Obsah (8)

§ 230§ 52§ 35§ 48§ 2§ 45§ 54§ 227

4-26-626 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. märts 2026, Tallinnas Väärteoasja number 4-26-626 (231725006566) Kohtunik Katrin Paesoo Sekretär Katrin L

§ 230

lg 1 järgi Kaebuse esitaja (menetlusalune isik) VIKTOR KASPER, isikukood: 38004140269, määratlemata kodakondsus, emakeel: vene keel; elukoht: xxx; töökoht: xxx; e-post: xxx; kehtivad väärteokaristused puuduvad; Kaitsja Tanel Mällas Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet (registrikood: 70008747) E-post: pohja@politsei.ee Kohtuistungi toimumise aeg 10.03.2026 Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik: Viktor Kasper Kaitsja: Tanel Mällas Kohtuvälise menetleja esindaja: Ivan Moskaljov RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 132 p 1 kohus otsustas:

1. Jätta Viktor Kasperi kaitsja kaebus rahuldamata.
2. Jätta PPA Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse 02.02.2026 otsus väärteoasjas 231725006566 muutmata. 4-26-626
3. Rahatrahv 400 eurot tuleb tasuda edasikaebamise tähtaja jooksul kohtuvälise menetleja otsuses näidatud Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 SEB Pank, EE932200221023778606 Swedbank, EE701700017001577198 Luminor Bank või EE777700771003813400 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber 10220265008206 ja selgitus „Rahatrahv väärteoasjas nr 4-26-626“.
4. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, kui süüdlane ei järgi osastatud rahatrahvi tasumise tähtaegu, saadab lahendit täitmisele pöörav asutus, antud juhul kohtuväline menetleja, kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta.
5. Viktor Kasperi menetluskulud, s.o lepingulisele kaitsjale makstud tasu 372 eurot, jätta menetlusaluse isiku kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsus on kuulutatud lõpposana. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteatise saamisel on põhistusi sisaldav tervikotsus kättesaadav Harju Maakohtu kantseleis hiljemalt 09.04.2026 kell 12.
6. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
7. 12.01.2026 koostatud väärteoprotokollis heidetakse Viktor Kasperile ette, et tema 29.07.2025 kell 15.58 Tallinnas Lasnamäe tänaval Lasnamäe/Majaka/ Lubja tänavate vahel juhtides mootorsõidukit sooritas möödasõitu pärisuunas otse liikuvast sõidukist reguleerimata ülekäigurajal. Sellise tegevusega rikkus Viktor Kasper

§ 52

lg 2 p 2 nõudeid ja pani toime

§ 230lg 1 sätestatud väärteo.

2. 23.02.2026 esitas Viktor Kasperi kaitsja Andreas Otti Harju Maakohtule kaebuse kohtuvälise menetleja 02.02.2026 otsusele, millega karistati Viktor Kasperit

§ 230lg 1 järgi rahatrahviga 50 trahviühikut, see on 400 eurot.

Esitatud kaebuse kohaselt leiab menetlusaluse isiku kaitsja, et teise sõiduki pardakaamera fotolt on näha, et kaebaja sõiduk asub teisest sõidukist täies pikkuses ja hinnanguliselt mõne meetrise vahega eespool juba enne ülekäigurajale jõudmist. Seega ei ole tegemist möödasõiduga ülekäigurajal ning menetleja poolt etteheidetav tegu puudub. Ülekäigurajal möödasõidukeelu on seadusandja ette näinud ülekäigurajal sõiduteed ületajate ohutuse tagamiseks.

§ 35

lg 5 sätestab, et kui reguleerimata ülekäiguraja ees on pärisuunavööndis kõrvalrajal seisma jäämas või jäänud sõiduk, ei tohi juht sellest sõidukist mööduda vahetult enne ülekäigurada ega ülekäigurajal. Sellise piirangu eesmärgiks oleks sarnaselt sama sätte lõikest 4 tulenevalt mitte ohustada jalakäijat, kes on astunud või astumas ülekäigurajale. Käesoleval juhul on fotolt aga selgelt näha, et kaebaja sõiduk on asunud teisest sõidukist ettepoole juba ülekäigurajast tunduvalt varem ning möödumisest vahetult enne ülekäigurada, rääkimata ülekäigurajal, rääkida ei saa.

1. Lisaks leiab menetlusaluse isiku kaitsja, et sündmuskoha salvestis kinnitab, et menetlusalune isik oli veendunud, et ülekäigurajal jalakäijaid ei viibinud, nähtavus oli hea ja ohtu teistele liiklejatele ei tekkinud. Väärteo toimepanemise asukohas lahkneb pärisuunavööndis sõidurada viisil, et vasakult saab sooritada vasakpööret ja paremalt jätkata liikumist otse. Kaebaja järgis nimetatud kohas liikluskorraldust. Kokkuvõttes on kaebaja 2/7 4-26-626 seisukohal, et kohtuvälise menetleja tehtud otsus on alusetu, kuivõrd etteheidetav väärteokoosseis puudub ja palub menetleja otsus tühistada.
2. 10.03.2026 toimunud kohtuistungil jäi kaebaja oma seisukohtade juurde. Kaitsja leidis, et antud juhul on küsimus selles, et väärtegu on kvalifitseeritud kui möödasõit ülekäigurajal. Liiklusseadus sätestab, et möödasõit on ühest või mitmest sõitvast sõidukist ettejõudmine sõidurajalt väljudes. Möödasõiduks ei loeta ümberpõiget ega möödumist. Antud juhul väljasõitu oma reast ei toimunud kuna puudus eraldusmärk. Kohtuvälises menetluses kogutud tõendid kinnitavad, et isik oli enne ülekäigurada sõidukist möödunud. Kaebaja selgitas, et plaanis pöörata vasakule, kuid mõtles ümber ja pööras paremale. Oma tegevusega ta ohtlikku olukorda ei tekitanud.
3. Kohtuväline menetleja vaidles kaebusele vastu ja palus jätta väärteootsus muutmata. Kohtuväline menetleja leidis, et tunnistaja poolt edastatud videol on näha, et kui kaebaja sõiduk oli ülekäigurajal, ta oli vasakus reas, seega ta ei jõudnud reastuda paremasse ritta tagasi, seega möödasõit ei olnud veel lõpetatud. See, et kaebaja sõiduk oli tol hetkel mööda sõidetavatest sõidukitest juba täispikkuses eelpool näitab, et ta liikus suure kiirusega ning seejärel sooritas parempööret vasakust reast.

§ 48

lg 1 ütleb, et enne parempööret peab juht aegsasti suunduma sõidutee parema ääre lähedale, tänu suurele kiirusele tema ei jõudnud seda teha. Seega möödasõidu tegemiseks ei olnud alust. Autojuht on rikkunud möödasõidu reegleid ja see näitab äärmuslikku üleolevat käitumist liiklusohutuse suhtes. Riigikohus lahendis 3-1-1-63-03 punkt 10 ütles väga selgesti, et mootorsõiduki juhil on jalakäijate ülekäiguraja läheduses vaid kaks alternatiivi, kas vähendada kiirust või peatuda.

§ 230lg 1 ei näe koosseisutunnusena ette liiklusohtu.

Kui liiklusoht oleks tekkinud, siis tegemist oleks teise õigusnormiga ja karistus sel puhul oleks veel karmim. Kohtuväline menetleja leidis, et menetlusalusele isikule määratud rahatrahv sanktsiooni keskmises määras on põhjendatud ja vastab isiku süü suurusele. Kohtuväline menetleja palus jätta kaebus rahuldamata ja otsus muutmata. Menetluskulud jätta kaebaja enda kanda. KOHTU SEISUKOHT 6. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. 7.

§ 230

lg 1 järgi on karistatav mootorsõidukijuhi poolt möödasõidunõuete rikkumine.

§ 52

lg 2 p 2 järgi ei tohi pärisuunavööndis juht mööda sõita reguleerimata ülekäigurajal. 8. 12.01.2026 koostatud väärteoprotokollis (tl 14-15) heidetakse Viktor Kasperile ette, et tema 29.07.2025 kell 15.58 Tallinnas Lasnamäe tänaval Lasnamäe/Majaka/ Lubja tänavate vahel juhtides mootorsõidukit sooritas möödasõitu pärisuunas otse liikuvast sõidukist reguleerimata ülekäigurajal. Sellise tegevusega rikkus Viktor Kasper

§ 52

lg 2 p 2 nõudeid ja pani toime

§ 230lg 1 sätestatud väärteo.

1. Tunnistaja Xi kohtuistungil antud ütluste kohaselt sõitis 29.07.2025 Majaka ja Lasnamäe tänava ristmikul must Mercedes suure kiirusega. Tunnistaja pööras ristmikul paremale, aga tegelikult pidi sõitma vasakule. Kui ta oleks vasakule sõitnud, oleks see lõppenud avariiga kuna must auto sõitis temast mööda suure kiirusega ja tunnistajal polnud võimalust vasakule pöörata. Pöörde tegemiseks asus sõidurea paremapoolses osas, seal ei ole kahte rada. Märkas autot paar meetrit enne kui soovis pöörata. See oli väga ohtlik, seal sõidab palju autosid ja seal on lasteaed. Sellel teelõigul on lubatud kiirus 30 km/h, sõidukit märkas ta umbes 7-8 3/7 4-26-626 meetrit enne ristmiku. Tunnistaja ütluste kohaselt oli tema taga veel 2-3 sõidukit, ta ei tea kas must sõiduk nendest möödus. Must sõiduk liikus pärast möödasõitu Lubja tänava kohtumaja suunas. Sõiduk möödus temast enne sebra, kõik on videos näha. Tunnistaja edastas pardakaamera video politseile, videos on kuupäev ja ka tõenäoliselt kellaaeg vale.
2. Menetlusaluse isiku Viktor Kasperi ütluste kohaselt 29.07.2025 tema ees kas seisis või sõitis auto, kui sõitis, siis väga aeglaselt. Paremal pool on parkimiskohad ja võimalik, et sõiduk soovis parkida. Menetlusalune isik tegi manöövrit, tahtis alguses teha vaskpöörde Majaka tänavale, viimasel hetkel mõtles ümber ja tegi parempöörde. Enne seda manöövrit veendus selles, et ülekäigurajal ei olnud jalakäijaid ja tegi selle manöövri paremale ja sõitis Lubja tänavale. Enne seda sõitis 4-korruslise maja eest välja, vasakpöörde tegemisel mingeid märke ei olnud, järelikult maksimaalne lubatud sõidukiirus teelõigul pidi olema 50 km/h. Otsustas pöörata ristmikul paremale kuna mõtles viimasel minutil ümber. Ei tea, mis kiirusega sel hetkel liikus, tal on võimas auto, kui vajutad gaasipedaali, siis ei jõua vaadata mis kiirus on. Kuna tal on kõrge auto, siis nägi suurepäraselt, et kedagi ülekäigurajal ei olnud. Möödasõidu sooritas enne ülekäigurada. See ei olnud möödasõit, ta tegi möödumise ja jõudis enne. Tunnistaja sõiduk oli paremas reas, suunatuld ei olnud sisse lülitatud ja sõiduk vaevu liikus. Menetlusalune isik selgitas, et sõidab seal tihti kuna elab seal. Sellel teelõigul ei ole pärisuunavööndis sõiduread eraldatud.
3. Väärteoasjas on tõendina kolm videosalvestist (30.07.2025.mp4, 2.MP4 ja 29.07.2025 15_58_19 (UTC+03_00).mkv). Tunnistaja pardakaamera salvestiselt (nimega 30.07.2025.mp4) nähtub, et tunnistaja liigub sõidukiga mööda tänavat ning jõudes ristmiku lähedusse salvestise 00:23 sekundil on näha tunnistaja sõiduki paremast küljest möödumas musta sõidukit, sõiduk jõuab 00:23 sekundil tunnistaja sõidukist ette ning näha on, et mööduv sõiduk on musta värvi Mercedes reg nr-ga XXX. Videosalvestiselt nähtub, et momendil, mil sõiduk jõuab ülekäigurajale, asetseb sõiduk keset sõiduradasid ja ei ole jõudnud paremasse sõiduritta. Sõiduk naaseb paremasse sõiduritta salvestise 00:25 sekundil. Salvestisel on muuhulgas tuvastatav, et enne ristmikku on pärisuunavööndis kaks sõidurada, mis ei ole teekattemärgistusega eraldatud. Videosalvestisel 2.MP4 on kajastatud samuti tunnistaja pardakaamera salvestis ning nähtub tunnistaja sõiduki liikumine pärast menetlusaluse isiku vaidlusalust manöövrit, nähtub, et menetlusaluse isiku sõiduk liikus Lubja tänaval otse. Videosalvestisel 29.07.2025 15_58_19 (UTC+03_00).mkv nähtub sõiduki Mercedes ja tunnistaja sõiduki jõudmine Lubja tänava valgusfoori juurde, salvestis tõendab väärteo toimepanemise aega.
4. Sõiduki detailandmete väljatrükist (tl 23, samuti tl 41) nähtub, et salvestiselt nähtuv sõiduk Mercedes-Benz GLS350 D 4MATIC reg numbriga XXX omanik on LuxGold OÜ ja vastutav kasutaja Viktor Kasper. Menetlusaluse isiku detailandmete päringust (tl 39-40), nähtub, et Viktor Kasperil oli sündmuse ajal olemas kehtiv juhtimisõigus. Kaitsja esitatud fotolt (tl 9-10), mis on tehtud tunnistaja pardakaamera salvestisest, nähtub menetlusaluse isiku sõiduki asukoht enne ülekäigurajale jõudmist. Kohtuväline menetleja on lisaks esitanud väärteoasjas tõlke (tl 55-56), mis kinnitab et menetlusalune isik on 12.01.2026 protokolliga tutvunud, kommentaarid on saadetud meili teel.
5. Kaebajale on ette heidetud

§ 52

lg 2 p 2 nõuete rikkumist, mille kohaselt reguleerimata ülekäigurajal ei tohi pärisuunavööndis möödasõitu sooritada. Antud juhul on vaidlus eelkõige selles, kas kohtuvälise menetleja poolt kaebaja käitumisele antud õiguslik hinnang on õige. 4/7 4-26-626 14.

§ 2

p 44 järgi on möödasõit ühest või mitmest sõitvast sõidukist ettejõudmine oma sõidurajalt välja sõites.

§ 2

p 60 kohaselt on pärisuunavöönd sõidukite ühes suunas liiklemiseks ettenähtud sõidutee või selle osa. Kahesuunalise liiklusega sõidutee puhul loetakse pärisuunavööndiks sõidutee parempoolset osa, mida vasakult piirab liikluskorraldusvahend, selle puudumisel sõidutee mõtteline keskjoon. Seega, pärisuunavööndis möödasõiduks peab selles kohas, kus kaebaja teostas möödasõitu, olema mitu sõidurada ühes suunas, et öelda, et ta teostas möödasõitu ehk jõudis ette sõidukist oma sõidurajalt välja sõites olles samal ajal pärisuunavööndis. Sõidurada on

§ 2

p 76 kohaselt sõidutee pikiriba, mis võib olla tähistatud asjakohaste liiklusmärkide või teekattemärgistega ja mille laius on küllaldane autode liiklemiseks ühes reas. Seega, sõiduread võivad olla asjakohaselt märkidega tähistatud, aga ei pea seda olema. Nii on ka täiesti tavapärane, et kui märgistus puudub, siis kahesuunalisel teel loetakse, et mõlemas suunas on üks sõidurada ja luuakse n.ö mõtteline joon tee keskele. Nii samuti võib tee laiusest tulenevalt lugeda mitmeks sõidureaks kohta, kus seda teelaius võimaldab ja kus see on liiklussituatsiooni arvestades mõistuspärane ja loogiline. Seejuures on ka kaebuse esitaja kohtule esitatud kaebuses märkinud, et vaidlusalusel ristmikul lahkneb sõidurada viisil, et vasakult poolt on võimalik sooritada vasakpööret ning paremalt poolt jätkata liikumist otse. Seega on kaebaja möönnud, et nimetatud kohas oli pärisuunavööndis kaks sõidurada. 15. Kuigi käesoleval juhul ei olnud kõnealusel teelõigul sõiduradu tähistavaid teekattemärgiseid ega liiklusmärke, on videolt näha, et teele on märgitud vahetult enne ristmikku eraldusriba, mis eraldab sõidusuundi ja seejärel on märgitud teele ülekäigurada. Vaidlust ei ole selles, et tegemist on reguleerimata ülekäigurajaga

§ 2p 100 tähenduses.

Sõidutee laius on konkreetses kohas, s.o ülekäigu juures ristmikul ja mõned meetrid enne seda küllaldane autode liiklemiseks kahes reas pärissuunavööndis ehk üks rada ristmiku juures võimaldab pöörata vasakule ja teine paremale. Lisaks on seal üks sõidurada vastassuunavööndis. Seega on nimetatud teeosal kaks sõidurada pärisuunavööndis ja üks vastassuunavööndis. Et sõidurajad ei pea olema igal juhul teekattemärgiste või liiklusmärkidega tähistatud nähtub ka nt

§ 45, kus nt lõikes 8 on räägitud tähistatud sõiduradadest.

Seega on üksnes loogiline, et teatud juhtudel võivad sõidurajad olla ka tähistamata. Asjaolu, et antud ristmiku juures, kus kaebaja teostas möödasõitu, mahub kõrvuti sõitma kaks sõiduautot, nähtub ka selgelt videost (nimega 30.07.2025.mp4), kust on näha, et kaebaja ja tunnistaja sõiduautod sõidavad pärisuunas mingil ajahetkel kõrvuti. Tunnistaja sõiduk ei ole ka kuidagi silmnähtavalt sõidutee paremas ääres või liikumatu. Samuti ei nähtu, et ta oleks sõitnud äärmiselt aeglaselt nagu ütles kaebaja. Videolt on nähtav, et tunnistaja sõiduk sõitis mõistlikul kiirusel mööda paremat sõidurada. Seega ei saa ka väita, et tegemist oli möödumisega parkida üritavast sõidukist. Eelpool toodu tõttu kohus leiab, et kaebaja teostas möödasõitu pärisuunavööndis.

1. Asjaolu, et kaebaja sõnul ta tahtis minna vasakule ja siis otsustas viimasel hetkel minna paremale, olukorda ei muuda. Liikluses erinevaid manöövreid sooritades, ka viimasel hetkel n.ö ringi mõeldes, tuleb lähtuda liiklusseaduse sätetest ja teha neid manöövreid kooskõlas liiklusseadusega. Selleks, et viimasel hetkel minna paremale, nagu väidab kaebaja, pidi ta oma manöövriga jõudma tunnistaja sõiduki ette. Olles eelnevalt läinud rajale, mis võimaldas minna vasakule, teostas kaebaja ikkagi möödasõidu eesolevast sõidukist pärisuunavööndis.
2. Järgmine küsimus on kas kaebaja teostas möödasõidu manöövrit ülekäigurajal või mitte. Tõepoolest alustas kaebaja möödasõidu manöövrit enne ülekäigurajale jõudmist, kuid kohtu hinnangul ei olnud ta ülekäigurajale jõudes veel manöövrit lõpetanud. Asjaolu, et kaebaja sõiduk asus teisest sõidukist täies pikkuses ja hinnanguliselt mõne meetrise vahega eespool 5/7 4-26-626 juba enne ülekäigurajale jõudmist, ei tähenda, et ülekäigurajale jõudes, oleks möödasõidu manööver lõpetatud. Möödasõidu manööver on lõpule viidud siis, kui möödasõitev sõiduk jõuab tagasi selle sõiduki ette, millest ta möödasõitu sooritas ehk tagasi samale sõidurajale, kus liigub sõiduk, millest möödasõitu sooritati. Praegusel juhul ei olnud ülekäigurajale jõudes kaebaja sõiduk päris kindlasti jõudnud tagasi sõiduauto ette, millest ta möödasõitu sooritas ning jõudis tunnistaja sõiduki ette alles pärast ülekäigurada.
3. Lisaks peab kohus vajalikuks välja tuua, et tegelikkuses on

§ 52

lg 2 p 2 ja

§ 54

lg 5 kohaselt ülekäigurajal keelatud igasugune möödasõit ja ka möödumine ehk siis igal juhul ei vastanud kaebaja käitumine

kehtestatud nõuetele. Küsimus on üksnes selles kas väärteomenetleja kvalifitseeris rikkumise õigest

paragrahvist lähtuvalt ning kohtu hinnangul on eelpool toodud põhjustel tegu õigesti kvalifitseeritud ning jätab kaebuse rahuldamata.

1. Kohtu hinnangul pani Viktor Kasper teo toime otsese tahtlusega kavatsetuse vormis. Videosalvestiselt nähtub, et menetlusaluse isiku sõiduk liigub pärisuunavööndi vasakus reas ning pärast tunnistaja sõidukist möödumist liigub kiirendatult paremale. Kaebaja sõidustiil viitab üheselt, et Viktor Kasperil oli kavatsus mööduda tunnistaja sõidukist ning liikuda seejärel paremale. Möödasõitu alustades pidi Viktor Kasper teadma, et ei jõua manöövrit lõpetada enne reguleerimata ülekäigurajale jõudmist. Seejuures on menetlusalune isik selgitanud, et sõidab selles piirkonnas igapäevaselt kuna tema elukoht asub seal samas, st Viktor Kasper pidi olema teadlik ristmiku liikluskorraldusest ja seal asetsevast reguleerimata ülekäigurajast. Seega sooritas Viktor Kasper möödasõidu ülekäigurajal teadlikult ja tahtlikult.
2. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. KARISTUS 21.

§ 230

lg 1 järgi karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut, see on kuni 800 eurot.

1. Kohtuväline menetleja on menetlusalust isikut karistanud rikkumise eest rahatrahviga sanktsiooni keskmises määras, mis on kohtu hinnangul proportsionaalne ja põhjendatud arvestades isiku süü suurust ning eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Hinnates Viktor Kasperi süü suurust nõustub kohus, et süüd kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Menetlusalune isik on oma ütlustes selgitanud, et tal on kõrge sõiduk mille tõttu nägi selgelt, et ülekäigurajal jalakäijaid ei viibi. Kaebuse esitaja selgitustest nähtub üheselt, et isik õigustab oma käitumist ning pisendab potentsiaalset ohtu, mida tema käitumine oleks võinud jalakäijatele kujutada. Seejuures ei nähtu, et menetlusalune isik mõistaks möödasõidu manöövri ohtlikkust reguleerimata ülekäigurajal. Ka kohus ei ole tuvastanud Viktor Kasperi suhtes kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid.
2. Karistuse mõistmisel arvestab kohus, et Viktor Kasperil oli väärteo toimepanemise ajal üks kehtiv väärteokaristus

§ 227lg 1 järgi, st liiklusalase süüteo toimepanemise eest.

Vaatamata sellele jätkas menetlusalune isik liiklusnõuete eiramist. Sellest tulenevalt on põhjendatud karistuse mõistmine sanktsiooni keskmises määras. Kohus märgib, et möödasõit ülekäigurajal on keelatud eesmärgiga tagada jalakäijate kui liikluses nõrgemate isikute turvalisus. Kaebaja põhjendused, et tal on kõrge sõiduk, millest oli selgelt näha, et ülekäigurajal kedagi ei viibinud, et vähenda isiku süüd. Teo pani ta toime kavatsetult. Seega saab Viktor Kasperi süüd väärteo toimepanemises pidada keskmiseks. 6/7 4-26-626

1. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kohtuvälise menetleja otsuse muutmata ja esitatud kaebuse rahuldamata. MENETLUSKULUD
2. Menetlusaluse isiku kaitsja esitas kohtule taotluse väärteomenetluse kulude hüvitamiseks. Esitatud taotluse ja sellele lisatud arve kohaselt tekkisid menetlusalusel isikul kaitsjakulud summas 372 eurot seoses kaebuse koostamisega Harju Maakohtule. Kohus märgib, et VTMS § 23 kohaselt hüvitatakse väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lg 1 p 1 sätestatud alusel menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Kuna kohus jätab menetlusaluse isiku kaitsja kaebuse rahuldamata ja võttes arvesse, et väärteomenetlust ei lõpetata, jätab kohus rahuldamata ka kaitsja taotluse hüvitada menetlusalusele isikule valitud kaitsjale makstud tasu. Katrin Paesoo kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 7/7