aprilli 2013 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-12-7435 muutmata ja süüdistatava K.Q Küti kaitsja Valli Murde apellatsioon rahuldamata. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Karl Saavo kaudu 151.20 eurot, sealhulgas käibemaks 25.20 eurot, advokaat Valli Murdele tema poolt K.Q Kütile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
lg 1 p 4 ja § 185 lg 2 alusel välja mõista K.Q Kütilt menetluskulud, s.o kaitsja tasu advokaat Valli Murde poolt osutatud õigusabi eest 151.20 eurot riigituludesse. K.Q Kütil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus „K.Q 1-127435 kohtukulud“. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui menetluskulud pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Esimese astme kohtu otsuse sisu Tartu Maakohtu 23.04.2013 otsusega tunnistati K.Q süüdi KarS § 200 lg 2 p 4, 7 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 3 aastat 9 kuud vangistust.
S § 65 lg 1 alusel mõisteti M. Kütile liitkaristus, lugedes kergem karistus, s.o Tartu Maakohtu 02.02.2012 otsusega M. Kütile mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 kuud ja 27 päeva vangistust kaetuks raskeima karistusega, s.o KarS § 200 lg 2 p 4, 7 järgi mõistetud 2 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. Sama otsusega tunnistati K.Q süüdi KarS § 344 lg 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 5 kuud vangistust, ning KarS § 345 lg 1 järgi, mille eest mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti M. Kütile liitkaristuseks kuritegude kogumis KarS § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi 1 aasta vangistust, lugedes kergem karistus kaetuks raskeimaga.
S § 344 lg 1 ja § 345 lg 2 järgi 8 kuu vangistusega. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel mõisteti M. Kütile liitkaristuseks kõikide kuritegude kogumis üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 2 aastat ja 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti M. Kütile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 2 aastat 10 kuud ja 27 päeva vangistust, suurendades mõistetud karistust M. Kütile Tartu Maakohtu 02.02.2012 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 kuu ja 27 päeva vangistuse võrra. 2 Sama otsusega tunnistati süüdi ning karistati U.G , Z.S-i ning H.U , kuid nende osas pole kohtuotsust vaidlustatud. Maakohus arutas M. Kütile KarS § 200 lg 2 p 4, 7 järgi esitatud süüdistust selles, et tema koos U.G , Z.S-i ja H.U-ga pani 01.01.2012 Tartus Vaba 28-2 korteris toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil järgmiselt. Esmalt lõi Z.S põrandal istuvale M.M. le rusikaga 4-5 korda rusikaga näkku. Seejärel lõi U.G M.M. d jalaga rindkere piirkonda, mille tagajärjel kannatanu kukkus selili. U.G ja Z.S peksid kannatanut veel rusikatega näo piirkonda. Kui M.M. püüdis püsti tõusta, lõi Z.S talle kahel korral jalaga näo piirkonda. Peksmise ajal nõudsid U.G ja Z.S M.M. lt sularaha. Kui M.M. püüdis püsti tõusta, tõmbas K.Q ta tagasi istuma ja küsis M.M. lt, kas tema pangakaardil on raha. Seejärel lõi K.Q M.M. le rusikaga ühel korral näkku. Kui M.M. oli oma pangakaardi põrandale visanud, võttis Z.S selle ülesse ja andis U.G-le. Peksmise ajal nõudis Z.S, et M.M. ütleks oma pangakaardi PINkoodi. Kui M.M. oma pangakaardi PIN-koodi ütles, kirjutas U.G selle paberile ja andis H.U kätte. Seejärel lõi K.Q M.M. d rusikaga näkku ja Z.S nõudis, et M.M. annaks tema kätte oma mobiiltelefoni №kia 5200 väärtusega 100 eurot ja jope ICEPEAK väärtusega 60 eurot, mida kannatanu ka tegi. M.M. telefoni pani U.G oma taskusse ja müüs hiljem eeluurimisel tuvastamata isikule. Seejärel läksid U.G ja H.U M.M. lt röövitud pangakaardiga Tartus, Võru 55F asuva kaupluse Maxima juures oleva AS SEB Pank sularahaautomaadi juurde, kust H.U võttis 01.01.2012 kell 18.51 välja sularaha 60 eurot, mille H.U ja U.G omavahel ära jagasid. Peksmisega tekitati M.M. le järgmised tervisekahjustused: näol marrastused, ninal turse, verevalum, ninaluude murd. Röövimisega põhjustati M.M. le varaline kahju 220 eurot. Maakohus asus kriminaalasjas kogutud tõendite põhjal seisukohale, et süüdistatavate poolt röövimise toimepanemine on tõendatud. Kannatanut peksid Z.S , kes on seda ise tunnistanud, U.G ja K.Q . H.U ütlustega on tõendatud, et just Z.S oli isik, kes hakkas esimesena M.M. d rusikatega näkku peksma. Kannatanu ütluste kohaselt pani ta käed kaitseks näo ette. Seetõttu ei tea ta, kas K.Q ja U.G teda lõid või mitte. H.U on süüdistatavatest andnud toimunu kohta kõige üksikasjalikumaid ütlusi, mis kattuvad sündmuste käigu osas kannatanu ütlustega. Kõik asjaosalised, sh kannatanu, olid tarvitanud alkoholi, mistõttu esineb ütlustes vastuolusid. H.U ütluste detailsus näitab, et vaatamata tarbitud alkoholile, oli ta võimeline toimuvat adekvaatselt tajuma. Tema ütlustega luges kohus tõendatuks, et M.M. d lõi veel peale Z.S-i korduvalt rusikatega näkku U.G ja kahel korral K.Q . Kohus ei leidnud alust H.U ütluste usaldusväärsuses kahelda. Kasutatud vägivalla tõttu loovutas kannatanu oma pangakaardi, ütles selle PIN-koodi ning andis ära ka telefoni ja jope. Seega oli kasutatud vägivald ajaliselt seotud kannatanu vara hõivamisega ning oli tema vara äravõtmise vahendiks. Asjaolu, et peksmise käigus nõuti kannatanult raha, pangakaarti ja telefoni, leidis tõendamist M.M. , H.U ja K. Kolsari ütlustega. M.M. ja H.U ütlused ei kattunud osas, kes konkreetselt mida nõudis – kannatanu ütluste kohaselt nõudis raha, pangakaarti ja telefoni temalt Z.S , H.U ütluste kohaselt aga küsis Z.S kannatanult jopet. Raha ja telefoni nõudis U.G ning pangakaarti ja PIN-koodi K.Q . Neid vastuolusid ei olnud maakohtul võimalik kõrvaldada. Samas nähtus kannatanu ütlustest, et pangakaardi andis Z.S kellelegi edasi. Ütlused langesid kokku selles, et pangakaardi sai lõpuks U.G . H.U ütlustest nähtus veel, et U.G kirjutas PIN-koodi üles. Kuna U.G ja H.U läksid hiljem 3 koos sularahaautomaadist kannatanu pangakaardiga raha välja võtma, oli maakohtu hinnangul loogiline, et H.U mäletab just pangakaardiga seonduvaid asjaolusid. Maakohus ei uskunud M. Küti ütlusi, et röövimise toimepanemise ajal tema magas ja selles ei osalenud. K.A. i ütluste kohaselt oli K.Q purjus ja magas tema korteris järgmise päeva hommikuni. Seda, et K.Q vahepeal magas, kinnitasid ka H.U ning A.B. . Olemasolevaid tõendeid kogumis hinnates asus kohus seisukohale, et ajal, kui Z.S ja U.G alustasid M.M. peksmist, K.Q tõesti magas. Samas pidi kannatanu intensiivne peksmine väikeses kööktoas ta üles äratama, kuna sellega kaasneb lärm. Seetõttu luges kohus usutavaks H.U ütlused, et K.Q ärkas üles ja lülitus Z.S-i ja U.G poolt alustatud kannatanu peksmisse ja temalt pangakaardi nõudmisse, s.o röövimise toimepanemisse. Kohus leidis, et A.B. i ütlused selle kohta, et K.Q magas, ei lükka ümber H.U ütlusi M. Küti poolt enne seda toime pandud kannatanu peksmisest ja temalt asjade nõudmisest – ajaks, mil A.B. korterisse tagasi jõudis, oli kannatanu peksmine lõppenud. Seega asus maakohus seisukohale, et K.Q , Z.S ja U.G tegutsesid ühiselt ja kooskõlastatult, et saada M.M. lt vägivalla abil kätte pangakaart, telefon ja jope. Karistuse mõistmisel juhindus maakohus KarS §-st 56, tuvastamata M. Küti karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid. M. Küti süü suuruse hindamisel röövimise episoodis võttis kohus arvesse, et K.Q lõi kannatanut paar korda ja hoidis kogu sündmust oma kontrolli all. Temale kui kõige vanemale kuuletusid teised röövimises osalejad. Seega oli tema teopanus sama oluline nagu kannatanu peksmises aktiivselt osalenud Z.S ja U.G, mistõttu oli põhjendatud mõista talle sama pikk vangistus. Apellatsioonis esitatud taotluste sisu Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni M. Küti kaitsja, kes taotleb maakohtu otsuse osalist tühistamist M. Küti süüditunnistamises KarS § 200 lg 2 p-de 4, 7 järgi ning vastavalt karistuse vähendamist. Kaitsja arvates eksis maakohus tõendite hindamisel, mis seisneb selles, et kohus ei hinnanud tõendeid nende kogumis
Ehkki nii tunnistajate K.A. a kui ka A.B. i ütlustest nähtus, et kaitsealune magas K.A. a korteris „järgmise päeva hommikuni“, asus kohus siiski seisukohale, et „kannatanu intensiivne peksmine väikeses kööktoas pidi ta üles äratama, kuna sellega kaasneb lärm“. Seetõttu luges maakohus usutavaks H.U ütlused, et kaitsealune ärkas üles ja lülitus Z.S-i ja U.G poolt alustatud kannatanu peksmisse ja temalt pangakaardi nõudmisse, s.o röövimise toimepanemisse. Kaitsja arvates jättis kohus siinjuures tähelepanuta, et kannatanu ei kinnita kaaskohtualuse ülalmärgitud ütlusi ehk seda, et kaitsealune olevat kannatanut löönud ning talt esemeid nõudnud. Kaitsja arvates ei ole ka eluliselt usutav, et kaitsealune ärkas lärmi tõttu korteris, kuid ei ärganud tunnistaja A.B. i jalalöökidest ega reageerinud neile. Lisaks eelnevale jättis kohus arvestamata, et tunnistajad K.A. a ja A.B. , kes kirjeldasid korteris olevat olukorda ühtemoodi, kinnitasid mõlemad, et korteris olevad inimesed ütlesid, et peksjaks ja kannatanult vara nõudjaks olid Z.S ja H.U . Kaitsjale jääb arusaamatuks ka see, milliste tõendite alusel jõudis kohus arvamusele, et K.Q kontrollis Z.S-i ja U.G tegevust kannatanult raha ja asjade kättesaamisel ning hoidis ka ise kannatanut hirmu all. Kaitsja leiab, et kuivõrd M. Küti süüditunnistamine on toimunud ainult ühe kaaskohtualuse ütluse alusel, ei ole selline otsus
Antud asjas on tegemist nn sõna sõna vastu olukorraga, millisel juhul tuli kaaluda kõiki asjaolusid, motiive, 4 eesmärke, mis räägivad nii süüteo toimepanemise poolt kui ka vastu, ning anda neile üldhinnang. Teisisõnu tuli hinnata argumente kogumis. Vastuväide apellatsioonile 20.06.2013 registreeriti Tartu Ringkonnakohtus ringkonnaprokuröri Tatjana Tamme vastuväide süüdistatava M. Küti kaitsja apellatsiooni kohta. Prokurör leidis, et apellatsioon tuleb jätta rahuldamata, põhjendades oma seisukohti järgnevalt. Apellant, viidates maakohtu poolt
lg 1 p 7 väidetavale rikkumisele, on valesti tõlgendanud nimetatud seaduse normi. Kohtuotsuse põhjenduse puudumine tähendab kohtu poolt põhjendamiskohustuse nõutaval määral täitmata jätmist. Kohtupraktikas valitseva lähenemise kohaselt ei tähenda kohtuotsuses toodud motiividega mittenõustumine
lg 1 p 7 sätete rikkumist.
loetleb küsimused, mida kohus peab otsuse põhiosas lahendama ja seda tehes vastavalt põhjendama. Vaidlustatud kohtuotsus sisaldab kõike eelnimetatud kohtuotsuse jaoks püstitatud elemente ja nende põhjendusi. Leides, et kohus ei ole hinnanud tõendeid nende kogumis, on apellant viidanud mõnedele tunnistajate ütlustele, rebides neid kontekstist välja ja analüüsides vaid selle osa tunnistajate ütlustest, mis apellandi arvates välistab tema kaitsealuse süüd. Nii erinevalt apellatsioonis refereeritule nähtub tunnistajate K.A. i ( ) ja A.B. i ütlustest neid tervikuna analüüsides, et nemad saabusid korterisse hetkel, kui kannatanu oli juba läbi peksud ja temalt vara röövitud. Sealjuures tunnistaja A.B. tuli vaid korraks korteri ukse peale. Seega apellandi arvates kohtu poolt arvesse võtmata tunnistaja K.A. i ütlused selle kohta, et K.Q magas korteris järgmise päeva hommikuni, ei oma õiguslikku tähendust, kuna puudutavad süüdistuse piiridest väljajäävat aega. Kannatanu ütluste refereeringu valik on apellandi poolt samuti ühepoolne ja valikuline, kuna M. Küti ehk „isa“ peksmise lõpetamise nõudmine oli kannatanu ütlustest tulenevalt järgnenud tema vastupanu mahasurumisele, kui ta järgneva peksmise hirmust loovutas oma pangakaardi ja ütles ka selle PIN koodi. Seejärel käskis K.Q oma kuriteo kaaslastele käia röövitud pangakaardiga raha välja võtmas ning ühtlasi keelas kannatanul senini lahkuda. Seega on maakohus õigustatult hinnanud kõiki tõendid nende kogumis, tehes sellest põhjendatud järeldused, et K.Q ärkas üles ja lülitus Z.S-i ja U.G poolt alustatud kannatanu peksmisesse ja temalt pangakaardi nõudmisse, s.o. röövimise toimepanemisse. Lisaks märgib prokurör, et apellatsiooni resolutiivosas märgitud taotlus mõista K.Q õigeks KarS § 200 lg 2 p 4, 7 järgi ei vasta apellatsioonis esitatud kohtuotsuse vaidlustamise alusele (
lg 1 p 7 rikkumine), kuna selle tuvastamise korral tuleb vastavalt
lõikele 2 tühistada kohtuotsuse ja saata kriminaalasi maakohtule uueks arutamiseks samas või teises kohtukoosseisus. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohtu 11.06.2013 määrusega määrati kriminaalasi
Apellatsioonimenetluse pooltele anti seisukohtade esitamiseks aega kuni 11.07.
lg 2 kohaselt kui apellatsioonimenetluses tehakse
lg 1 p 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Kuivõrd ringkonnakohus jätab M. Küti suhtes maakohtu otsuse muutmata, tuleb menetluskulu, s.o kaitsjatasu, välja mõista M. Kütilt. 7 Aarne Sarjas Maarika Kuusk 8 Tiit Lõhmus
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.