← Eesti

2-23-9852/20

Obsah (6)§ 162§ 174§ 177§ 178§ 132§ 134

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Harju Maakohus Aleksandr Kondrašov 12.09.2025, Tallinn 2-23-9852 R.S-i hagi T.I vastu ebaõiget

) § 233 lg 1 ja §

  2. Pooled vaidlevad selle üle, kas ja milliseid andmeid kostja hageja kohta avaldas ning kui andmed on avaldatud, kas neid saab väärtushinnanguks või faktiväiteks kvalifitseerida. Kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. See, mida avaldaja ise silmas pidas, ei ole asjakohane (RKTKo 31.05.2006, 3-2-1-161-05, p 11). Seega tuvastab kohus järgnevalt mida kostja mõistliku isiku arusaama järgi avaldas kvalifitseerides andmeid väärtushinnanguks või faktiväiteiks.
  3. Selleks, et tuvastada, mida kostja avaldas, tuleb hinnata andmete avaldamise viisi ja konteksti. Vaidlus on seotud kasutaja „ebamugavusvalitsus“ 14.04.2023 postitatud diagrammile lisatud kostja kommentaaridega. Postitus koos diagrammiga ning kostja kommentaarid moodustavad eraldi teabeallika. Hageja on esitanud kasutaja „ebamugavusvalitsus“
  4. a märtsis, juulis ja augustis tehtud postitused, millega hageja soovib näidata, et kasutaja on pika aja jooksul olnud erakonna Isamaa suhtes kriitiliselt meelestatud. Kohus leiab, et kasutaja „ebamugavusvalitsus“ muud postitused ei ole asjas olulised. Kasutaja meelestatus erakonna suhtes ei oma tähtsust. Kohus peab tuvastama, kas ja millised andmed sisalduvad vaidlusaluses teabeallikas. Kohus saab seda teha 14.04.2023 postituse alusel. Kasutaja „ebamugavusvalitsus“ muud seisukohad kui iseseisvad teabeallikad ei oma vaidlusaluse teabeallika tõlgendamise seisukohalt tähtsust. Kohus jätab arvestamata hageja poolt esitatud kasutaja „ebamugavusvalitsus“
  5. a märtsi, juuli ja augusti postitused (dtl 244–252).
  6. Kasutaja „ebamugavusvalitsus“ tegi 14.04.2023 postituse, mis sisaldab teksti „on vaid üks isamaa“, tekstile on lisatud diagramm, millel on välja toodud erakonnale Isamaa kõige suuremate annetuste teinud inimeste nimed. Suurima annetajana on kujutatud hageja. Kostja kommenteeris diagrammi järgmiselt: „Eesti suurim poliitiline korruptsioon“. Hageja väitel tuleneb diagrammi ja kostja kommentaari koosmõjust väide, et hageja olevat pannud toime Eesti ajaloo suurima korruptsiooniteo. Kohtu hinnangul ei ole võimalik diagrammist koosmõjus kommentaariga viidatud väidet tuletada. Kostja kommentaar on küll avaldatud hageja nime sisaldava diagrammi alla, kuid andmete kogumist ei ole võimalik järeldada, et hageja oleks kostja hinnangul ebaseadusliku või taunitava teo toime pannud. Käsitletav kostja kommentaar on väga üldine, kindlate tegude või etteheidetega sisustamata. Otsustamaks selle üle, mida kostja avaldas, tuleb arvestada teabeallikas sisalduvaid kostja muid väiteid. Näiteks vastuseks ühe kasutaja küsimusele „milles see „suurim poliitiline korruptsioon“ seisneb“ selgitas kostja 3 „esiteks, eks tuleb kaasa ka hüvesid. Teiseks, ostetakse kogu poliitika ja maailmavaade. Ostetakse hinnangud koalitsioonidele, toetusuuringud, poliitkommentaatorid, poliitilised võitlused ja lõpuks ka indiviidid, keda poliitilistesse debattidesse saata erakonda esindama“. Hinnates andmeid kogumis on kostja avaldanud arvamuse, et esiteks saavad erakonna toetajad annetuste eest hüvesid ja teiseks saavutavad toetajad erakonna üle kontrolli, mis võimaldab neil poliitikat kujundada näiteks selliselt, et ostetakse kogu poliitika, maailmavaated, hinnangud koalitsioonidele jne. Kokkuvõtlikult on kohus seisukohal, et vaidlusaluses teabeallikas ei avaldanud kostja väidet, et hageja on pannud toime Eesti ajaloo suurima korruptsiooniteo. Kuivõrd kostja ei ole hageja välja toodud andmeid avaldanud, pole vaja andmeid väärtushinnanguks või faktiväiteks kvalifitseerida ning hinnata nende avaldamise õigusvastasust. Järelikult pole vaja käsitleda ka seda, kas hagejal on käsitletavas osas õigus nõuda mittevaralise kahju hüvitist.
  7. Hageja hinnangul avaldas kostja väite, et hageja on saanud erakonnalt Isamaa hüvesid rahalise toetuse eest. Kohus leiab, et hinnates diagrammi, millel on hageja kujutatud erakonnale Isamaa suurima annetuse 500 000 eurot teinud inimesena, koosmõjus diagrammile lisatud kostja kommetaariga „esiteks, eks tuleb kaasa ka hüvesid“ on kostja avaldanud väite, et hageja on saanud erakonnalt Isamaa hüvesid rahalise toetuse eest. Eesti keele seletava sõnaraamatu järgi on „hüve“ see, mis on vajalik ja kasulik; hea külg, paremus, eelis
  8. Eesti keele sõnaraamat täiendab sõna „hüve“ definitsiooni järgmiselt: millegi või kellegagi võrreldes eelisolukord, parem olek või kasu
  9. Vaidlusaluse teabeallika kontekstis saab mõistlik lugeja väitest aru selliselt, et tänu erakonnale tehtud annetusele on hageja võrreldes teiste inimestega saanud erakonnalt teatud kasu ja eelise. Tegemist on kaudse faktiväitega, sest kasu või eelise saamist on võimalik kontrollida. Hinnates väidet teabeallika kontekstis (sh arvestades kostja kommentaare „Eesti suurim poliitiline korruptsioon“ ja et „ostetakse kogu poliitika ja maailmavaade jne“) kahjustab väide hageja mainet. Hagejat kujundatakse inimesena, kes tänu erakonnale tehtud annetusele saab teatud eeliseid (nt võimalus mõjutada erakonna kaudu poliitikat kogu riigi tasandil), mida keskmisel inimesel ei ole.
  10. Selleks, et vabaneda vastutusest õigusvastase kahju tekitamise eest peab kostja tõendama, et andmed vastavad tõele (VÕS § 1045 lg 2) või et kostja tegu ei ole õigusvastane VÕS § 1047 lgte 1 ja 3 või § 1046 lg 1 teise lause ja lg 2 järgi. Kostja vabaneb kohustusest lükata ebaõiged andmed ümber sõltumata nende avaldamise õigusvastasusest (VÕS § 1045 lg 4) siis, kui ta tõendab, et andmed on õiged.
  11. Puudub vaidlus, et hageja on erakonna Isamaa liige ja et hageja annetas erakonnale diagrammil märgitud 500 000 eurot. Hagejal on olnud teise pensionisamba reformi algataja ja pooldaja, ta on toetanud reformi läbiviimist. Näiteks on ajakirjanduses kajastatud hageja seisukoht, mille kohaselt võitleb tema teise pensionisamba vastu (dtl 67–72, dtl 210–221). Ka erakonna Isamaa valimislubadus ja nõue valitsuse kokkupanemisel oli, et inimesed saaksid tulevikus oma raha teisest pensionisambast välja võtta (dtl 210–221). Ehk erakond asus poliitilisel tasemel mh hageja vaateid realiseerima. Kostja selgitas, et hagejal on juurdepääs mh erakonna Isamaa tipp-poliitikutele (kostja 19.10.2023 menetlusdokumendi p 47 (dtl 28–40). Hageja ei vaidlustanud kostja väidet, vaid selgitustest nähtuvalt möönab hageja, et ta suhtleb paljude, sh erakonna Isamaa poliitikutega (hageja 09.02.2024 menetlusdokumendi p 46 (dtl 157– 169). Seega vastab tõele kostja väide, et hagejal on juurdepääs erakonna Isamaa tipppoliitikutele. Hagejal on olnud mõju riiklikule perepoliitikale. Hageja on toetanud riigipoolset sündimise tõstmise poliitikat. Näiteks annetas hageja
  12. a kolmele erakonnakole, sh 1 https://arhiiv.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=h%C3%BCve&F=M"Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009 2 https://arhiiv.eki.ee/dict/eks/index.cgi?Q=h%C3%BCve&F=M&C06=et 4 erakonnale Isamaa, kokku miljon eurot, kuna need on toetanud Isamaa peretoetuste eelnõu vastuvõtmist (dtl 91–102). Eeltoodud asjaolud kogumis kinnitavad, et erakonnale tehtud annetused on andnud hagejale kui erakonna suurimale toetajale võimaluse viia erakonna vahendusel riiklikul tasemel ellu oma vaateid (nt teise pensionisamba ärakaotamine, paljulapseliste perede riikliku toetussüsteemi loomine). Asja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks annetuste tegemise eelduseks seadnud erakonnale teatud nõudmisi või et ta oleks erakonnalt nõudnud annetuse eest vastuteenet. Samas puudub alus kahelda, et erakond arvestab oma poliitika kujundamisel ja poliitiliste otsuste tegemisel suurima annetaja seisukohti. Kohus leiab, et otsest juurdepääsu erakonna tipp-poliitikutele, võimalust tuua erakonna tipp-poliitikute ette oma seisukohad, milliseid erakond võib asuda riigi tasandil realiseerima, võib pidada hüveks, mida hageja saab erakonnale Isamaa tehtud annetuste vastu. Eeltoodust tulenevalt vastab vaidlusalune faktiväide tõele. Tegelikkusele vastava väite avaldamine ei ole õigusvastane VÕS § 1047 lg 2 alusel. Tõele vastava väite ümberlükkamist ei ole võimalik VÕS § 1045 lg 4 alusel nõuda ka siis, kui andmete avaldamine ei ole õigusvastane. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata.
  13. Kostja selgitas, et hageja hüveks oli see, et teisest pensionisambast raha võtnud inimesed tagastasid XXX AS-lt võetud laenud ja see avaldas hagejale kui XXX AS kasusaajale positiivset mõju. Iseenesest on pangale kasulik, kui laenusaaja tagastab laenu, sest pank saab raha uuesti kasutusse anda, nt laenutades raha teisele kliendile. Hageja esitas XXX AS-i juhatuse liikme kirja, mille järgi tekitas pensionireform pangale pigem kahjumit (dtl 170–183). Kohus mõistab panga juhatuse liikme kirja selliselt, et kahjumi tekitas laenude ennetähtaegne tagastamine, mistõttu pank ei saanud planeeritud tasu raha kasutamise eest. Kostja ei ole tõendanud, et teise pensionisamba reform oleks XXX AS-le või hagejale majanduslikku mõju avaldanud. Hageja esitatud B.C intervjuu (dtl 260–262) ja rahandusministri R.S postitused Facebook´s (dtl 268– 271) on liiga üldised ja ei sisalda kontrollitavaid andmeid, et oleks võimalik pangale ja hagejale reformist tekkinud mõju hinnata.
  14. Kostja selgitas, et hageja hüveks oli see, et temaga seotud (pere)poliitikaga tegelevad ühendused said riigieelarvest suuri toetusi (dtl 113–149). Kohtu hinnangul ei ole võimalik kostja esitatud tõendite alusel tuvastada seost ühendustele makstud toetuste ja hageja poolt erakonnale Isamaa tehtud annetuste vahel.
  15. Kohus jätab

§ 162lg 1 alusel menetluskulud hageja kanda.

  1. Kostja esitas 22.04.2025 menetluskulude nimekirja, mille järgi osutas lepinguline esindaja kostjale õigusabi tunnitasuga 160 eurot (käibemaksuta) summas kokku 4826,67 eurot. Hageja ei ole kostja menetluskulude kohta vastuväiteid esitanud.
  2. Kostja taotleb menetluskulude hüvitamist koos käibemaksuga. Kostja on füüsiline isik ja kohtu ette toodud asjaoludest ei nähtu, et kostjal oleks õigus nõuda menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamist. Seega on kostjal õigus nõuda kulude hüvitamist koos käibemaksuga (

§ 174lg 10).

Kohus leiab, et tunnitasu 192 eurot (koos käibemaksuga 20% kuni 31.12.2023) ja 195,20 eurot (koos käibemaksuga 22% alates 01.01.2024 kuni 30.06.2025) on mõistlik.

  1. Kostjale on osutatud õigusabi kokku 30 tundi 10 minutit. Hinnates kostja menetluskulude nimekirjas välja toodud lepingulise esindaja menetlustoiminguid ja neile kulunud aega, samuti arvestades tsiviilasja keerukust, sisu ja mahtu ning kõikide tsiviilasjas tehtud menetlustoimingutega, esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahuga ning menetluses toimunud 5 istungi kestusega, asub kohus seisukohale, et kostja menetluskulude nimekirjas kajastuvad menetlustoimingud ning neile kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik.
  2. Arvestades, et kuni 31.12.2023 kehtis käibemaksumäär 20% ning alates 01.01.2024 kuni 30.06.2025 kehtis käibemaksumäär 22%, määrab kohus kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 5833,80 eurot (koos käibemaksuga).
  3. Kostja taotlusel ja juhindudes

§ 177

lg-st 4 märgib kohus, et lahendi jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda tema poolt kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 20. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178lg 1).

21. Tsiviilasja hind maakohtus on 7000 eurot (andmete ümberlükkamise nõude hind 3500 eurot (

§ 132

lg 1) + kohtu äranägemisel õiglase mittevaralise kahjuhüvitise väljamõistmise nõude hind 3500 eurot (

§ 132

lg 3); ühes hagis esitatud nõuded liidetakse

§ 134lg 1 järgi).

(allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 23.03.2026 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 12.09.2025 kohtuotsus. 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.