Obsah (5)

§ 224§ 227§ 35§ 46§ 50

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24. aprill 2026, Tallinn Kriminaalasja number 1-26-2713 (25231752093) Kohtunik Siim Mõistlik Kohtuistungi sekretär Rai

§ 224

lg 2 ja

§ 227

lg 3 järgi rahatrahviga 1 600 eurot ja sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3 kuuks. 4 kehtivat välisriigi karistust: viimati Helsinki Ringkonnakohtu poolt 03.11.2025 vargust hõlmava süüteo eest rahalise karistusega 450 eurot. Kaitsja Kohtueelsel menetlusel vandeadvokaat (määratud kaitsja) Ilja Sipari RESOLUTSIOON

1. Aleksandr Salamatin süüdi tunnistada KarS § 423 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud.
2. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta Aleksandr Salamatinile mõistetud karistus, s.o tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud Aleksandr Salamatini suhtes kohaldamata, jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et Aleksandr Salamatin temale määratud 1(üks) aasta ja 6 (kuus) kuulise katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.
3. KarS § 78 p 1 kohaselt arvestada Aleksandr Salamatinile 1
4. määratud 1 aastase ja 6-kuulise katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 24.04.
5. Aleksandr Salamatiialt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 4 ja 9; § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg-te 1 ja 3 alustel: - teise astme kuriteos süüdimõistva otsusega kaasnevast sundraha 1419 eurot; - isiku kohtuarstliku ekspertiisi (25E-AOI00249-01) teostamise kulu 155 eurot; - määratud kaitsjale Ilja Sipari kohtueelses menetluses makstud tasu 223,20 eurot, s.o kokku 1797,20 eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 1 aasta jooksul igakuiste maksetena tasuda Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank, kontole nr EE522200221013264447 Swedbank, kontole nr EE401700017002872300 Luminor Bank või kontole nr EE957700771001523585 LHV PANK, maksekorraldusse märkida viitenumber
6. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS
7. peatüki
8. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. SÜÜDISTUS Aleksandr Salamatinit süüdistatakse alljärgneva kuriteo toimepanemises. 16.07.2025 kella 19:11 paiku juhtis Aleksandr Salamatin Harju maakonnas Tallinnas Männiku teel mootorratast Suzuki GSX-R750, reg. märk XXX, liikudes Valdeku tänava poolt Kauge tänava suunas. Seejuures Aleksandr Salamatin: pidi kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks ja pidi sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva etteaimatava takistuse ees; pidi hoidma ohutut pikivahet; ei tohtinud oma tegevusega ohustada jalakäijat, pidi olema eriti tähelepanelik vanuri suhtes, samuti pidi reguleerimata ülekäigurajale lähenedes sõitma sellise kiirusega, mis on piisavalt väike, et mitte ohustada ülekäigurajale astunud jalakäijat, ning vajaduse korral seisma jääma. Aleksandr Salamatin jättis need liiklusseadusest (edaspidi ka

) tulenevad kohustused ettevaatamatusest täitmata. Liikudes Valdeku tänava poolt Kauge tänava suunas ning lähenedes Männiku tee 103 juures asuvale reguleerimata ülekäigurajale, ei kohandanud Aleksandr Salamatin enda poolt juhitud mootorratta kiirust olukorrale vastavaks, ei vähendanud seda ohutu näiduni ega hoidnud ohutut pikivahet mootorratta ja tema ees liikunud mootorsõiduki vahel. Vältimaks otsasõitu sellele mootorsõidukile, mis peatus nimetatud reguleerimata ülekäiguraja ees jalakäijale tee andmiseks, sooritas Aleksandr Salamatin mootorsõidukist ümberpõiget vasakult. Selle käigus sõitis tema majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.02.2011 määruse nr 12 2 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ § 25 lg 6 p-ga 1 kehtestatud sõitmiseks keelatud ala tähistavale, suunavööndeid eraldavale teekattemärgisele nr 915 „Eraldussaar“ ning seejärel ohutussaarele. Seal riivas Aleksandr Salamatin ülekäigurajal, peatunud sõiduki eest, tema suhtes paremalt vasakule sõiduteed ületavat ning ohutussaarele astuvat kõrges eas jalakäijat X (ik. XXX), kes selle tagajärjel kukkus. Aleksandr Salamatini eespool kirjeldatud ettevaatamatu tegevuse tagajärjel sai X järgmised tervisekahjustused: roiete hulgimurd vasakul pool (II, III, IV roide nihkumisega murd selgmisel joonel, V, VI, VII, VIII roide murd keha kaenlajoonel) koos vasakpoolse veriõhkrinnaga ning paradoksaalse segmendiga II-VII roidel (laperrind), vasaku kopsu põrutus, vasaku õlaliigese glenoidi serva murd, vasaku abaluu nokkjätke murd, parema küünarluu nuki killustunud nihkega murd nahamarrastuse ja haavaga küünarnukil ning kahtlus parema õlavarreluu välimise põnda murrule, nahaalune verevalum paremal otsmiku-oimu piirkonnas, nahaalune verevalum ja nahamarrastus vasaku sääre piirkonnas. Antud tervisekahjustused on rasked (eluohtlikud). Vastavalt isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktile nr 25E-AOI00249-01 võisid tervisekahjustused olla tekitatud 16.07.2025 toimunud liiklusõnnetuse käigus tömbi vägivalla toimel. X sai rasked (eluohtlikud) tervisekahjustused, kuna Aleksandr Salamatin ettevaatamatusest järgmisi liiklusseaduse sätteid: rikkus a.

§ 35lg 1, mille kohaselt ei tohi juht oma tegevusega ohustada jalakäijat /…/.

Eriti tähelepanelik peab juht olema /…/ vanuri /…/ suhtes; b.

§ 35

lg 4, mille kohaselt peab juht reguleerimata ülekäigurajale lähenedes sõitma sellise kiirusega, mis on piisavalt väike, et mitte ohustada jalakäijat, kes on astunud või astumas ülekäigurajale. Vajaduse korral peab juht seisma jääma, et võimaldada jalakäijal sõiduteed ületada; c.

§ 46

lg 1, mille kohaselt peab juht vastavalt sõiduki kiirusele ning tee- ja ilmastikutingimustele hoidma sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või seisma jäänud sõidukile; d.

§ 50

lg 3 p 1, mille kohaselt peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks /…/. Juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama; /…/; e. majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.02.2011 määruse nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ § 25 lg 6 p 1, mille kohaselt on suunavööndeid eraldaval ning teekattemärgisega nr 915 „Eraldussaar“ tähistatud alal sõitmine keelatud. Seega pani Aleksandr Salamatin toime mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise ettevaatamatusest, kui sellega on tekitatud inimesele raske tervisekahjustus, s.o KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KOKKULEPPE SISU Juhindudes KrMS § 245 sätetest on 16.04.2026 Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Ilona Litvinova, süüdistatav Aleksandr Salamatin ja tema kaitsja Ilja Sipari sõlminud järgneva kokkuleppe: 3 KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus süüdistatavale Aleksandr Salamatinile karistuseks vangistust 1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud. Vastavalt KarS § 73 lg-tele 1 ja 3 määrata, et mõistetud karistus jäetakse täielikult täitmisele pööramata, kui Aleksandr Salamatin ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse alus ja ese: Kannatanu X ei soovinud kriminaalmenetluse raames tsiviilhagi esitada /tl 77-80/. Kriminaalmenetluse kulud: Süüdistatav Aleksandr Salamatinit on teavitatud, et käesolevas kriminaalmenetluses esinevad menetluskulud kogusummas 1 797,20 eurot, milliste koosseis on järgmine:  riiklikul ekspertiisiasutusel seoses isiku kohtuarstliku ekspertiisiga tekkinud kulud summas 155 eurot;  määratud kaitsjale määratud tasu, mis kokkuleppe sõlmimise päeva seisuga moodustab 223,20 eurot; juhul, kui süüdistatav soovib kaitsja osalemist kohtuistungil, siis lisandub antud summale tasu kaitsja kohtuistungist osa võtmise eest, mille suurus ei ole prokurörile teada, kuid mis samuti kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele;  süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral summas 1 419 eurot. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus jõudsid prokurör, süüdistatav ja tema kaitsja kokkuleppele selle kohta, et kuna menetluskulude hüvitamine käib süüdistatav Aleksandr Salamatinile ilmselt üle jõu, taotletakse kohtult KrMS § 180 lg 3 alusel Aleksandr Salamatini poolt kriminaalmenetluse kulude hüvitamist ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul igakuiste maksetena alates kohtuotsuse jõustumisest. Andmed asitõendite ja muude kriminaalmenetluses äravõetud objektide kohta. Elektroonilised andmekandjad: üks DVD-plaat (16.07.2025 sündmuskoha vaatlusprotokolli ja 16.07.2025 sõiduki vaatlusprotokolli lisa) sündmuskoha ja sõiduki fotodega /tl 18/; üks CD-plaat (kõnesalvestiste väljatrüki lisa) 112 kõne väljavõttega /tl 46/ – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. Mootorsõidukit ei teisaldatud. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud kohtule esitatud kokkuleppe ja kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosaline jääb kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkuleppele vastava süüdimõistva kohtuotsuse tegemine on kooskõlas seda reguleerivate menetlusnormidega (KrMS § 245, § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313). Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et süüdistatav kuulub talle süüks arvatud kuriteos süüdimõistmisele ja talle tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Siim Mõistlik kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4