lg 1 ja § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätteid kohaldades Süüdistatav G.Y , IK XXX; sünniaeg:
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja
lg 2 alusel temale määratud lisakohustust.
elama kohtu määratud alalises elukohas – xxx;
lg 2 p 8 alusel määrata G.Y-le katseajaks lisakohustus osaleda kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis.
p 1 alusel hakata G.Y katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest, kontrollnõudeid ja lisakohustust kohaldada kohtuotsuse jõustumisest. Määrata G.Y katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse (asukoht: Tartu, Tiigi 78) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Asitõendid – 2 CD-plaati, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures – jätta kriminaalasja materjalide juurde. KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuludena riigituludesse välja mõista G.Y-lt sundraha ükssada kaheksakümmend
lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud korduvalt ja lähisuhtes. G.Y-d süüdistatakse samuti selles, et tema
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tapmise või tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkuleppes taotleb prokurör
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest G.Y-le karistuseks 3 kuud vangistust ja
lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel moodustada G.Y-le liitkaristuseks 8 kuud vangistust üksikkaristustest raskema osalise suurendamise teel.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka G.Y kahtlustatavana kinnipidamise aeg 20.–
lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetavat vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui G.Y ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja
lg 2 alusel temale määratavat lisakohustust.
lg 1 alusel on G.Y käitumiskontrolli ajal kohustatud: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama kriminaalhooldusametnikule andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 8 alusel määrata G.Y-le lisakohustus osaleda kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis. Menetluskuludeks on kokkuleppe kohaselt sundraha 405 eurot ja kaitsjatasu 90 eurot. G.Y elatub XXX eurot kuus. Sellest summast peab kohtutäitur kinni 20%, kuna süüdistatav põhjustas 2012. a liiklusõnnetuse, ta sõitis posti maha ja hüvitab neid kahjusid siiani. Süüdistatav elab XXX ja XXX kuuluvas majas ja peab XXX tasuma elektri kasutamise eest. Hetkel on süüdistataval tasumata näiteks selle kuu mobiili - ja teleteenuste arve. Süüdistatav tarvitab igakuiselt ravimeid paarikümne euro eest kuus. Süüdistatava sõnul kulub tal sissetulek ära ja säästa tal ei õnnestu, vara süüdistataval ei ole. On ilmne, et menetluskulude täiemahuline väljamõistmine halvendaks oluliselt G.Y hakkamasaamist eriti olukorras, kus tal ei ole lähedasi, kes teda aitaksid. Esinevad alused menetluskulude osaliseks vähendamiseks ja nende riigi kanda jätmiseks. Seetõttu taotleb prokurör mõista G.Y-lt KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuluna välja 180 eurot sundraha ning jätta ülejäänud menetluskulud riigi kanda. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. G.Y tuleb süüdi tunnistada
lg 1 ja § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kriminaalasjas tsiviilhagi ja avalik-õiguslikku nõudeavaldust esitatud ei ole. Konfiskeerimisele kuuluv vara puudub. Asitõendiks on 2 CD-plaati, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures ja tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde ka kohtuotsuse jõustumisel. Kannatanu on esitanud taotluse enda teavitamiseks süüdimõistetu ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. G.Y menetluskuludeks on süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele ja kaitsjatasu. Kohus nõustub kokkuleppes kajastatud menetluskulude suurusega. Arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust, süüdistatava majanduslikku olukorda ning tema enda seisukohta leiab kohus, et on alust arvata, et menetluskulude täies ulatuses ja korraga äratasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Seega on põhjendatud kohaldada vastavalt kokkuleppele KrMS § 180 lg 3, jätta osa menetluskuludest riigi kanda ning määrata ülejäänud menetluskulude tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg koos võimalusega tasuda menetluskulud osade kaupa. Otsuse tegemisel juhindus kohus KrMS § 180, § 2565, § 248 ja § 249. Kohtunik Anneli Tanum (allkirjastatud digitaalselt)
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.