lg 2 p 7, § 320 lg 1 ja § 213 lg 2 p 1 järgi J.L süüdistuses
lg 2 p 7 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav X.S , isikukood XXX , Eesti Vabariigi kodanik, elukoht xxxx; põhiharidus, emakeel eesti keel; ei tööta, ei õpi; varem kriminaalkorras karistatud 2-l korral, viimati Viru Maakohtu 15.06.2015 otsusega mõisteti
lg 1 järgi karistuseks 6 kuud vangistust 6-kuulise katseajaga; 3 kehtivat väärteokaristust. Tõkend kahtlustatavana kinni peetud 21.05.2016 kell 12:05; vahistatud 23.05.2016 (vahistamine pikendatud 01.09.2016 kahe kuu võrra). Kaitsja vandeadvokaadi abi Silver Reinsaar Süüdistatav J.L , isikukood XXX , Eesti Vabariigi kodanik, elukoht xxxx; põhiharidus; emakeel eesti keel; töökoht xxxx, xxxx; varem kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud 3-l korral. Tõkend kahtlustatavana kinni peetud 23.05.2016 kuni 25.05.2016 Kaitsja vandeadvokaat Arri Tooming 1 RESOLUTSIOON: Juhindudes KrMS § 239 – 249, 306, 309, 313, 315, 318, 319 kohus otsustas: Tunnistada X.S süüdi
lg 2 p 1 järgi (enne 15.06.2015 toimepandud episoodid) ja mõista talle karistuseks 1 ( üks) aasta vangistust.
lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liita mõistavale karistusele Viru Maakohtu 15.06.2015 otsusega mõistetud rahaline karistus 60 päevamäära, s.o 192 eurot ja 6 kuud vangistust ning, lugedes kergem karistus kaetuks raskema karistusega, mõista liitkaristuseks 1 (üks) aasta vangistust. Eelmise kohtuotsusega täielikult ära kantud karistus 6 kuud vangistust arvata mõistetud liitkaristusest maha ning seega jääb X.S-il kanda 6 kuud vangistust. Eelmise kohtuotsusega mõistetud rahaline karistus jääb iseseisvale täitmisele. Tunnistada X.S süüdi
lg 1 järgi (pärast 15.06.2015 toimepandud episoodid) ja mõista talle karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust (4 kuud vangistust) Viru Maakohtu 15.06.2015 otsusega mõistetud karistuse ja enne Viru Maakohtu 15.06.2015 otsust toimepandud kuriteo eest mõistetud karistusest moodustatud liitkaristuse 6 kuud vangistuse võrra ning mõista liitkaristuseks 10 (kümme) kuud vangistust. Tunnistada X.S süüdi
lg 2 p 7 järgi (pärast 15.06.2015 toimepandud episoodid) ja mõista talle karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust.
lg 1 alusel, lugedes kergema d karistused kaetuks raskeima karistusega, mõista liitkaristuseks 3 (kolm) aastat vangistust.
lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuse aeg alates 21.05.2016 kuni 04.10.2016, s.o 4 (neli) kuud 14 (neli teist) päeva ning kandmisele kuulub 2 (kaks) aastat 7 (seitse) kuud 16 (kuus teist) päeva vangistust.
lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus 2 (kaks) aastat 7 (seitse) kuud 16 (kuusteist) päeva, täielikult täitmisele pööramata, kui X.S ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu. Määrata X.S katseajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja käitumiskontrolli alla ühes kohustusega järgida
§-s 75 lg 1 p 1- 6 toodud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2) ilmuma k riminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 2 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p-de 2, 4, 7 ja 8 alusel kohustada X.S-i katseajal mitte tarvitama alkoholi; otsima endale töökoha; mitte kohtuma ega suhtlema P P ega U L; osalema kriminaalhooldaja poolt valitavates sotsiaalprogrammides, sh sotsiaalsete oskuste arendamise ja vägivalda soosivate hoiakute muutmise suunitlusega.
p 1 alusel lugeda X.S katseaja alguseks kohtulahendi kuulutamine, s.o 04.10.2016. Tõkend vahistamine tühistada ning vabastada X.S vahi alt kohtusaalis. Tunnistada ERIK J.L süüdi
lg 2 p 7 järgi ning mõista talle karistuseks
lg 1 sätteid kohaldades 1 (üks) aasta vangistust.
lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 23.05.2016 kuni 25.05.2016, s.o 3 (kolm) päeva ning kandmisele kuulub 11 (üksteist) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.
lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus 11 kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva, täielikult täitmisele pööramata, kui J.L ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu. Määrata J.L katseajaks Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja käitumiskontrolli alla ühes kohustusega järgida
§-s 75 lg 1 p 1- 6 toodud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx ; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p-de 2, 7 ja 8 alusel kohustada J.L-i katseajal mitte tarvitama alkoholi; mitte suhtlema X.S-iga ; osalema sotsiaalsete oskuste arendamise ja vägivalda soosivate hoiakute muutmise suunitlusega sotsiaalprogrammides.
p 1 alusel lugeda J.L-iga katseaja alguseks kohtulahendi kuulutamine, s.o 04.10.2016. 3 MENETLUSKULUD Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo CLARUS kasuks 96 eurot (sh käibemaks 20%) adv. Silver Reinsaare poolt süüdimõistetu X.S X.S-ile kohtulikus menetluses osutatud õigusabi eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista X.S-ilt menetluskuluna kaitsjatasu 877,20 (kaheksasada viis eurot 20 senti) eurot riigituludesse kohtueelses ja kohtulikus menetluses osutatud õigusabi eest. KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel välja mõista Ma rtin X.S-ilt menetluskuluna sundraha 1075 ( üks tuhat seitsekümmend viis) eurot riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel välja mõista X.S-ilt menetluskuluna kohtuarstliku ekspertiisikulu 30,50 (kolmkümmend eurot 50 senti) eurot riigituludesse. KrMS § 180 lg 3 ja
lg 3 alusel võimaldada X.S-il tasuda menetluskulud kokku summas 1982,70 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste osamaksetena selliselt, et esimene osamakse on vähemalt 165,28 eurot ning edaspidi igakuiselt vähemalt 165,22 eurot. Menetluskulude osamaksed tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB PANK EE351010052031000004, SWEDBANK EE502200221014193355, NORDEA PANK EE401700017002872300, DANSKE BANK EE873300333499990003, viitenumbriga 99916700071146 ning ega:selgitus „ X.S , 1-16-8558, menetluskulude osamakse“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Arri Tooming kasuks 24 eurot (sh käibemaks 20%) v.adv. Arri Toominga poolt süüdimõistetu J.L-ile kohtulikus menetluses osutatud õigusabi eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista J.L-ilt menetluskuluna kaitsjatasu 240 (kakssada nelikümmend) eurot riigituludesse kohtueelses ja kohtulikus menetluses osutatud õigusabi eest. KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel välja mõista J.L-ilt menetluskuluna sundraha 1075 (üks tuhat seitsekümmend viis) eurot riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel välja mõista J.L-ilt menetluskuluna kohtuarstliku ekspertiisikulu 30,50 (kolmkümmend eurot 50 senti) eurot riigituludesse. KrMS § 180 lg 3 ja
lg 3 alusel võimaldada J.L tasuda menetluskulud kokku summas 1345,50 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste osamaksetena selliselt, et esimene osamakse on vähemalt 113,50 eurot ning edaspidi igakuiselt vähemalt 112 eurot. Menetluskulude osamaksed tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB PANK EE351010052031000004, SWEDBANK EE502200221014193355, NORDEA PANK EE401700017002872300, DANSKE BANK EE873300333499990003, viitenumbriga 4 99916700071159 ning selgitusega: „J.L , 1-16- 8558, menetluskulude osamakse“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. ASITÕENDID Politsei- ja Piirivalveameti Rakvere politseijaoskonnas hoiul asuvad asitõendid: - U L T- särk – tagastada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel U L; - X.S pusa, teksad Smog, rihm, Nike punased tossud– tagastadaKrMS § 126 lg 3kohtuotsuse p 2 alusel jõustumisel X.S-ile; - DNA- proovid sündmuskohalt (autost) – hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel. Kriminaalasja toimikus asuv asitõend – üks CD Swedbanki sularahaautomaadi salvestistega – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja toimikusse. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS
Veel süüdistatakse X.S-i selles, et tema tunnistajana, keda hoiatati teadvalt valeütluste andmise eest, andis kriminaalasja nr 14240103914 eeluurimisel 13.10.2014 ja 29.04.2015 ülekuulamistel ütlusi selle kohta, et 2014 septembris juhtis alkoholijoobes P P sõiduautot ja põhjustas sealjuures liiklusõnnetuse. 17.06.2015 kuupäevaga märgitud kir jas prokuratuurile, 25.10.2014 ja 17.06.2015 kuupäevadega kirjades P. P kaitsjale väitis M. X.S, et autot juhtis ja liiklusõnnetuse põhjustas tema, mitte P P. 11.01.2016 Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas toimunud kohtuistungil (kohtuasi nr 1-15-5319), kus X.S-i samuti hoiatati teadvalt valeütluste andmise ja alusetult ütluste andmisest keeldumise eest, keeldus X.S ütluste andmisest põhjendusega, et ei pea ennast süüstama. X.S sellisest seisukohast kohtus ja arvestades X.S kirjades tehtud avaldusi järeldub, et sõidukit juhtis ja liiklusõnnetuse põhjustas tema. Väites teo toimepanijaks kriminaalasja eeluurimisel P P ja kohtumenetluses iseenda, ei ole võimalik, et vähemalt üks neist kahest ütlusest ei ole vale. Seega, tõendamiseseme seisukohalt oluliste asjaolude kohta teineteist välistavaid ütluseid andes, pani X.S toime tunnistaja poolt kriminaalmenetluses teadvalt vale ütluste andmise, s.o
Veel süüdistatakse X.S-i selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, võttis 24.01.2015 P P xxxx pangakaarti nr xxxx ja pangakaardi PIN-koodi ebaseaduslikult kasutades P. P xxxx pangakontolt nr xxxx xxxx asuva pangaautomaadi HAN00170 kaudu välja sularaha kell 01.22 summas 400 eurot, kell 01.23 summas 60 eurot, kell 05.10 summas 200 eurot ja kell 03.59 xxxx asuva pangaautomaadi HAN00211 kaudu sularaha summas 40 eurot ning tasus 24.01.2015 kell 01.29 Kaarma tanklas ostude eest summas 7 eurot. Varalise kasu saamise eesmärgil teisele isikule varalise kahju tekitamise eest andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, pani X.S toime arvutikelmuse, s.o
J.L-i süüdistatakse selles, et tema ajavahemikus 20.05.2016 kell 21.00 kuni 21.05.2016 k ell 07.45, pärast mõnda aega L Pkorteris xxxx kestnud koosviibimist ja alkoholi tarbimist X.S ja U Lga, kui X.S tungis magamistoas isiklike suhete pinnal tekkinud tüli käigus U L kallale - tõmbas U. L voodilt maha nii, et mees kukkus, peksis meest käte ja jalgadega ning terava esemega keha ja pea piirkonda ning nõudis vägivalla kasutamise ajal mehelt pangakaardi pin-koodi avaldamist, seisis tema, J.L , magamistoa ukse juures võimendades oma kohalolekuga vägivalla kasutamist ning kui kannatanu oli peksmise tõttu kaotanud teadvuse ja X.S oli lohistanud mehe koridori ja jätnud läbipekstuna ja meelemärkuseta põrandale lebama, võttis koos X.S-iga ära mehele ja korteriomanikule kuuluvaid asju - U. L nahktagi väärtusega 80 eurot, mille taskus oli musta värvi rahakott väärtusega 3 eurot, sularaha 7,49 eurot, juhiluba, isikutunnistus ning pensionitunnistus U. L nimele, erinevad kliendikaardid ja mootorsõiduki xxxx 6 registreerimismärgiga xxxx registreerimistunnistus ning sama sõiduauto võtmed ja sama 3000 eurot maksva sõiduauto, mis oli lukustatud ja pargitud maja ette; L. P kuuluva pusa väärtusega 30 eurot, kaks salli, millest üks, villane sall, oli väärtusetu ja siidisalli väärtusega 10 eurot, esikust kapi pealt rah akoti väärtusega 10 eurot, milles oli isikutunnistus ja kaks xxxx pangakaarti L. P nimele ning k artulikoorimisnoa väärtusega 5 eur ot, saunalina väärtusega 20 eurot. U. L peksmisega põhjustas X.S kannatanule tervisekahjustused – vasaku V-VIII roiete nihkumiseta murrud, vasakpoolse traumaatilise õhkrinna ja vasaku kopsu põrutuse, haavad pea-, kaela- ja seljapiirkonnas, nahaaluse verevalumi ja pehmete kudede turse vasakul kõrvalestal, nahaaluse verevalumi vasakul õlavarrel, parema randme ja küünarvarre pindmised vigastused. Eksperdiarvamuse kohaselt ei olnud U L kehavigastused eluohtlikud ning tavalise kulu korral põhjustavad pikaajalise tervisekahjustuse kestusega enam kui 4 nädalat, kuid vähem kui 4 kuud. Seega pani J .L grupis koos X.S Liivamaaga toime röövimise, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivalda kasutades, mis on kvalifitseeritav
MAAKOHTU SEISUKOHT Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on X.S-ile mõistetavaks karistuseks enne 15.06.2015 toimepandud
lg 2 p 1 järgi 1 aasta vangistust.
lg 1 ja
lg 1 alusel liita mõistetud karistusele Viru Maakohtu 15.06.2015 otsus ega mõistetud rahaline karistus 60 päevamäära, s.o 192 eurot ja 6 kuud vangistust ning lugedes kergem karistus kaetuks raskema karistusega , mõista liitkaristuseks 1 aasta vangistust. Eelmise kohtuotsusega täielikult ära kantud karistus 6 kuud vangistust arvata mõistetud liitkaristusest maha ning seega jääb X.S-il kanda 6 kuud vangistust. Eelmise kohtuotsusega mõistetud rahaline karistus jääb iseseisvale täitmisele. X.S-ile p ärast 15.06.2015, s.o katseajal toimepandud
lg 1 järgi mõistetavaks karistuseks on 4 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendada mõistet avat karistust Viru Maakohtu 15.06.2015 otsusega mõistetud karistuse ja enne Viru Maakohtu 15.06.2015 otsust toimepandud kuriteo eest mõistetud karistusest moodustatud liitkaristuse, s.o 6 kuud vangistuse võrra ning mõista liitkaristuseks 10 kuud vangistust. X.S-ile pärast 15.06.2015 toimepandud
lg 2 p 7 järgi mõistetavaks karistuseks on 3 aasta t vangistust.
lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõista liitkaristuseks 3 aastat vangistust.
lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuse aeg alates 21.05.2016 kuni kohtuotsuse kuulutamiseni, s.o 04.10.2016.
lg 1 ja 3 alusel jätta kanda jääv vangistus täielikult täitmisele pööramata, kui X.S ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu. Katseajaks allutada X.S kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda katseajal järgima
lg 1 p 1 -6 toodud kontrollnõudeid: 1) elama ko htu määratud alalises elukohas xxxx; 2)ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 7 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2, 4, 7 ja 8 alusel kohustada X.S-i katseajal mitte tarvitama alkoholi, otsima endale töökoha, mitte kohtuma ega suhtlema P P ega U Lga, osalema kriminaalhooldaja poolt valitavates sotsiaalprogrammides, sh sotsiaalsete oskuste arendamise ja vägivalda soosivate hoiakute muutmise suunitlusega. Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on J.L-ile mõistetavaks karistuseks
lg 2 p 7 järgi kohaldades
lg 1 sätteid 1 aasta vangistus t.
lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 23.05.2016 kuni 25.05.2016, s.o 3 päeva.
lg 1 ja 3 alusel jätta kanda jääv vangistus täielikult täitmisele pööramata, kui J.L ei pane 1-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu. Katseajaks allutada J.L kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda katseajal järgima
lg 1 p 1-6 toodud kontrollnõudeid: 1) elama k ohtu määratud alalises elukohas xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- , töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2, 7 ja 8 alusel kohustada J.L-i katseajal mitte tarvitama alkoholi; mitte suhtlema X.S-iga ; osalema sotsiaalsete oskuste arendamise ja vägivalda soosivate hoiakute muutmise suunitlusega sotsiaalprogrammides. Süüdistatavad X.S ja J.L on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatavad X.S ja J.L on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid. X.S t uleb süüdi tunnistada
lg 2 p 7, § 320 lg 1 ja § 213 lg 2 p 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. J.L tuleb süüdi tunnistada
Kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks esitas U L tsiviilhagi summas 525,49 eurot, L P summas 112 eurot ja P. P summas 707 eurot. R öövimisega tekitatud kahju on X.S poolt täielikult hüvitatud. Asitõendid: - t eksad Fabric, kapuutsiga pusa, 2 paari jalanõusid (Heritage ja Original), mobiiltelefon Nokia E5 – tagastatud J.L; - U L isikutunnistus, U L juhiload, xxxx registreerimismärgiga xxxx registreerimistunnistus, 4 võtmega võtmekimp sõiduki võtmega ja xxxx registreerimismärgiga xxxx – tagastatud U Lle; - L P isikutunnistus – tagastatud L P; ruun - p rahakott, X.S õpilaspilet, X.S X.S xxxx ja xxxx – pangakaart agastatud t X.S-ile (antud üle X.S X.S emale). Politsei- ja Piirivalveameti Rakvere politseijaoskonnas hoiul asuvad: 8 - U L T- särk - kuulub omanikule tagastamisele; - X.S pusa, teksad Smog, rihm, Nike punased tossud – kuuluvad omanikule tagastamisele; - DNA- proovid sündmuskohalt (autost ) – k uuluvad hävitamisele. Üks CD Swedbanki sularahaautomaadi salvestistega – jätta toimikusse. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. Käesolevas kriminaalasjas on X.S menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis esimese astme kuriteo puhul on 1075 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu kohtueelses ja kohtulikus menetluses kokku summas 877,20 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulu summas 30,50 eurot. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad menetluskulud kokku summas 1982,70 eurot tasumisele ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste osamaksetena. Käesolevas kriminaalasjas on J.L-iga menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis esimese astme kuriteo puhul on 1075 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu kohtueelses ja kohtulikus menetluses kokku summas 240 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspe rtiisikulu summas 30,50 eurot. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad menetluskulud kokku summas 1345,50 eurot tasumisele ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste osamaksetena. Kristel Vedro (digitaalselt allkirjastatud) Kohtunik Viru Maakohtu kohtunik Kristel Vedro 24.10.2016 kohtumääruse RESOLUTSIOON: 1. Täpsustada Viru Maakohtu 04.10.2016 kohtuotsust J.L -iga kriminaalhoolduse teostamise küsimuses. 2. Lugeda Viru Maakohtu 04.10.2016 otsusega J.L-iga kriminaalhoolduse teostajaks Viru Vangla kolmas üksus. Käesoleva määruse ärakiri saata asjasse puutuvatele menetlusosalistele. Määrust ei saa edasikaevata. Kristel Vedro (digitaalselt allkirjastatud) Kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.