1-19-8753/21

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

1. september 2020 Kohtuasja number 1-19-8753 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Maarika Kuusk ja Tiit Lõhmus Kohtuasi süüdimõistetu T.X-i (isikukood XXX) vangistuse täitmisele pööramine karistusseadustiku (KarS) § 74 lg 4 alusel Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja)
2. augusti 2020 määrus Määruskaebuse esitaja T.X Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
3. augusti 2020 määrus muutmata ja T.X-i määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada kirjaliku määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA Menetluse käik
4. Tartu Maakohtu
5. novembri 2019 otsusega tunnistati T.X süüdi karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust, millest loeti kantuks eelvangistuses viibitud 2 päeva. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel vabastati ta 5 kuu 28 päeva pikkuse vangistuse kandmiselt tingimisi. Tema katseaja pikkuseks määrati 1 aasta 6 kuud ning teda kohustati täitma KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p-s 2 toodud kohustust hoidida alkoholi tarvitamisest.
7. juulil 2020 esitas kriminaalhooldusametnik Tartu Maakohtule erakorralise ettekande, milles tegi ettepaneku pöörata T.X-i karistus täitmisele. Ettekande kohaselt oli süüdimõistetu korduvalt rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu.
8. Tartu Maakohus pööras
9. augusti 2020 määrusega T.X-ile mõistetud kandmata karistuse täitmisele. Kohus tuvastas, et T.X eksis alkoholi tarvitamise keelu vastu neljal korral:
10. juunil ning 5.,
11. ja
12. juulil
14. juunil 2020 tuli teda ka kainenema toimetada. Nendest rikkumistest nähtub, et T.X-il on väga tõsine alkoholiprobleem. Kusjuures alkoholi tarvitamine ja liikluses osalemine on T.X-i käitumismustrist järelduvalt tema jaoks igapäevane: ta sõidab joobnuna jalgrattaga (
15. juuni 2020) ja istub ilmsete joobetunnustega juhi rolleri tagaistmel (
16. juuli 2020). Toimikus on viiteid ka sellele, et T.X võib olla juhtinud veoautot joobes olekus ja sõitnud sellega kraavi (
17. juunil 2020). Kuigi indikaatorvahend ei võimaldanud tuvastada täpset alkoholi tarvitamise määra, viitavad nii näitude suurus kui ka pealtnägijate selgitused tugevale joobele. Alkoholiprobleemiga tegelema T.X ilmselgelt motiveeritud ei ole. Karistusregistri õiendist nähtuvad T.X-i paljud väärteokaristused ja väga madal üldine õiguskuulekus. Katseaja läbimine alkoholi tarvitamata pole tõenäoline. Samuti on suur uue liiklusalase kuriteo toimepanemise oht. Seega ei ole võimalik kohaldada T.X-ile leebemaid mõjutusvahendeid. Tema vangistus tuleb täitmisele pöörata.
18. Maakohtu määruse peale esitas
19. augustil 2020 määruskaebuse T.X , kes palub kohtumääruse tühistada. T.X märgib, et vangla ei paranda teda. Ta vajab hoopis alkoholi võõrutusravi. Selle saamiseks pöördus ta psühhiaatri poole ning talle tehti
20. augustil 2020 depoosüst. Ta loodab seeläbi alkoholisõltuvusest vabaneda, oma elu eesmärgid korda saada ja enda eluviisi muuta. Ka otsib ta aktiivselt tööd ning osaleb Eesti Töötukassa pakutavatel koolitustel: arvutiõppes ja ettevõtluskoolitusel. Samuti soovib ka olla koos lastega. Ringkonnakohtu seisukoht
21. Ringkonnakohus leiab, et esimese astme kohus on nõuetekohaselt ja tõendipõhiselt tuvastanud alkoholi tarvitamise keelu korduva ja tahtliku rikkumise T.X-i poolt. Ka on maakohus põhistanud küllaldaselt ning veenvalt vajadust T.X-i karistus täitmisele pöörata. T.X ei sea määruskaebuses kahtluse alla, et ta on alkoholi tarvitanud ega püüa ka oma sellist käitumist kuidagi välja vabandada. Samuti ei väida ta, et karistuse täitmisele pööramine oleks tema rikkumistele reageerimisel ülemäärane meede.
22. T.X-i peamise väite kohaselt tuleks jätta tema karistus täitmisele pööramata, kuna vangla teda ei paranda ja enda arvates vajab ta hoopis võõrutusravi. Ka toonitab ta, et on nüüdseks pöördunud psühhiaatri poole ja talle on
23. augustil 2020 tehtud depoosüst. Ringkonnakohus ei sea kahtluse alla, et tarvitamiskäitumise seljatamiseks võib T.X-ile vajalik olla ravi saamine. Samas on aga selge, et vabaduses sai süüdimõistetu otsida võimalusi raviks, kuid ta ei teinud seda. Alles praegu on T.X enda sõnade kohaselt hakanud ravivõimalust otsima ning lasknud endale teha depoosüsti. Märkida tuleb siiski, et psühhiaatri juures käimist ning depoosüsti tegemist süüdimõistetu tõendanud ei ole. Tegemist on tema paljasõnaliste märgetega.
24. T.X-i karistuse täitmisele pööramata jätmiseks ei annaks alust aga seegi, kui tema psühhiaatri poole pöördumine ja depoosüsti saamine tõendatuks lugeda. Kõigepealt jääb vaieldamatuks see, et süüdimõistetu siiski rikkus tahtlikult ja ulatuslikult käitumiskontrolli tingimusi ning maakohtu otsustus ta vanglasse saata oli põhjendatud. Teiseks on ringkonnakohus seisukohal, et depoosüsti tegemine ei garanteeri veel T.X-i edasist kainust. Alkoholi tarvitamisest hoidumisel on peamised siiski isiku vastav tahe ja motivatsioon. T.X-i sellises kindlas tahtmises ja soovis pingutada on aga alust tõsiselt kahelda. Taoliseks kahtlemiseks annab põhjuse juba see, et süüdimõistetu osales kriminaalhoolduse perioodil programmis „Kainem ja tervem Eesti“, kuid lahkus sellest, kuna ei näinud jätkamisel mõtet. Veel peab välja tooma, et ravivõimalust hakkas ta otsima mitte vahetult pärast alkoholi tarvitamise keelu rikkumisi suve esimeses pooles, vaid alles pärast maakohtu poolt määruse tegemist. Seega näib tõenäoline, et T.X räägib ravist vaid või vähemalt eeskätt eesmärgiga vältida vangistusse sattumist. 2