiluba oli tähtaegselt vahetamata, on selline tegu karistatav

§ 201lg 2 järgi.

Transpordi liiklusregistri päringu vastuse kohaselt väljastati kaebajale Eesti Vabariigi juhiluba nr XXX alles pärast õigusrikkumise toimepanemist, s.o 30.12.2025. Teoga teistele liiklejatele ohu mittepõhjustamisega seoses viitab kohtuväline menetleja kohtupraktikale. Kuivõrd

§ 201

järgi kvalifitseeritud õigusrikkumise puhul põhineb teo karistusväärsus teo üldisel ohtlikkusel, puudub vajadus eraldi tuvastada, kas rikkumine tõi kaasa tegeliku ohu või muu negatiivse tagajärje (VT RKKKo nr 4-25-2712 p 10, nr 4-25-631 p 9). Kohtuväline menetleja on seisukohal, et Andres Mältonile määratud karistuse näol ei ole tegemist ebaproportsionaalse karistusega, arvestades õigusrikkumise iseloomu. Karistust kergendavaid asjaolusid puhtsüdamliku kahetsuse näol ega raskendavaid asjaolusid kohtuväline menetleja ei tuvastanud. Karistusregistri andmetel omab Andres Mälton kehtivat väärteokaristust samalaadse õigusrikkumise eest. Kohtuväline menetleja palub jätta VTMS § 132 p 1 alusel kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. KOHTU SEISUKOHT

1. Tutvunud Andres Mältoni kaebusega, kohtuvälise menetleja seisukohaga ja kontrollinud väärteoasja materjale, leiab kohus, et kaebuse saab vastavalt VTMS § 120 lg-le 1 lahendada kirjalikus menetluses. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja kaebemenetluses täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
2. Otsustamaks Andres Mältonile kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse õigsuse ja proportsionaalsuse üle tulenevalt tema süü suurusest, tuleb esmalt kohtul kontrollida, kas menetlusaluse isiku poolt toimepandud teos on süüteokoosseis.
3. Antud juhul omistatakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli ja vaidlustatud otsuse kohaselt

§ 201lg 2 ja § 242 lg ettenähtud süütegude toimepanemist.

1. Vaidlust ei ole selles, et:
2. Andres Mälton juhtis 28.12.2025 kell 21.19 Harjumaal Tallinnas Kadaka puiestee 167 Mäepealse tänava ja Mäealuse tänava vahel, liikudes Mäealuse tänava suunas mootorsõidukit BMW M340 riikliku registreerimismärgiga XXX, kui ta PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna patrullpolitseiniku poolt liiklusjärelevalve käigus peatati. Andres Mältoni poolt mootorsõiduki juhtimine on fikseeritud 28.12.2025 koostatud väärteoprotokollis, sellega tutvumist on menetlusalune isik ise kinnitanud. Selliselt on seostatav Andres Mältoni viibimine sündmuskohal antud rikkumisega seonduvalt. Seda kinnitavad väärteotoimikus olev 28.12.2025 isikusamasuse tuvastamise protokoll, 28.12.2025 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus kui ka 28.12.2025 tunnistaja patrullpolitseinik K.-E. H. ütlused. Seega loeb kohus tuvastatuks, et Andres Mälton juhtis väärteoprotokollis märgitud ajal mootorsõidukit. 3 4-26-373
3. Andres Mälton esitas patrullpolitseinikule juhtimisõigust tõendava dokumendina Suurbritannia B-kategooria juhiloa nr XXX kehtivusega 02.03.2021 kuni 22.07.
4. See asjaolu on tõendatud tunnistaja patrullpolitseinik K.-E. H. ütlustega.
5. Andres Mälton oli varasemalt juhtimiselt kõrvaldatud. 02.10.2025 koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtuvalt oli Andres Mälton sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud

§ 91

lg 2 p 3 alusel, kuivõrd tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, kuni juhtimisõiguse saamiseni.

1. Andres Mältonil ei olnud kaasas ja ta ei esitanud isikut tõendavat dokumenti, mida kinnitab ka tunnistaja K.-E. H..
2. Vaidluse all on küsimus, kas kaebuse esitaja omas 28.12.2025 vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust Suurbritannia juhiloa alusel.
3. Kohus peatub esmalt Suurbritannia juhiloa tähtaegsel vahetamata jätmisel Eesti juhiloa vastu.
4. Andres Mältonile heidetakse ette väärteoprotokollis ja kohtuvälise menetleja otsuses

§ 90

lg 1 p 1 rikkumist, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. 15. Juhtimisõigust tõendab juhiluba.

§ 96

lg 1 ja 2 kohaselt tõendatakse isiku juhtimisõigust seda tõendava dokumendi alusel (kehtiv juhiluba, esmane juhiluba, ajutine juhiluba, piiratud juhtimisõigusega juhiluba, välisriigi pädeva asutuse väljastatud rahvusvaheline juhiluba koos siseriikliku juhiloaga või seadusega ettenähtud juhtudel juhiluba asendav dokument) või liiklusregistri andmete alusel (Eesti juhiloa puhul). Isikul võib olla ainult üks kehtiv juhtimisõigust tõendav dokument. 16. Detailpäringust nähtuva kohaselt on Andres Mältonile juhtimisõigus väljastatud Eestis 1991. aastal. Eestis juhiloa pikendamisi ei nähtu. 17. Praeguses asjas esitas Andres Mälton Suurbritannia juhiloa, mis ei ole Euroopa Liidu ega Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriik.

§ 99

reguleerib väljaspool Eestit välja antud juhiloa kehtivust.

§ 99

lg 1 kehtivad Eestis Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni juhiload ning muu riigi ning käesoleva paragrahvi lõikes 15 nimetatud õigusaktis loetletud üksuste ja territoriaalvalitsuste käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõuetele vastavad juhiload. Sama §-i lg 2 kohaselt kehtivad Eestis välisriigi juhiload, mille kanded on tehtud ladina trüki- või kirjutuskirjas või ladina kirja translitereeritud. Juhiloale peab olema kantud mootorsõiduki, autorongi või masinrongi selle kategooria tähis ja kirjeldus, mille juhtimisõigus isikul on. 18. Avalike andmete kohaselt väljastatakse Suurbritannia (Ühendkuningriik) juhiluba püsivalt Ühendkuningriigis elavatele isikutele. Seega elas Andres Mälton 2021 juhiloa väljastamise ajal Suurbritannias. 19.

§ 100

lg 2 sätete kohaselt tõendavad alalist elukohta rahvastikuregistri andmed ning Andres Mälton ei ole esitanud väidet ega tõendeid, et ta rikkumise toimepanemise ajal (28.12.2025) elanuks alaliselt Suurbritannias. Juhul, kui Andres Mältoni püsiv või alaline elukoht asus reaalselt Suurbritannias, tulnuks vastavad andmed kanda ka rahvastikuregistrisse. 20. Rahvastikuregistri väljatrükk, mis mh kajastab isiku põhielukoha välisriigis, kui see on registrisse kantud, kinnitab, et Andres Mältoni käesoleva ajani kehtiv elukoht Eestis on alates 17.03.2023 XXX. 21. Eraldi on

§ 99lg 10 ja 11 toodud ära Viini 1968.aasta ja Genfi 1949.

aasta teeliikluse konventsioonide osalisriigi juhiloa kehtivus alaliselt Eestisse elama asunud isiku suhtes.

1. Suurbritannia on ühinenud Viini
2. aasta teeliikluse konventsiooniga, seega seal välja antud juhiluba

§ 99

lg 10 kohaselt kehtib Eestisse alaliselt elama asunud isiku puhul 12 kuud alates isiku alaliselt Eestisse elama asumisest. 23. Praegusel juhul oli Andres Mälton kohustatud seega

§ 99

lg 10 alusel vahetama Suurbritannia juhiloa Eesti juhiloa vastu 12 kuu jooksul alates Eestisse elama asumisest. 4 4-26-373

1. Eeltoodu alusel kehtis alaliselt Eestis elanud Andres Mältonil Suurbritannia B-kategooria juhiluba nr XXX (kehtivusega 02.03.2021 kuni 22.07.2030) Eestis kuni 16.03.
2. Juhiloa saanuks ta vahetada Eesti juhiloa vastu eksamiteta (

§ 99lg 10).

Detailandmete päringu kohaselt on Andres Mälton seda ka teinud pärast praeguse õigusrikkumise toimepanemist. Tema juhtimisõigus on taastunud 30.12.2025 (väljastatud Eesti juhiluba). 25. Juhtimisõiguse mõiste määratleb

§ 94lg 1.

Selle kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. 26. Liiklusseadus eristab juhtimisõiguse peatamist (

§ 124

lg-d 1 ja 4-4 2), äravõtmist (

§ 125

), kehtetuks tunnistamist (

§ 126

) ning peatumist (

§ 124lg-d 1, 3 ja 3 1).

Viimane tähendab mootorsõiduki juhtimise ajutist keelamist (

§ 124

lg 1) juhul, kui lõpeb juhiloa kehtivusaeg (

§ 124

lg 3 p 1) või kui saabub juhi järgmise tervisekontrolli läbimise tähtpäev (

§ 124lg 3 p 2).

27. Ehkki

§ 99

lg 10 ei sätestanud otsesõnu, et liiklusseaduses ette nähtud juhtimisõiguse peatumise regulatsioon (

§ 124lg-d 1 ja 3) laieneb ka Viini 1968.

aasta teeliikluse konventsiooni osalisriigis saadud juhtimisõigusele, siis nähtub selle sätte ülesehitusest ja mõttest, et ka muus liikmesriigis saadud juhtimisõigus on võrdsustatud Eesti omaga. Seega oli perioodil 17.03.2024 kuni 30.12.2025 Andres Mältoni juhtimisõigus Eestis peatunud. 28. Riigikohus on selgitanud, et kui juhtimisõigus on peatunud, ei too see kaasa juhtimisõiguse kaotamist, kuivõrd

§ 94

lg 1 ei nimeta seda nn negatiivse asjaoluna, mis välistaks isiku õiguse juhtida mootorsõidukit. Kõnealust sätet ei saa tõlgendada selliselt, et isik kaotab juhtimisõiguse ka juhiloa kehtivusaja lõppemisel. Seega kui menetlusaluse isiku juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud ning teda ei ole ka juhtimiselt kõrvaldatud, siis ei ole ta

§ 94lg 1 ja § 201 lg 1 tähenduses juhtimisõiguseta.

(RKKKo 4-24-1323 p 7). 29. Kohtuväline menetleja viitas Riigikohtu seisukohale, et kui Eestisse asumisest on möödunud 12 kuud ja selle aja jooksul ei ole inimene saanud Eesti juhiluba, ei ole tal

§ 99

lg 6 1 (kehtis kuni 08.07.2024, kehtiv redaktsioon alates 9.07.2024

§ 99

lg 11) juhtimisõigust võimalik tõendada enam ka välisriigi juhiloaga, isegi kui selle kehtivusaeg pole veel lõppenud (RKKKo nr 4-20-758 p 16).

1. Nimetatud asjas oli tegemist Genfi
2. aasta teeliikluse konventsiooni osalisriigis väljastatud kehtetu juhtimisõigusega ning kohtuvälise menetleja esindaja on jätnud tähelepanuta kohe järgneva lause: „Teisalt saab välisriigi juhiluba olla

§ 96

lg 1 mõttes Eestis juhtimisõigust tõendav dokument üksnes juhul, kui see on kehtiv“. Samuti jõudis Riigikohus ka tolles lahendis järeldusele, et: /../ pärast Eestisse alaliselt elama asumisest 12 kuu möödumist Genfi konventsiooni osalisriigis väljastatud juhiluba enam ei kehti, kuid see ei tähenda mitte juhtimisõiguse puudumist, vaid juhtimisõiguse peatumist

§ 124lg 3 p 1 mõttes“.

Seega ei kinnita antud Riigikohtu lahend kohtuvälise menetleja lõppjäreldust, et Andres Mältonil puudus juhtimisõigus alates 17.03.2024 kuni 30.12.2025, sh süüteo toimepanemise päeval.

1. 28.12.2025 teo on Andres Mälton toime pannud kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõistes. Antud asjaolule viitab see, et Andres Mälton oli 02.10.2025 juhtimiselt kõrvaldatud samadel alustel, seega oli talle teada, et ta ei või Suurbritannia juhiloaga Eestis mootorsõidukit juhtida, kuid ta tegi seda siiski.
2. Eeltoodu alusel, jättes Eestisse alaliselt elama asumisest alates 17.03.2023 12 kuu jooksul Suurbritannia juhiloa Eesti juhiloa vastu vahetamata ja juhtides 28.12.2025 mootorsõidukit, oli Andres Mältoni mootorsõiduki juhtimisõigus peatunud

§ 124lg 3 p 1 alusel, st kui juhiloa kehtivusaeg on lõppenud.

Seega ei olnud Andres Mälton isikuks, kellel puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus nagu on talle väärteoprotokollis etteheidetud. 5 4-26-373 33. Kuivõrd Andres Mältoni juhtimisõigus Eestis oli peatunud, siis saab talle ette heita Eestis kehtiva juhiloa – kui mootorsõiduki juhtimisõigust tõendava dokumendi- esitamata jätmist, mitte aga mootorsõiduki juhtimise õiguseta juhtimist.

§ 242

lg 1 järgi on karistatav mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui puudub käesoleva seaduse §-des 201– 203, 205–207, 209, 211, 212, 214–219, 221–224 ja 226–241 sätestatud väärteokoosseis 34. Eeltoodu alusel tühistab kohus selles osas kohtuvälise menetleja otsuse ja tunnistab Andres Mältoni süüdi

§ 242lg 1 järgi.

1. Edasi peatub kohus mootorsõiduki juhtimisel 28.12.2025, kui Andres Mälton oli 02.10.2025 mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud.
2. Väärteotoimiku materjalidest nähtuvalt on Andres Mälton varasemalt, s.o 02.10.2025 sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud

§ 91lg 2 p 3 alusel, kuna tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus.

Andres Mälton on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt kuni juhtimisõiguse saamiseni. Andes Mälton on 02.10.2025 kinnitanud oma allkirjaga otsuse kättesaamist. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on Andres Mältonit karistatud

§ 201lg 1 ja § 207 lg 1 alusel rahatrahviga 600 eurot.

Andres Mälton seda otsust ei ole vaidlustanud. Seega oli kõrvaldamise alus jätkuvalt kehtiv kuni juhtimisõiguse omandamiseni 30.12.2025. 37.

§ 90

lg 1 p 3 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kes on kõrvaldatud juhtimiselt vastavalt

§ -le 91.

§ 91

lg 2 p 3 kohaselt juht kõrvaldatakse sõiduki juhtimiselt, kui tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus.

§ 94

lg 1 sätestab, et mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ja keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud.

1. Andres Mälton oli kõrvaldatud mootorsõiduki juhtimiselt 02.10.
2. Seega oli Andres Mälton 28.12.2025 isikuks, kes ei tohtinud mootorsõidukit juhtida, kuna oli kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt. Antud teo pani Andres Mälton toime kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõistes, kuivõrd ta oli teadlik mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldamisest, kuid ometi asus taas mootorsõidukit juhtima.
3. Seega on Andres Mälton rikkunud

§ 90

lg 1 p 3 nõudeid ja toime pannud

§ 201

lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on juhtimiselt kõrvaldatud. 40. Viimasena on Andres Mältonile etteheidetud kontrollija nõudel isikut tõendava dokumendi esitamata jätmist, millega ta rikkus

§ 38lg 2.

41.

§ 38

lg 2 kohaselt peavad olema mootorsõidukijuhil kaasas ning ta peab esitama liiklusjärelevalve teostaja nõudel

§ 88lõikes 2 loetletud dokumendid.

42. Mootorsõiduki juhtimisel Eestis peab juhil olema kaasas juhiluba või muu juhtimisõigust tõendav dokument (

§ 88lg 1).

Eesti piires ei ole Eestis väljastatud juhiloa kaasaskandmine kohustuslik, kui kaasas on isikut tõendav dokument (

§ 88lg 2).

Sellisel juhul tuvastatakse juhtimisõigus liiklusregistri andmetele tuginedes. 43. Vaidlus puudub selles, et 28.12.2025 ei olnud Andres Mältonile väljastatud kehtivat Eesti juhiluba. Puuduva kehtiva Eesti juhiloa asemel ei saa isik esitada isikut tõendavat dokumenti, seda saab teha üksnes kehtiva Eesti juhiloa olemasolu korral. Seega ei pidanudki Andres Mälton tol hetkel isikut tõendavat dokumenti sellel alusel kaasas kandma ega politseile esitama. Andres Mälton esitas politseile kehtiva Suurbritannia juhiloa, mistõttu on täidetud

§ 38

lg 2 ja 88 lg 1 sätestatud tingimus ja ta ei ole toime pannud

§ 38lg 2 sätestatud rikkumist.

Antud süüdistuspunkti kontekstis ei oma tähtsust, et Suurbritannia juhiluba juhtimisõigust Eestis talle enam ei andnud, vaid kõne all on üksnes kehtiva juhiloa kui dokumendi esitamise kohustuse täitmine. 44. Eeltoodu alusel tühistab kohus kohtuvälise menetleja otsuse Andres Mältoni väärteoetteheites

§ 242

lg 1 alusel ja lõpetab selles süüdistuses väärteomenetluses VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, s.o väärteokoosseisu puudumise tõttu. 6 4-26-373 45. Seega on kohus tuvastanud, et 28.12.2025 mootorsõidukit juhtides on Andres Mälton toime pannud ühe teoga kaks väärtegu, s.o

§ 242

lg 1 järgi (juhiloa tähtaegne vahetamata jätmine) ja

§ 201

lg 2 järgi (mootorsõiduki juhtimine isiku poolt, kes oli juhtimiselt kõrvaldatud).

1. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole ning kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust.
2. Eeltoodu alusel kohus tühistab kohtuvälise menetleja otsuse Eestis kehtiva juhiloa esitamata jätmisel

§ 201

lg 1 järgi ja mõistab ta selles osas süüdi

§ 242

lg 1 järgi, jätab muutmata Andres Mältoni rikkumise kvalifikatsiooni

§ 201

lg 2 järgi juhtimiselt kõrvaldatuna mootorsõiduki juhtimises ja tühistab kohtuvälise menetleja otsuse

§ 242

lg 1 järgi esitatud etteheites isikut tõendava dokumendi esitamata jätmise osas ning lõpetab selles osas menetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

1. Järgnevalt analüüsib kohus karistusse puutuvat.
2. Kohtuvälise menetleja otsusega karistati menetlusalust isikut ühe teoga kolme erineva rikkumise toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 alusel

§ 201

lg 2 järgi rahatrahviga 150 trahviühikut, s.o 1200 eurot ehk sanktsiooni keskmääras. 50.

§ 201

lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti ja

§ 242lg 1 rahatrahv kuni 20 trahviühikut.

1. Kaebuse esitaja taotleb kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist või alternatiivselt karistuse vähendamist.
2. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Märkida tuleb ka seda, et kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke.
3. Andres Mälton on ühe teoga täitnud kaks erinevat väärteokoosseisu, antud asjaolu suurendab tema teosüüd. Samas, omas ta kehtivat juhtimisõigust väljaspool Eestit, st tegemist oli õigeaegselt Eesti juhilubade vastu väljavahetamata jäetud Suurbritannia kehtiva juhiloaga ning arvestades

§ 242

lg 1 sanktsiooni (kuni 20 trahviühikut) on tegemist väheolulise väärteoga, mis vähendab teosüüd. Samas, olenemata sellest, et teda oli juhtimiselt kõrvaldatud, asus Andres Mälton aga samadel asjaoludel uuesti mootorsõidukit juhtima. Antud teos erandlikud asjaolud puuduvad. Eelnevast tulenevalt on Andres Mältoni teosüü alla keskmäära.

1. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasoluga. Kohtuväline menetleja ei tuvastanud karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Andres Mälton ei ole süüd tunnistanud ega kahetsenud, vaid on esitanud õiguslikud argumendid Suurbritannia juhiloasse puutuvalt. Andres Mälton ei ole eitanud mootorsõiduki juhtimist Suurbritannia juhiloa alusel ning asjaolu, et tal puudus Eesti juhiluba. Antud asjaolu kohus arvestab. Väärteootsusest nähtuvalt raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole ning neid ei tuvastanud ka kohus.
2. Kuigi esmapilgul esinevad alused karistuse suurendamiseks eripreventiivsetel kaalutlustel, nimelt on Andres Mälton lühikese ajavahemiku jooksul kahel korral samalaadsed rikkumised toimepannud, siis arvestab kohus ka seda, et Andres Mälton on Eesti juhiload omandanud 30.12.2025, st et isik on endale vajalikud järeldused teinud ning ei jätka enam samalaadse rikkumise toimepanemist, mistõttu puudub alus karistuse suurendamiseks eripreventiivsetel 7 4-26-373 kaalutlustel. Kohus lõpetas ühe etteheite osas ka menetluse, mida tuleb karistuse mõistmisel samuti vähendava asjaoluna arvesse võtta.
3. Eeltoodu alusel peab kohus kohaseks karistuseks kahe rikkumise eest KarS § 63 lg 1 alusel

§ 201lg 2 järgi rahatrahvi 75 trahviühikut, s.o 600 eurot.

57. Soovimata asetada Andres Mältonit põhjendamatult raskesse majanduslikku olukorda, võimaldab kohus rahatrahvi tasuda ositi 10 kuu jooksul, igakuiselt tuleb tasuda 60 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest kohtuvälise menetleja otsuses märgitud makserekvisiitide ja viitenumbri järgi. Rahatrahvi ajatamine ei välista rahatrahvi ühekordset või tähtajast varasemat tasumist. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Väliste kohtunik 8