← Eesti

2-24-10696/32

Obsah (4)§ 101§ 102§ 99§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Otsuse tegemise aeg ja koht 04.03.2025.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-10696 Tsiviilasi G.-M. K. ja R.-M. R. ha

§ 101sätestatud määr.

Kulud on põhjendamatult suured, ülepaisutatud ja osaliselt ebavajalikud. Samuti on tõendamata, et hagis nimetatud kulutusi oleks enne hagiavalduse esitamist järjepidevalt kantud. Kui kohus loeb laste senised kulutused esitatud ulatuses tõendatuks, siis kostja ei saa hagejatele võimaldada elatist nõutud ulatuses. Hagiavalduses on esitatud väited justkui oleks kostja tavapärane elulaad oluliselt kõrgem, mistõttu oleks lapsed õigustatud sellest osa saama. Kostja hinnangul on sellised väited tõendamata ja hagejate seadusliku esindaja sellekohane arvamus tugevalt üle hinnatud ega vasta tõele. 13. Kostja igakuine brutosissetulek on 3 400 eurot – OÜ-lt XXX saab kostja juhatuse liikme tasu 400 eurot kuus ning OÜ-lt XXX juhatuse liikme tasu 3 000 eurot kuus. Seega laekub kostjale neto töötasuna igakuiselt 2622 eurot. Perekonnaseaduse (

) § 101 järgne kahe lapse elatise summa, kostja brutosissetulekut arvesse võttes, oleks kokku 669,52 eurot ning mõlema lapse elatis eraldivõetuna 334,76 eurot. Nimetatud summat ületavas osas peab kostja laste elatist põhjendamatuks.

  1. Kostja on seisukohal, et hagiavalduses esitatud tagasiulatuva elatise nõue summas 15 480 on põhjendamatu, kuna see on arvutatud põhjendamatu igakuise elatise suuruse alusel. Kostja on nõus, et tasutud elatise summa mõlemale hagejale kokku oli 430 eurot. Kostja oli eksituses elatise ning temal lasuva kohustuse suuruse osas, milleks on alates 01.04.2024 olnud tegelikkuses 669,52 eurot kuus ning sellele eelnevalt 623,56 eurot.
  2. Kostja võtab arvesse, et hageja on kohtusse pöördunud elatise hagiga 12.07.2024, seega saab eelneva 12 kuu võlgnevus puudutada perioodi
  3. juuli 2023-
  4. juuli
  5. Kostja poolt tasumata jäänud elatise võlgnevus oli järelikult summas 2476,68 eurot ning nimetatud osas kostja tunnistab hagejate nõuet. Kostja on tasunud hagejate seaduslikule esindajale võlgnevuse summas 2 476,68 eurot. G.-M. K. kulude analüüs
  6. Hagejate seadusliku esindaja sõnul on G.-M. K. eluasemekulud 830 eurot kuus. K. K. ei ole T. R.ga arutanud G.-M. K. elukoha vahetust ja korteri üürimist XXX. G.-M. K. senine elukoht oli XXX, kus ta elas koos enda emaga. Kostja on seisukohal, et XXX õppimiseks ei ole vajalik korteri üürimine ja see kulu ei ole põhjendatud. XXX ja Tallinna vahel on tihe rongiliiklus, mis võimaldab igapäevaselt rongiga Tallinnas koolis käia, seejuures kestab rongisõit vaid 40 minutit. Lisaks sellele on võimalik keskharidust omandada ka 4

(18)2-24-10696 XXX. Rongisõit XXX kestab veelgi vähem, vaid 13 minutit. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kostja ühtlasi, et põhjendatud on üürilepinguga kaasnevad kulutused – kommunaalkulud, korteri möbleerimise ja korteri remontimisega seotud kulud. Seoses korteri nn pisiremondiga osutab kostja, et ei mõista, miks peaks üürnik remontima üürileandja vara – ükski hagi lisades 7-9 nähtuv puudus ei takista asjade kasutamist. Üürilepingu lisast nähtuvalt on korter täielikult sisustatud – sh on olemas laud, toolid, voodipesu, rätikud, nõud. Kostjale jääb seetõttu ka mõistetamatuks, miks hageja seaduslik nõuab sama sisuga kulutuste hüvitamist ja on seisukohal, et need pole lapse ülalpidamiseks vajalikud. Kostja viitab, et hageja omab kinnisvara XXX, kus G.-M. K.l samuti oleks võimalik elada. Seega puudus korteri üürimise vajadus ka seetõttu, et hageja seaduslikul esindajal on Harjumaal kinnisvara, kus laps oleks saanud tasuta elama asuda.
  1. Hagis väidetu kohaselt on G.-M. K. transpordikulud ühes kuus rongipiletite näol 58 eurot kuus. Hagis ei ole aga nimetatud, mis trajektooril ning kui tihti laps liigub ja mis põhjustel. Seega ei ole ka võimalik hinnata transpordikulutuste põhjendatust. Lisadena 29-31 on esitatud Elroni konto ostuajalugu erinevates kuudes. Nimetatud tõendid ei ole asjakohased, kuivõrd neist ei nähtu ei konto omanikku ega ka seda, kes ostetud piletitega on sõitnud. Lisad 29-31 ei saa seega tõendada G.-M. K. transpordikulude suurust. Kuivõrd kostja vaidleb vastu lapse Tallinnas elamise vajalikkusele, vaidleb kostja vastu ka autosõidu ja parkimise kuludele Tallinnas.
  2. Hagis on nimetatud igakuised sidekulud summas 60 eurot, mis on täies ulatuses tõendamata. Interneti ja televisiooni kulud summas 40 eurot on tõendamata. Mobiili- ja andmesidekuludena on nimetatud 17 eurot ning viidatud lisale
  3. Sellise numbriga lisa etoimikus puudub, seega on sidekulud summas 17 eurot tõendamata. Sidekulude all on hagiavalduses nimetatud ka Spotify makset – tegemist on muusika edastamise voogkanaliga, mis ei liigitu sideteenuseks.
  4. Hagiavalduse kohaselt on G.-M. K. kulutused tervishoiule 100 eurot kuus. Mistahes tõendeid kulutuste kohta esitatud ei ole. Hagiavalduse kohaselt on G.-M. K. kulutused hügieenitarvetele 150 eurot kuus. Kostja hinnangul ei ole kulutused selles mahus põhjendatud. Nii näiteks ei ole põhjendatud osta iga kuu uus šampoonipudel, kuivõrd tavapäraselt jätkub sellest mitmeks kuuks. Sama laieneb kõikide kuluartiklite kohta, mida on hügieenitarvete all nimetatud. Ainsa tõendina hügieenitarvete osas on esitatud lisa nr 48, millest nähtub parfüümi ja kosmeetika tarbe tellimine internetist K. K. poolt kokku summas 89,62 eurot. Puuduvad tõendid, et nimetud tarbeid oleks tellitud just lapsele ja mitte lapse seaduslikule esindajale. Eeltoodust nähtuvalt on G.-M. K. hügieenitarvetega seonduvad kulutused täies ulatuses tõendamata.
  5. Hagiavalduse kohaselt on kooliga seotud kulutuste suurus 58 eurot kuus. Kostja nimetatud kulu suurusega ei nõustu. Puuduvad mistahes tõendid tegelike kulutuste kohta, sh tõendid väidetavate ekskursioonide kohta välismaal.
  6. Hagiavalduse kohaselt on kulutused riietele ja jalanõudele 136 eurot kuus. Kuivõrd mistahes tõendeid selle osas hagiavaldusele ei ole lisatud, on nimetatud kulude maht täies 5
(18)2-24-10696 ulatuses tõendamata. Kostja osutab, et ka vastav nimekiri on üle paisutatud nii vajalike esemete rohkuse kui ka nende hindade osas.
  1. Hagis nimetatu kohaselt käib laps u aastas 10 korda sõprade sünnipäevadel ja teeb kingituse summas 30 eurot, mis teeb keskmiseks kuluks 25 eurot kuus. Kostja on seisukohal, et võttes arvesse, et tegemist on lastega, on kingi summa põhjendamatult suur. Ühtlasi on selline kulu tõendamata. Lapse enda sünnipäeva kulu summas 600 eurot, jaotatuna aasta peale 50 eurot kuus, on tõendamata ning ebamõistlikult suur. Jõulude ja lihavõtete tähistamise kulu kokku summas 450 eurot, jaotatuna aasta peale 38 eurot kuus, on tõendamata ning samuti ebausutavalt suur. Teatri ja kino kulu 40 eurot kuus, viidatud tõendina hagi lisale 40, millest nähtub ühekordne kulu Apollo kinos summas 38,35 eurot. Tõendist ei ole näha, kes selle eest on maksnud, mistõttu on ka tõendamata, et kinos käis laps. Lisaks nähtub Apollo kino kodulehelt, et ühe pileti hind õpilasele on 8,88 eurot, mistõttu ei saanud lapse ühekordne kinos käimine maksta 38,35 eurot. Eeltoodust tulenevalt on tõendamata, et lapse igakuised kulutused kinole ja teatrile oleksid hagis nimetatud 40 eurot. Sporditarvete kulu 30 eurot kuus. Nimetatud kulu on tõendamata ja kattub kuludega riietele ning jalanõudele, millele oli hagis juba arvestatud 136 eurot kuus. Trennikulu 85 eurot kuus ning viidatud hagi lisale 41, milles sisaldub informatiivne kiri tantsimise treeningvõimaluse kohta. Hagile ei ole lisatud konto väljavõtet, millelt nähtuks ka sellise sisuga kulude kandmine ja vastavalt kirjas esitatud juhendile tantsija nimi, mistõttu ei ole tõendatud, et lapse treeningkulu on igakuiselt 85 eurot. Reisikuludena on nimetatud 1 500 eurot aastas, mis teeb 125 eurot kuus. Sellised kulud, mis tõendaks, et need on lapse harjumuspärase elulaadi osaks, on täielikult tõendamata. Tõendamata on ka hagis esitatud psühholoogi väited, et lapse jaoks on vajalik kaks korda aastas reisida. Hagis on küll viidatud lisale nr 50, kuid sellest nähtub vaid telefoni kuvapilt reisiteenuse osutaja internetilehest, kust võimalik reisi soetada. Puuduvad tõendid, et hagejad oleks enda seadusliku esindajaga
  2. aastal ka tegelikkuses reisil käinud või mis olid reisi kulud. Vaba aja veetmise kulud 15 eurot kuus – põhjendusena nimetatakse hagiavalduses juba kolmandat korda spordiriideid ning lisaks jalgratast jmt. Puuduvad mistahes tõendid kulude kohta. Juuksuri kulu igakuiselt 80 eurot. Hagiavalduses pole lisatud mitte ühtegi tõendit juuksuri kulu suuruse osas ning niisamuti puuduvad tõendid, et sellised kulud oleksid vältimatult vajalikud igakuiselt kanda. Mängud 20 eurot kuus. Puuduvad tõendid mängude soetamise kohta. Taskuraha 100 eurot kuus. Nimetatud kulu on tõendamata. Hagi lisana 42 on esitatud maksekorraldus K. K.lt lapsele summas 200 eurot, kuid see ei tõenda igakuise taskuraha suurust. Makse selgituses nähtub lisast 42 „makse oma kontode vahel“. Puuduvad tõendid, et iga kuu saaks laps taskuraha hagis nimetatud summas ja samuti puuduvad tõendid, mis välistaks ühekordse makse hiljem vanema poolt kasutatavale kontole tagasi kandmise. 6
(18)2-24-10696
  1. Kokkuvõtvalt on kostja seisukohal, et hagiavalduses nõutud G.-M. K. ülalpidamise kulud summas 1 269,5 eurot on täies ulatuses tõendamata. Samuti on tõendamata, et nimetatud mahus kulud moodustavad lapse tegeliku elulaadi ja vajadused või et selliseid kulutusi oleks enne hagiavalduse esitamist järjepidevalt kantud. R.-M. R. kulude analüüs
  2. Elektri kulude tõendamiseks on esitatud hagi lisadena 10-13 väljavõtted elektriarvetest. Kõikidel arvetel sisalduvad ka märkimisväärsed viivisekulud, mida ei ole elektrikulust maha arvestatud. Kostja on seisukohal, et viivisekulusid ei ole põhjendatud lugeda lapse kulude osaks. Lisa nr 10 oleval arvel on viivis 11,59 eurot, lisas nr 11 oleval arvel on viivis 20,37 eurot, lisas nr 12 on viivis 48,93 ja lisas nr 13 oleval arvel 28,84 eurot. Seega tuleb kokku arvestada elektrikuludelt maha 109,73 eurot. Kostja aga osutab, et hagi lisadena 10-13 esitatud elektriarvetest 3 olid talvekuude kohta ja üks suvekuu, mistõttu ei anna hagiavalduse lisadena esitatud elektriarved tervikut pilti aasta keskmisest elektrikulust. Kostja on seisukohal, et kõiki kuid arvesse võttes tuleks igakuine keskmine väiksem kui 77,94 eurot.
  3. Küttekulude osas on esitatud tõendina lisad 18 ja
  4. Lisas 18 olevalt fotolt nähtub puukuur koos puudega ja lisas 46 on toodud internetileheküljed ning mingid märksõnad. Kumbki tõend ei näita ära, mis on elumaja aastane kulu küttepuude tarbimise osas ja tehtud kulutuste osas. Seega on puudega kütmise kulu, mis hagiavalduses on lapse 2 kohta nimetatud summas 31 eurot kuus, täielikult tõendamata.
  5. Interneti ja tv teenusena on nimetatud lapse igakuise kuluna 13 eurot kuus ning tõenditena on esitatud lisad 19-
  6. Lisadena esitatud arved on poolikud ning neilt ei nähtu kõikide osutatavate teenuste sisu. Lisas nr 22 sisalduval arvel on näiteks nähtuv lisateenused summas 6,6 eurot. Samuti on arvetel teenusena nimetatud „kodused teenused“, mille sisu osas ei ole arusaadav, millega on tegemist. Täiendavalt on hagis nimetatud valguskaabli kulu, lapse kohta 6,25 eurot kuus. Nimetatud kulu kohta ühtki tõendit pole. Mööbli, remondi jmt sisustuse kuludena on hagis nimetatud 100 eurot kuus, kuid nimetatud kulud on täies ulatuses tõendamata.
  7. Hagiavalduses on nimetatud, et lapse kulutused toidule on 400 eurot kuus. Nimetatud kulu osas ei ole mistahes tõendeid esitatud ning kostja on seisukohal, et see kulu on põhjendamatult suur. Veebruaris 2020 avaldati Justiitsiministeeriumi tellitud Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisors koostatud uuring, mille kohaselt on toidukulud ühe lapsega leibkonnas lapse kohta 63 eurot kuus. Kostja loeb lapse põhjendatud toidukulude suuruseks igakuiselt 63 eurot.
  8. Hagiavalduse kohaselt on R.-M. R. igakuised transpordikulud summas 155 eurot ning need tulenevad vajadusest viia last kooli, trenni, sõpradele külla. Tõendina on esitatud hagiavalduse lisad 34-37, milledeks on konto väljavõtted, millelt nähtuvad maksed erinevates tanklapoodides. Kostja juhib tähelepanu, et konto väljavõtetelt nähtuvad maksed osaliselt väga väiksetes summades (alla 7 euro). Alla 7 euro suurused maksed ei saa olla seotud kütusekuludega, kuivõrd tanklates on miinimum tankimise maht 5 liitrit, mille hind ületab 7 euro piiri. Seega ei ole konto väljavõtted sobivaks tõendiks, et tanklapoes on tasutud just kütuse ja mitte millegi muu eest. Kostja osutab, et lapse elukoht 7
(18)2-24-10696 aadressil XXX, asub keskuses, mistõttu jäävad kostjale üleüldiselt arusaamatuks transpordi vajadus ja märkus, et laps iseseisvalt ei liigu.
  1. Kostjale teadaolevalt õpib laps jätkuvalt XXX, mis asub aadressil XXX. Kooli kaugus lapse elukohast on 800 m, millest tulenevalt puudub mistahes vajadus lapse autoga transportimiseks kooli või huviringi, mis toimub asukohaga XXX. Seejuures ei ole hagiavalduses nimetatud, et laps ühestki trennist osa võtaks. Eeltoodust tulenevalt on kostja seisukohal, et lapse igakuised transpordikulud on täies ulatuses ebavajalikud ja igakuine kulutuste tegelik maht tõendamata.
  2. Hagiavalduse kohaselt on R.-M. R. igakuised sidekulud 25 eurot, tõendina viidatakse hagi lisale
  3. Kostja osutab, et lisale nr 38 osutati hagiavalduses ka G.-M. R. sidekulude juures ning nagu kostja on eelnevalt välja toonud, puudub e-toimikus lisa nr
  4. Seega on sidekulude suurus mõlema lapse puhul tõendamata.
  5. Hagiavalduse kohaselt on kulutused tervishoiule 150 eurot kuus. Mitte ühtegi tõendit seejuures hagile lisatud ei ole, mistõttu on nimetatud kulud ning lapse vajadused täies ulatuses tõendamata. Kostja osutab, et lapsel puuduvad tervise osas erivajadused. Laps on normaalse arenguga, mistõttu igakuine kulu 150 eurot on ülepaisutatud ja alusetu. Hagiavalduses on nimetatud R.-M. R. igakuiste hügieenitarvete kuludena 50 eurot kuus. Mitte ühtegi tõendit ei ole hagile siinkohal lisatud. Kostja on seisukohal, et kulude maht on põhjendamatult suur ja tõendamata. Puudub vajadus osta iga kuu uus šampoon või hambapasta.
  6. Koolikohustuse täitmisega seotud kuludena on hagis nimetatud vihikud, kaustikud, kirjutusvahendid, kunstitarbed, käelise tarbed, kooli poolt jagatavad kohustuslikud töövahendid, huviringide tarvikud, kulu õppekäikudele kokku aastas 400 eurot ja igakuiselt 33 eurot. Jällegi ei ole nimetatud kulude osas esitatud mitte ühtegi tõendit, mistõttu ei saa neid lugeda põhjendatuteks. Ühtlasi osutab kostja veel kord, et hagiavaldusest ei nähtu, et laps osaleks ühegi huviringi tegevuses, mistõttu on arusaamatud ka seonduvad kulud.
  7. Hagiavalduses nimetatakse, et lapse R.-M. R. kulutused riietele on keskmiselt 163 eurot kuus. Tõendina on esitatud lisa nr 49, mis kujutab endast internetipoe lehekülje väljavõtet. Esitatud tõend ei tõenda lapse igakuise kulutuse suurust ning nimetatud kuluartikkel on täies ulatuses tõendamata.
  8. Hagis nimetatu kohaselt käib laps u aastas 10 korda sõprade sünnipäevadel ja teeb kingituse summas 30 eurot, mis teeb keskmiseks kuluks 25 eurot kuus. Kostja on seisukohal, et võttes arvesse, et tegemist on lastega, on kingi summa põhjendamatult suur. Ühtlasi on selline kulu tõendamata. Lapse enda sünnipäeva kulu summas 600 eurot, jaotatuna aasta peale 50 eurot kuus, on tõendamata ning ebamõistlikult suur. Jõulude ja lihavõtete tähistamise kulu kokku summas 450 eurot, jaotatuna aasta peale 38 eurot kuus, on tõendamata ning samuti ebausutavalt suur. Teatri ja kino kulu 40 eurot kuus, viidatud teistkordselt tõendina hagi lisale 40, millest nähtub ühekordne kulu Apollo kinos summas 38,35 eurot. Tõendist ei ole näha, kes selle eest on maksnud, mistõttu on ka tõendamata, et kinos käis laps. Lisaks nähtub Apollo kino 8
(18)2-24-10696 kodulehelt, et ühe pileti hind õpilasele on 8,88 eurot, mistõttu ei saanud lapse ühekordne kinos käimine maksta 38,35 eurot. Eeltoodust tulenevalt on tõendamata, et lapse igakuised kulutused kinole ja teatrile oleksid hagis nimetatud 40 eurot. Sporditarvete ja trenni kuluna on toodud 35 eurot kuus, kuid mitte ühtegi tõendit ei ole lisatud. Kostja osutab, et nimetatud kuluartikkel kattub ka juba eelnevalt välja toodud riiete-jalanõude kuluartikliga. Reisikuludena on nimetatud 1 500 eurot aastas, mis teeb 125 eurot kuus. Sellised tõendid, mis näiteks, et need on lapse harjumuspärase elulaadi osaks, et selliseid kulusid on üleüldse kunagi tehtud puuduvad täielikult. Tõendamata on ka hagis esitatud psühholoogi väited, et lapse jaoks on vajalik kaks korda aastas reisida. Tõendamata on kulud vaba aja veetmise vahenditele (33 eurot kuus), juuksurile (30 eurot kuus), mängudele (60 eurot kuus), taskuraha (100 eurot kuus). 35. Kokkuvõtvalt on kostja seisukohal, et hagiavalduses ei ole tõendatud, et lapse vajadused ja tavapärane elulaad näeks ette lapse suuremaid ülalpidamiskulusid, kui näeb ette

§ 101

sätestatud määr ning kostja palub kohtul jätta rahuldamata elatise nõue hagis esitatud määras.

  1. Kostja varade ülevaade Kostjale kuulub alljärgnev kinnisvara:  XXX asuv kinnisasi koos sellel asuva eramuga (Tartu Maakohtu kinnistusraamatu registriosa nr XXX). Tegemist on kostja elukohaga.  XXX asuv kinnisasi (Tartu Maakohtu kinnistusraamatu registriosa nr XXX, lisa 5). XXX. aastal suri kostja isa V. R.. Enda isalt päritud rahasumma kostja investeeris kinnisvarasse ning omandas XXX alevis asuva kinnisasja. Kostja ei ole kinnisasjaga seonduvalt teeninud tulu.  XXX asuv kinnisasi (Tartu Maakohtu kinnistusraamatu registriosa nr XXX; lisa 6). Tegemist on kostja ja kostja õe ühisomandis oleva kinnisasjaga, millel asub suvila ning mille kostja päris
  2. aastal isa V. R. surma järel. Kostja tulu kinnisasjalt ei teeni.  XXX asuv kinnisasi (Tartu Maakohtu kinnistusraamatu registriosas nr XXX; lisa 7). Tegemist on hoonestamata elamumaaga, mille kostja ostis
  3. aastal investeerimise eesmärgil. Kostja tulu kinnisasjalt ei teeni.  XXX asuv kinnisasi (Tartu Maakohtu kinnistusraamatu registriosa nr XXX; lisa 8) on elamumaa, millel asub paarismaja. Kõnealune kinnisasi on kostja ja hagejate seadusliku esindaja kaasomandis ning mõlemad on selle omandanud kinke teel kostja tädilt R. K.. Paarismajas elavad kostja tädi R. K. ning kostja täisealine poeg M.-M. R.. Kinnisasjalt kostja tulu ei teeni.  XXX asuv korteriomand (Tartu Maakohtu kinnistusraamatu registriosa nr XXX, lisa 9). Korteriomandilt kostja tulu ei teeni, kuna seal elab tuttav, kes kannab ühtlasi korteriomandiga seonduvaid kulusid. Kostjal on pangakontod XXX pangas, XXX pangas, XXX pangas, XXX pangas. Lisaks on kostjal investeerimiskonto XXX pangas. XXX pangakontole on laekunud ka 9

(18)2-24-10696 investeeringutelt dividendimakseid, kuid maksed ei ole igakuised ning nende suurus pole ennustatav. Põhisissetulekute kõrval on dividendilaekumised marginaalsed. Kostjale kuuluv vallasvara koosneb peamiselt isiklikest esemetest ning majapidamistehnikast ja tööriistadest (mururobot, võsatrimmer, murutraktor jmt). Kostja kasutuses olev isiklik sõiduauto, s.o Porsche Taycan GTS, registreerimismärgiga XXX, kuulub XXX Aktsiaseltsile ning kostja on selle vastutav kasutaja. Sõiduauto Mercedes, numbrimärgiga XXX, mille kohta on hagejate seaduslik esindaja 25.11.2024 pildi esitanud, kuulub OÜ-le XXX ning kostja kasutab seda töösõitudeks. Kostja isiklikus omandis on vaid üks sõiduk - see on maastikusõiduk ATV. Kostjal on kaks püsivat sissetulekuallikat:  OÜ-lt XXX saab kostja juhatuse liikme tasu 400 eurot kuus, netosummas 313,60 eurot, laekub XXX pangakontole. Ettevõtte
  1. aasta käibelangus eelneva aastaga on suurusjärgus 27%, mistõttu ei ole planeeritud ei juhatuse tasu tõstmist ega ka mitte omanikele dividendide maksmist.  OÜ-lt XXX juhatuse liikme tasu 3 000 eurot kuus, laekub XXX pangakontole. Enne novembrit 2024 oli kostja juhatuse liikme tasu OÜ-s XXX 3 400 eurot. Tasu vähendamine oli tingitud osaühingu käibe vähenemisest
  2. ja
  3. aastal, mis on jätkunud ka käesoleval aastal ja mille tõttu on ettevõttes ka töötajaid koondatud ning kaotatud 2,5 töökohta ja vähendatud juhtkonna tasusid.
  4. a majandusaasta aruandest nähtub, et müügitulu kahanes eelneva aastaga võrreldes ligikaudu 10%. Müügitulu kahanemine on jätkunud ka
  5. aastal. Käive on tänaseks langenud 15,5%, ning eelarve puudujääk ulatub üle 20%. Käibelangus prognoositakse
  6. aasta lõpuks veelgi suuremaks. Kokkuvõtvalt on kostja bruto töötasu on kokku käesoleval ajal 3 400 eurot kuus, seega laekub kostjale neto töötasuna igakuiselt 2622 eurot.
  7. Kostja on koostanud enda kulude ning kohustuste kohta alloleva ülevaatliku tabeli. Kulu nimetus Kindlustused Autoliising Auto kaskokindlustus Auto liikluskindlustus ja ATV kindlustus Elekter Suurus kuus 103,59 646,33 141,67 Selgitus Sealhulgas: 1) XXX kindlustus aastas 428,06 eurot 2) suvila XXX kindlustus aastas 373,84 eurot 3) XXX ja korteriomandi XXX kindlustused aastas 441,21 eurot. Kokku: 1243,11 eurot aastas nähtub XXX konto väljavõtetelt, lisa 15 Sõiduauto Porsche kasko aastaks maksab 1700 eurot. 13,75 Sõiduauto Porsche liikluskindlustus 105 eurot aastas ja ATV liikluskindlustus 60 eurot aastas. Kokku 165 eurot aastas 337,83 koduelekter, XXX elava poja elekter, elektriauto kulu 3 429,05 eurot aastas. Lisandub XXX võrguteenuse tasu, mis aastal 2024 oli kokku 904,33 eurot. Kokku elektri ja võrguteenuste tasud 4333,38 eurot. Tabelis olevalt 10
(18)2-24-10696 GO3 Telia (internet ,telefon ja TV) 3-liikmelise pere toidukulu XXX vesi XXX prügi ja vesi Tervise kulud ja apteek Koera toit ja tervis Maamaksud 9 113,58 400 15 16,67 suvila veekulu jaotatuna aasta peale 100 hiljuti diagnoositud uneapnoe, kulutused näha XXX pangakontolt lisa 22, XXX OÜ arve 40 15,92 Laste elatis (R. 705 ja G.) Majapidamiskul 30 ud Majapidamiste 208,33 amortisatsioon ja remont Isiklik hügieen Muruniitmine 25 20 Muud auto kulud 10 (pesu ja aknapesuvedelik ) Tervisesport ja 51,67 võimla (3 x nädalas) Sünnipäevakingit used lähedastele elektrikulult (summa 4 054 eurot) on maha arvestatud K. K.le kuuluva XXX majaosa elektrikulu. Nähtub XXX kontolt lisa 21, Telia arvete väljavõte. Nähtuvad maksed samuti XXX konto väljavõttelt. 50 kanade sööt - 4 18,45 kana ja kukk, 22 kg toitu kuus Lisa 5, maamaksuteadete koondvaade Maksu- ja Tolliameti e-keskkonnas. Kostja on kuluna planeerinud kostja poolt kompromissina pakutud elatise suuruse. Puhastusvahendid jmt Majas tekib ootamatuid kulutusi pidevalt. Näiteks on kostja pidanud vahetama paar aastat tagasi maaküttepumba; XXX majas on pidanud kostja vahetama veeboilerit 12 aasta jooksul 3 korda. Suvisel perioodil on vajalik nii suvila kui põhielukoha muru niita, kinnistu piirialasid trimmerdada, kevadel muru õhutada - tegemist kütuse kuludega, mis jaotatud aasta peale. Osalustasu trennis 4 eurot kord, trenn toimub 3 korda nädalas. Seega igakuine kulu on kostja arvutuse kohaselt ca 51,67 eurot kuus. 20.12.2024 dok lisa 23, Tapa Vallavalitsuse arve võimla kasutuse kohta 28 eurot/kuu – kõnealusel kuul veebruaris 2024 toimus trenne vähem. Antud summa ei sisalda sporditarvete ja treeningriiete kulusid. Lähedased, kellele kostja kingitusi teeb, on neli last (sh hagejad), elukaaslane ja tema laps, õde. Hagejatele ei ole küll mõnikord õnnestunud kingitusi üle anda. Näiteks 2024. aasta jõulukingitusi pole olnud võimalik üle anda, kuna hagejate seadusliku esindaja kaudu lastega kokkusaamist organiseerida ei õnnestunud ning lapsed otse isaga ei suhtle. lisa 22, XXX arve 11
(18)2-24-10696 KOKKU 3 071,79
  1. Seoses XXX paarismaja elektriarvetega selgitab kostja, et elektrileping on nii K. K. majaosa kui kostja majaosa osas kostja nimel ning kostja on kandnud neid kulusid ise. Kostjal oli K. K.ga varasemalt kokkulepe, et hagejatele makstav elatis on K. K. elektriarvete võrra väiksem. Käesoleva vaidluse ajal on kostja elektriarvete summa võrra vähem tasutud elatise K. K. pangaarvele kandnud. Kulutuste tabelist on jäänud välja kostja kulud riietele, jalanõudele, meelelahutusele ning lähedaste sünnipäevakinkidele, kuivõrd need on vajaduspõhised ja kostjal on neid igakuise suurusena raske prognoosida. Seoses hagejate poolt välja toodud nõudega hüvitada väidetava elatus-standardi osaks olevaid puhkusereise kaks korda aastas, toob kostja välja, et pole eelneval kahel aastal ise käinud mitte ühelgi puhkusereisil. Seepärast puudub ka vastav kulurida ülal nähtavas tabelis. Käesoleva aasta jaanuaris plaanib kostja küll reisi, kuid ka see on osaliselt tööreis ja tema kulud hüvitab lennupileti osas OÜ XXX. Kokkuvõtvalt osutab kostja, et esitatud tabel kostja püsikulude kohta ning tõendid sissetulekute kohta näitavad, et kostja kulutused koos kompromissina pakutud elatise summaga ületavad kostja igakuiseid sissetulekuid. Jätkusuutlikuks ei saa pidada investeeringute laiaulatuslikku võõrandamist igapäevakulude täitmiseks. Hagejate nõutud elatise suurus ei vasta kostja sissetulekutele ning hagejad pole tõendanud, et elatise suurus vastaks varasemale elulaadile või tegelikele kulutustele. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  2. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. 40.

§ 101

lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101

lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

§ 101lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

§ 101

lg 4 sätestab, et baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil.

§ 101

lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. 12

(18)2-24-10696
  1. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas:  hagejate seaduslik esindaja ja kostja on alaealiste hagejate vanemad;  hagejad elavad koos emaga;  hagejate eest tasutakse lapsetoetust hagejate ema kontole 160 eurot kuus;
  2. Hagejad nõuavad kostjalt elatist:  elatist kokku summas 1994,50 eurot kuus (hageja I ülalpidamiseks 1272 eurot + hageja II ülalpidamiseks 882,50 eurot - 160 eurot lapsetoetus);  elatist tagasiulatuvalt kokku summas 15 480 eurot (hageja I osa 8235 eurot + hageja II osa 7245 eurot).
  3. Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et: (i) ta täidab ülalpidamiskohustust piisaval määral (tasudes elatist); (ii) hagejate igakuised kulud on osaliselt tõendamata, põhjendamatud ja ülepaisutatud (iii) ei ole tõendatud, et laste vajadused ja tavapärane elulaad näeks ette lapse suuremaid ülalpidamiskulusid, kui näeb ette

§ 101

sätestatud määr; (iv) kostja majanduslik seisund ei võimalda elatist tasuda hagis nõutavas ulatuses. 44. Hagejad on esile toonud, et nende igakuised kulud on vastavalt 2544 eurot ja 1766 eurot. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-118-12 p-is 15 märkinud, et vanem peab hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras ning üksnes

§ 102

lg 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud põhjustel võib kohus mõista välja ka

§ 101lg-s 1 sätestatud miinimummäärast väiksema elatise.

Kehtiva

§ 101

lg-s 1 on sätestatud elatise miinimumsuurus, mistõttu tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt ka Riigikohtu

  1. märtsi
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, p 20). Samuti tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Vanemalt lapsele elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud miinimumist suuremas määras peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt Riigikohtu
  3. mai
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 12). Kuna käesoleval juhul nõuavad hagejad kostjalt elatist miinimummäära ületavas summas, lasub neil kohustus kulude suurust tõendada. Hagejad on kohtuni toonud oma igakuised kulud.

§ 99

sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Kulud lähtuvad lapse tavalisest eluviisist ja tema vajadustest. Arvestades hagejate poolt hagiavalduses ja seisukohtades esile toodud põhistusi, samuti asjaolu, et laps vajab elamiseks toitu, riideid, jalanõusid ja hügieenitarbeid, samuti eluaset ning et nende ostmiseks ja võimaldamiseks on vaja rahalisi vahendeid, asub kohus seisukohale, et hagejate põhjendatud ülalpidamiskulud on järgmised: Kulu nimetus H I toodud suurus, eurot H II toodud suurus, eurot Kohtu märgitud suurus, H I / H II, eurot Kohtu kommentaar 13

(18)2-24-10696 Eluasemekulu 830 253 768 / 140,19 Kulutused Toidule 515 400 200 / 200 Kulutused transpordile 82 155 34 / 20 Sidekulud 65 25 10 / 10 Kulutused tervishoiule 100 150 20 / 20 Hageja I kulu puhul ei oma tähtsust, kas kostja on nõus asjaoluga, et hageja I omandab haridust ja elab XXX. Kas viidatud otsustus on vanemate hooldusõiguse raames õiguspäraselt vastu võetud, ei ole käesoleva vaidluse ese. Ei saa olla mõistlikku vaidlust, et hagejal I XXX paikneva eluasemega seotud kulud hetkel tekivad, mistõttu tuleb neid elatise puhul arvestada. Korteriga seotud üüri- ja kõrvalkulu 768 eurot kuus on põhjendatud. Kulu on ka tõendatud. Muud korteriga seotud kulud ei ole sellised, mida saaks pidada asjakohaseks elatisnõude kontekstis. Hageja II nõude puhul võtab kohus arvesse keskmist elektrikulu 77,94 eurot (arvestamata tasumisega viivitamisel tekkinud viivist), 31,25 eurot küttekulu (hageja II on kulu olemasolu ja tekkimise piisavalt ära põhistanud, kostja ei ole tõendanud, et kulu oleks väiksem), 18 eurot veekulu, 13 eurot TV ja internet, kokku eurot. Ülejäänud kulud on tõendamata. On üldteada asjaolu, et inimesed vajavad elamiseks toitu. Kohus ei eelda, et hagejad üksikasjalikult kulu koosseisu tõendavad, kuivõrd see oleks ebamõistlik. Toidupoes tehtud ostude sisu kontoväljavõttelt ei nähtu. Toidukulleriteenus on mugavusteenus ning elatise kontekstis kohus seda mõistlikuks ja põhjendatuks ei pea. Kulu suurus on ülemäärane. Arvestades hagejate vanust, elulaadi ja toiduainete maksumust, leiab kohus ei kulu põhjendatud suurus on 200 eurot kuus. Hageja I puhul peab kohus põhjendatuks rongipileti maksumust 1x nädalas edasi-tagasi liinil XXX (ca 2,5 eurot üks ots, kokku 5 eurot nädalas), s.o 20 eurot kuus ning autokütuse maksumust samal marsruudil ca 14 eurot. Muud kulud ei oma elatisega seost. Hageja II puhul ei ole usutav, et väidetav sõiduki kütusekulu seondub vaid hagejaga II. Liiati nähtub, et suur osa väljavõttel kajastuvatest kuludest on tehtud tankla poes, mitte kütust tankides (vt makse selgituses eristust „POOD“ ja „TANKLA“. Laps on tänaseks kohe 10-aastaseks saamas ning tema elu kese on XXX alevis. Arvestades eeltoodut ei ole eluliselt usutav, et hagejat II sedavõrd suures ulatuses sõidutama peab, laps saab ka iseseisvalt vajalikesse kohtadesse liikuda. Kohus loeb kulu põhjendatud suuruseks 20 eurot. Kulud tõendamata. Kohus leiab, et siiski nimetatud kulud tekivad ning loeb nende põhjendatud suuruseks 10 eurot kuus lapse kohta. On üldteada, et kõik inimesed tarvitavad aeg-ajalt ravimeid, vitamiine ja käivad arstil. Pole tõendatud, et lastel oleks tervisega seotud erivajadused, mis tingiks tavapärasest suuremad kulud. Seega loeb kohus põhjendatuks tervishoiukulu kummagi hageja kohta 20 eurot kuus. 14
(18)2-24-10696 Kulutused hügieenitarvet ele 150 50 35 / 20 Kulutused lapse koolikohustust e täitmiseks Kulutused riietele ja jalanõudele 58 33 30 / 30 136 163 60 / 60 Kulu on tõendamata. Siiski on ilmne, et kõigil vastav kulu tekib. Kohus, arvestades hagejate sugu, vanust ja tavapäraste hügieenivahendite keskmist maksumust ja mõistlikku kulu, loeb kulu põhjendatuks summas 35 eurot kuus hageja I osas ning summas 20 eurot kuus hageja I osas. Tõendamata. Kohus loeb koolikohustusega seotud kulu mõistlikuks suuruseks 30 eurot kuus lapse kohta. Tõendamata. On üldteada asjaolu, et inimesed vajavad riideid ja jalanõusid, mistõttu leiab kohus, et nimetatud kulud on põhjendatud 60 euro ulatuses kuus (s.o 720 eurot aastas). Kohus arvestab siinjuures asjaoluga, et hagejad ei ole enam sedavõrd aktiivses kasvueas, et vajaksid iga poole aasta järel garderoobi väljavahetamist. Samuti on hooajaliste ülerõivaste jms kasutusiga mõõdetav aastates, mitte kuudes. Asjaolu, et hagejate eakaaslased kannavad brändiriideid, ei tähenda, et hagejad seda tegema peaksid. Viidatud suuruses kulu võimaldab soetada mõistliku koguse keskmise kvaliteediga eakohaseid rõivaid ja jalanõusid. 15
(18)2-24-10696 Muud vältimatud püsikulutused (loetelu): sünnipäevad enda ja sõprade, teater, kino, huviringid, reisid, aktiivse vabaaja veetmise vahendid (nt jalgratas, tõukeratas, turvavarustus), juuksur, trennid, mängud, laste taskuraha. 608 536 305 / 220 Sünnipäevadel osalemise kulu on tõendamata. Siiski on ilmne, et lastel nimetatud kulu tekib. 30eurost kingitusekulu võib pidada mõistlikuks. Kümnel sünnipäeval osalemine ei ole põhistatud. Kohus loeb sünnipäevadel osalemise põhjendatud kuluks 15 eurot kuus lapse kohta. Laste enda sünnipäevadega seotud kulu on tõendamata (hagejate menetlusdokumentidesse inkorporeeritud kuvatõmmiseid jms fotosid kohus tõendina käsitleda ei saa, kuivõrd nende päritolu jms parameetrid ei ole kontrollitavad). Samas on selge, et kõnealune kulu tekib mistahes viisil sünnipäeva tähistamise või korraldamisega. Kohus loeb laste enda sünnipäeva korraldamisega seotud kulu igakuiseks suuruseks 20 eurot lapse kohta. Jõuludega seotud kulu on tõendamata ning ei saa pidada laste ülalpidamiskuluks, kuna eelduslikult on tegemist vanemate poolt lastele tehtavate kingitustega, mis omakorda on käsitatav mittetäieliku kohustusena (VÕS § 4). Kultuuri ja meelelahutusega seotud kulu on tõendamata, kuid tegemist on põhjendatud ja lapse arenguks vajaliku kuluga. Arvestades valdkonna keskmist piletimaksumust, tuleb kulu suuruseks lugeda 15 eurot kuus lapse kohta. Spordirõivaste kulu kohus eraldi ei käsitle, see on hõlmatud riiete ja jalanõude kuluga. Hageja I trennikulu on tõendatud 85 euro ulatuses kuus (hagi lisa 41 – kirjast arusaadavalt on see edastatud isikutele, kes on otsustanud trennis käia). Reisidega seotud kulu on põhjendatud ning ilmselt osa hagejate elulaadist. Siiski loeb kohus elatise kontekstis piisavaks ühe reisi aastas ning sellega seotud igakuise kulu 50 eurot kuus lapse kohta. Taskuraha 100 eurot kuus lapse kohta on põhjendatud ja vajalik kulu. See võimaldab lapsel mõista raha väärtust ning õppida sellega toimetama, kandes sealjuures jooksvalt tekkivaid põhivajadusi või ettenägematuid kulutusi. Põhjendatud on ka juuksuriga seotud kulu, kuid selle suurus on tõendamata. Kohus loeb kulu suuruseks 20 eurot kuus lapse kohta. Muud hagejate kulud on tõendamata, mistõttu kohus neid arvesse ei võta. Kokku on hageja I muude kulude suurus eurot ja hageja II muude kulude suurus eurot. 2544 1765 1462 / 720,19 16
(18)2-24-10696 45. Eeltoodu alusel loeb kohus hageja I kasuks tehtavate põhjendatud kulutuste suuruseks vähemalt 1462 eurot kuus (

§ 99

) ja hageja II kasuks tehtavate põhjendatud kulutuste suuruseks vähemalt 720,19 eurot kuus (

§ 99

), millest riikliku toetuse 160 eurot mahaarvamisel (1462 – 80 = 1382; 720,19 – 80 = 640,19) on kummagi vanema kohustuse suuruseks hageja I osas 691 eurot (1382 / 2) ja hageja II osas 320,10 eurot (640,19 / 2). Puudub vaidlus, et kostja ei ole nimetatud ulatuses elatist tasunud, mistõttu on kostja rikkunud hagejate ülalpidamiskohustust ning esineb alus elatise väljamõistmiseks.

  1. Kostja on väitnud, et tema majanduslik seisukord ei võimalda hagis nõutavas määras elatist tasuda, kuid kostja on hiljem märkinud, et on arvestanud laste elatise tasumise kohustuse suuruseks 705 eurot kuus. Kostja on oma majandusliku seisundi kirjelduse esile toonud käesoleva otsuse punktides 35-
  2. Viidatust ei jää kahtlust, et kostja majanduslik seisund on hagejatele kulupõhise elatise tasumiseks piisav. Kostjal on märkimisväärses koguses kinnisvara, mida on hagejate ülalpidamiskohustuse täitmisel tekkivate väidetavate raskuste kõrvaldamiseks võõrandada. Kostja huvi omada „investeeringuid“ ja pidada ülal ning kasutada kolmandatele isikutele kuuluvaid kalleid sõidukeid (registrist nähtuvalt ei kuulu kostjale peale ATV ühtegi mootorsõidukit) ei kaalu ühelgi juhul üles hagejate huvi saada kohast ülalpidamist. Perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajaduste rahuldamisele tagaks ka laste ülalpidamise. Eeltoodust tulenevalt on kohus veendumusel, et kostja majanduslik seisukord on hagejatele kulupõhise ja elulaadile vastava elatise tasumiseks piisavalt hea.
  3. Kõigele eeltoodule tuginedes mõistab kohus kostjalt:  hageja I kasuks välja elatise 691 eurot kuus alates 12.07.2024 kuni hageja I täisealiseks saamiseni;  hageja II kasuks välja elatise 320,10 eurot kuus alates 12.07.2024 kuni hageja II täisealiseks saamiseni.
  4. Hagejad paluvad mõista kostjalt välja tagasiulatuva elatise juuli 2023 kuni juuli 2024 eest summas 15 480 eurot (hageja I osa 8235 eurot + hageja II osa 7245 eurot).

§ 108

sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-136-13 p-is 12 märkinud, et nimetatud sätte mõtteks on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Kolleegium möönab, et teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Kolleegiumi arvates saab nimetatud asjaolu arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-136-13 p-is 14 märkinud, et elatist tagasiulatuvalt välja mõistes tuleb arvestada nii vanema toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid, et 17

(18)2-24-10696 vältida vanema (ja tema teise lapse või teiste laste) asetamist äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda põhjusel, et õigustatud isik ei ole esitanud kohe vajaduse ilmnedes tema vastu nõuet ning on teinud seda hiljem, nõudes ülalpidamist tagantjärgi (vt ülal p 12). Kolleegium märgib, et õigustatud isik saab kohustatud isiku vastu õigel ajal hagi esitades vältida olukorda, kus kohustatud isiku muutunud varalise seisundi tõttu saab viimaselt haginõude esitamisele eelnenud ajavahemiku eest välja mõista väiksema elatise. Kohus leiab, et nõue tuleb jätta rahuldamata. Hagejad ei ole tõendanud, et nad oleks enne hagi esitamist järjepidevalt nõudnud kostjalt hagis toodud suuruses elatise tasumist. Hagejate esitatud arvestusest lähtuvalt tagasiulatuva nõude rahuldamine oleks kosja jaoks üllatav, kuivõrd kostja ei saanud olla teadlik sellises suuruses kohustuse (või vähemalt sellises suuruses ootuse) olemasolust. Tagasiulatuva elatisnõude eesmärk ei ole kostjat karistada ning hagejate nõutud ulatuses nõude rahuldamine ei täidaks enam laste ülalpidamise eesmärki. Kohus leiab, et kohustatud vanem saab eeldada, et tema ülalpidamiskohustus ei ole üldjuhul väiksem kehtivast seadusjärgsest miinimummäärast. Kostja on sellest lähtuvalt elatist tasunud, sh tasunud menetluse kestel võlgnevuse, mis oli tekkinud tasutud summade ja vastaval ajaperioodil kehtinud seadusjärgse elatise vahe. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et puudub alus tagasiulatuva nõude rahuldamiseks.
  1. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohus määrab kindlaks kohtuotsuse täitmise korra vastavalt taotlusele.
  2. Kohus selgitab hagejate seaduslikule esindajale, et olukorras, kus käesolev kohtuotsus pööratakse sundtäitmisele, tuleb sundtäidetava nõude suuruse puhul arvesse võtta kostja poolt juba tasutud ülalpidamismaksetega, arvestades sealjuures käesolevast otsusest tulenevat elatise suurust ning tasumise kohustuse alguskuupäeva. Vastasel juhul võib kostjal tekkida alus esitada hagejate vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.
  3. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus
  4. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine
  5. Lähtuvalt menetluskulude jaotusest kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 26.03.2026 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 04.03.2025 kohtuotsus. 18
(18)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.