← Eesti

2-24-119197/7

Obsah (12)§ 415§ 401§ 402§ 82§ 101§ 108§ 4062§ 406§ 4034§ 403§ 104§ 416

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Anneli Roonet Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 23. märts 2026, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu Tsiviilasja number 2-24-119

§ 415

lg 2 kohaselt arvestanud 50 eurot sissenõudmiskulude katteks ja 75 eurot põhiosa katteks, seega on tasumata põhiosa 1707,74 eurot (1782,74-75). Lepingust tulenevalt on intressimäär 25,9% aastas ja lepingu krediidi kulukuse määr on 32,37% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus alates 10. osamaksest, s.o alates 10.09.2023 kuni lepingu ülesütlemiseni, s.o. kuni 28.12.2023 summas 170,91 eurot. Viivisenõue perioodi 29.12.2023–30.10.2024 eest on 343,80 eurot. Lepingus on viivisemääraks kokku lepitud 24% aastas. Lepingust tulenevalt kohustus kostja tasuma lepingu haldustasu igakuiselt 1,50 eurot. Kostjal on lepingu haldustasu võlgnevus perioodi 3

(15)10.09.2023–10.12.2023 eest summas 6 eurot. Kostja oli lepingu nr L460691 osas võlgnevuses järgmiste osamaksetega: 10.09.2023; 10.10.2023 ja 10.11.
  1. 1.
  2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Coop Finants AS (laenuandja) ja kostja 08.05.2023 laenulepingu nr L514075, mille alusel sai kostja laenu 1000 eurot. Laenu väljamaksmisel arvestati laenusummast maha lepingutasu, mis lepingu nr L514075 kohaselt on 35 eurot ning väikelaenukindlustusega seotud kulu 4,76 eurot. Seega väljastati kostjale laenu summas 960,24 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel perioodil 10.06.2023–10.05.
  3. Kostja on põhiosa katteks tasunud 25,86 eurot (maksegraafiku osamaksed 1.–3.). Kostjal on tasumata põhivõlg 974,14 eurot (1000-25,86). Kostja on hagejale tasunud pärast lepingu ülesütlemist 82 eurot, mille hageja on

§ 415

lg 2 kohaselt arvestanud 50 eurot sissenõudmiskulude katteks ja 32 eurot põhiosa katteks, seega on tasumata põhiosa 942,14 eurot (974,14-32). Lepingust tulenevalt on intressimäär 22,9% aastas ja lepingu krediidi kulukuse määr on 30,91% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus alates

  1. osamaksest, s.o alates 10.09.2023 kuni lepingu ülesütlemiseni, s.o. kuni 28.12.2023 summas 83,69 eurot. Viivisenõue perioodi 29.12.2023–30.10.2024 eest on 180,98 eurot. Lepingus on viivisemääraks kokku lepitud 22,9% aastas. Lepingust tulenevalt kohustus kostja tasuma lepingu haldustasu igakuiselt 1,50 eurot. Kostjal on lepingu haldustasu võlgnevus perioodi 10.09.2023–10.12.2023 eest summas 6 eurot. Kostja oli lepingu nr L514075 osas võlgnevuses järgmiste osamaksetega: 10.09.2023; 10.10.2023 ja 10.11.
  2. 1.
  3. Esialgne võlausaldaja saatis kostjale 30.11.2023 ülesütlemise hoiatuse, milles anti täiendav tähtaeg võla tasumiseks. 28.12.2023 saatis krediidiandja teatise lepingute lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevusi ka täiendava tähtaja jooksul. Esialgne võlausaldaja loovutas kostja vastased nõuded hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Lepingute L460691 ja L514075 sõlmimisel leiab hageja, et järgiti vastutustundliku laenamise põhimõtet, kogudes laenutaotleja kohta vajalikku teavet. Mõlemas etapis kontrolliti sissetulekut Maksu- ja Tolliameti andmetest (L460691: 3 kuu keskmine 1245 eurot, 12 kuu keskmine 1068 eurot; L514075: 3 kuu keskmine 1387 eurot, 12 kuu keskmine 1233 eurot), ning maksehäirete päringud näitasid, et kehtivaid ega varasemaid maksehäireid ei ole. Kostja igakuised kohustused olid esimesel juhul 540 eurot ja teisel 609,58 eurot. Kostjal ülalpeetavaid ei olnud ning pangakonto väljavõtet ei küsitud, sest hageja hinnangul piisas MTA andmetest, registripäringutest ja taotluse infost krediidivõime hindamiseks. Arvestades uue laenu eeldatavaid osamakseid (69,58 eurot lepingus L460691 ja 29,69 eurot lepingus L514075), jäi kohustuste ja osamaksete mahaarvamisel taotlejale vastavalt 635,42 eurot ja 747,73 eurot, mis hageja sõnul moodustas üle poole sissetulekust. Seetõttu hinnati taotleja krediidivõimeliseks. Kostja vastuväited
  4. Kostjale toimetati hagiavaldus koos lisadega ja hagi menetlusse võtmise kohtumäärus kätte isiklikult allkirja vastu üleandmisega 11.01.2025 (TsMS § 313 järgi). Kohus kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse hagiavaldusele 30 päeva jooksul alates hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest. Hagile vastamise tähtpäev saabus 10.02.
  5. Kostja hagile ei vastanud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 4

(15)
  1. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
  2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Eeltoodut arvestades menetleb kohus hagiavaldust lihtmenetluses. Kohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (RKTKo 04.05.2016, 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse, st kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
  3. Kostja hagile ei vastanud. Tagaseljaotsuse tegemine ei ole kohtu kohustus, vaid õigus (TsMS § 407 lg 1, vt nt RKTKm 03.05.2017, 3-2-1-21-17, p 16). Kohus lahendab asja sisuliselt, sh hindab kohus hageja esitatud tõendeid. 6.

§ 401

lg 1 sätestab, et krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Lõike 3 kohaselt kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 402

lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

§ 82

lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

§ 101

lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning

§ 108

lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. 6.

  1. Hageja on esitanud kohtule tõendina Coop Finants AS-i ja kostja vahel 25.10.2022 sõlmitud väikelaenulepingu nr L460691 (dtl 52 jj). Leping on kostja poolt allkirjastatud. Lepingu kohaselt oli laenusummaks 2000 eurot. Hageja avaldas, et sellest summast peeti kinni lepingutasu 40 eurot ja väikelaenukindlustusega seotud kulu 11,14 eurot. Kostja pangakontole kanti üle 1948,86 eurot (maksekorraldus dtl 70). Kostja kohustus laenu tagastama osamaksetega ning tasuma intressi ja haldustasu. Kostja kohustus krediidiandjale tegema 48 osamakset, kuumakse suurusega 69,58 eurot, viimane osamakse 69,64 eurot. Igakuiseid makseid tuli kostjal teostada iga kuu
  2. kuupäevaks, esimene osamakse tuli teha 10.12.2022 ja viimane osamakse 10.11.2026 (dtl 59, 60). Kohus loeb eeltoodud asjaolud esitatud tõendite alusel tuvastatuks. 6.
  3. Hageja on esitanud kohtule tõendina Coop Finants AS-i ja kostja vahel 08.05.2023 sõlmitud väikelaenulepingu nr L514075 (dtl 72 jj). Leping on kostja poolt allkirjastatud. Lepingu kohaselt oli laenusummaks 1000 eurot. Hageja avaldas, et sellest summast peeti kinni lepingutasu 35 eurot ja väikelaenukindlustusega seotud kulu 4,76 eurot. Kostja pangakontole kanti üle 960,24 eurot (maksekorraldus dtl 89). Kostja kohustus laenu tagastama osamaksetega ning tasuma intressi ja haldustasu. Kostja kohustus krediidiandjale tegema 60 osamakset, kuumakse suurusega 29,69 eurot, viimane osamakse 29,26 eurot. Igakuiseid makseid tuli kostjal teostada iga kuu
  4. kuupäevaks, esimene osamakse tuli teha 5

(15)10.06.2023 ja viimane osamakse 10.05.2028 (dtl 78, 79). Kohus loeb eeltoodud asjaolud esitatud tõendite alusel tuvastatuks. Krediidi kulukuse määr 7. Esmalt tuvastab kohus, kas lepingutes toodud krediidi kulukuse määr on kooskõlas

§ 4062

lg-ga 1.

§ 4062

lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja peab tooma tarbija vastu krediidilepingust tulenevate nõuete maksmapanekuks esile, milline on tarbijakrediidilepingust tulenev krediidi kogukulu tarbijale, ja esitama vajalikud andmed selle kontrollimiseks. Vastasel juhul ei ole kohtul võimalik kontrollida, kas laenuleping kehtib (RKTKm 12.06.2024, 2-23-116386/18, p 14.1.

  1. ja RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p-d 14-15). 7.
  2. Väikelaenulepingust nr L460691 nähtuvalt oli krediidi kulukuse määraks 32,37% aastas. Lepingutasu oli 40 eurot, igakuine lepingu haldustasu oli 1,50 eurot, intressimäär 25,9% aastas ning kostjal tuli laen tagastada 48 osamaksega (dtl 38). Krediidi kulukuse maksimaalsed määrad muutuvad kaks korda aastas,
  3. juulil ja
  4. jaanuaril. Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 25.10.2022 laenulepingu sõlmimise ajal krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,30% (kohaldus alates 01.07.2022 kuni 31.12.2022 väljastatud laenudele) ning kolmekordne määr oli seega 48,90%. Finantsinspektsiooni hallatav minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator annab krediidi kulukuse määra suuruseks 32,48% (antav krediit 2000 eurot; ühekordne lepingutasu 40 eurot; igakuine haldustasu 1,5 eurot; osamakseid 48; aastaintress 25,9%). Kohus tuvastab eelneva põhjal, et krediidilepingu krediidi kulukuse määr ei ületanud krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära ja on seega kooskõlas

§ 4062 lg-s 1 sätestatuga.

7.

  1. Väikelaenulepingust nr L514075 nähtuvalt oli krediidi kulukuse määraks 30,91% aastas. Lepingutasu oli 35 eurot, igakuine lepingu haldustasu oli 1,50 eurot, intressimäär 22,9% aastas ning kostjal tuli laen tagastada 60 osamaksega (dtl 72). Krediidi kulukuse maksimaalsed määrad muutuvad kaks korda aastas,
  2. juulil ja
  3. jaanuaril. Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 08.05.2023 laenulepingu sõlmimise ajal krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 15,31% (kohaldus alates 01.01.2023 kuni 30.06.2023 väljastatud laenudele) ning kolmekordne määr oli seega 45,93%. Finantsinspektsiooni hallatav minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator annab krediidi kulukuse määra suuruseks 30,97% (antav krediit 1000 eurot; ühekordne lepingutasu 35 eurot; igakuine haldustasu 1,5 eurot; osamakseid 60; aastaintress 22,9%). Kohus tuvastab eelneva põhjal, et krediidilepingu krediidi kulukuse määr ei ületanud krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära ja on seega kooskõlas

§ 4062 lg-s 1 sätestatuga.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine 8. 25.10.2022 ja 08.05.2023 sõlmitud lepingud on tarbijakrediidilepingud

§ 402lg 1 tähenduses. Kohus hindab, kas võlausaldaja on järginud kostjaga lepinguid sõlmides vastutustundliku laenamise põhimõtet. 6

(15)9. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p-d 13 ja 17). 9.1.

§ 4034

lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selle põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne krediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). Riigikohus on selgitanud, et teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja

§ 403

4 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (

§ 4034lg 2).

Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud KAVS § 49 lg 1 p-des 1–7 ja lg 3 p-des 1–3 (ka

§ 4034 lg 2 kolmas lause).

Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: - tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); - tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); - tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); - tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (vt RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p 18).

§ 4034

lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja võib anda tarbijale krediiti üksnes juhul, kui krediidivõimelisuse hindamise tulemus osutab, et on tõenäoline, et krediidilepingust tulenevad kohustused täidetakse lepinguga nõutavatel tingimustel (vt RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p 23). 7

(15)Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase hoolsusega, sealhulgas arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teabe) (

§ 4034lg 2 esimene ja teine lause).

Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (

§ 4034lg 4 teine lause).

See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet. Kokkuvõttes on krediidiandja kohustuseks hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (vt RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p-d 20–22 ja seal viidatud kohtupraktika). Krediidiandja kohustus hinnata tarbija krediidivõimelisust on mõeldud ennetama liigse võlakoormuse või maksejõuetuse riski, mis tuleneb tarbija krediidivõimelisuse ja tagasimaksevalmiduse ebapiisavast kontrollimisest. Kõnealust kohustust ei mõjuta tõsiasi, et krediidilepingu sõlmimise finantstagajärjed tarbija olukorrale võivad tekkida ka hiljem (EKo 11.01.2024, C-755/22, p 35). Krediidivõimetule tarbijale laenu andmise vältimise ja just krediidiandjale vastutuse panemise eesmärki järgib direktiivi 2008/48 põhjendus 26, mille järgi peab krediidiandja kontrollima tarbija krediidivõimelisust individuaalselt (vt EKo 18.12.2014, C-449/13, p 35).

§ 4034

lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja võib anda tarbijale krediiti üksnes juhul, kui krediidivõimelisuse hindamise tulemus osutab, et on tõenäoline, et krediidilepingust tulenevad kohustused täidetakse lepinguga nõutavatel tingimustel (vt RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p 23). Kohus määras hagejale tähtaja vastutustundliku laenamise põhimõtte aluseks olevate asjaolude välja toomiseks ning andis võimaluse ümberarvestuse tegemiseks (dtl 127 jj). Kohus selgitas hagejale mh seda, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral saab hageja nõuda tarbijalt

§ 403

4 lg-te 6 ja 7 alusel tagasi põhivõla koos

§-s 94 sätestatud intressiga (v.a

§ 4034 lg 7 viimases lauses sätestatud erandi korral).

Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Lepingute L460691 ja L514075 sõlmimisel leiab hageja, et järgiti vastutustundliku laenamise põhimõtet, kogudes laenutaotleja kohta vajalikku teavet. Mõlemas etapis kontrolliti sissetulekut Maksu- ja Tolliameti andmetest (L460691: 3 kuu keskmine 1245 eurot, 12 kuu keskmine 1068 eurot; L514075: 3 kuu keskmine 1387 eurot, 12 kuu keskmine 1233 eurot). Kostja igakuised kohustused olid esimesel juhul 540 eurot ja teisel 609,58 eurot. Kostjal pangakonto väljavõtet ei küsitud, sest hageja hinnangul piisas MTA andmetest, registripäringutest ja taotluse infost krediidivõime hindamiseks. 8

(15)Hageja väljatoodust nähtub, et krediidiandja tegi laenuotsuse kostja esitatud laenutaotluse ning Maksu- ja Tolliametist saadud kostja sissetuleku andmete pinnalt. Hageja pole väitnud ega tõendanud, et krediidiandja oleks küsinud kostjalt muud teavet tema varalise seisundi kohta (s.o peale igakuise sissetuleku) ja varaliste kohustuste kohta, sh kostja regulaarsete (majapidamis)kulude kohta. Krediidiandja ei ole küsinud teavet ka kostja varasemate krediidikohustuste täitmise kohta. Seejuures ei võimalda laenutaotluses küsitud teave hinnata isegi seda, millised finantskohustused kostjal teiste krediidiandjate ees olid ja kui palju neid oli. Samuti ei ole hageja väitnud ega tõendanud, et krediidiandja oleks kostja laenutaotluses esitatud teavet kostja kohustuste kohta vastavalt

§ 4034 lg-le 4 ja KAVS § 50 lg-tele 3 ja 4 kontrollinud.

Hageja esitatud andmetest nähtub, et krediidiandja kontrollis kostja maksekäitumist portaalist taust.ee ning kostja sissetulekut Maksu- ja Tolliameti andmebaasist. Krediidiandja tegi küll välise maksekäitumise päringud, kuid ei kogunud tarbijalt ega teistest allikatest andmeid tarbija kohustuste mahu, liigi ja regulaarsete kulude kohta vajalikus ulatuses. Üksnes kostja sissetuleku ja maksehäirete puudumise kontrollimine ei vasta krediidiandja nõuetekohasele hoolsusele tarbija krediidivõimelisuse hindamisel. Ilma mõistliku hoolsusega kontrollitud andmeteta tarbija kulude ja finantskohustuste ning varasemate finantskohustuste täitmise kohta ei võimalda need andmed teha adekvaatseid järeldusi tarbija krediidivõimelisuse kohta. Kuna krediidiandja ei saanud kogutud teabe ja selle kohta tehtud kontrolli põhjal järeldada, et on tõenäoline, et kostja on suuteline lepingust tulenevad kohustused lepinguga nõutavatel tingimustel täitma, ei oleks krediidiandja

§ 4034lg 6 järgi tohtinud kostjaga lepingut sõlmida.

Kohus tuvastab, et krediidiandja ei ole järginud kostjaga lepingute sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse

§ 4034

lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks

§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seega on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ja selle asendamine seadusjärgse intressimääraga, kui kokkulepitud intressimäär on suurem

§-s 94 sätestatud intressimäärast (RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p 24).

§ 403

4 lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist. Sama lõike neljanda lause kohaselt ei kohaldata selles lõikes sätestatut, kui tarbija on teadlikult jätnud esitamata teabe vastavalt

§ 4034

lg-tele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohtu hinnangul ei võimalda asja materjalid järeldada, et kostja oleks jätnud krediidiandjale mingi teabe teadlikult esitamata. Isegi kui kostja esitatud andmed olid ebatäpsed, ei võimaldaks pelgalt nende esitamise asjaolud järeldada seda, et kostja esitas valeandmeid tahtlikult, s.o õigusvastase tagajärje sooviga (

§ 104lg 5).

Lepingute ülesütlemine ja hageja nõuete lahendamine 10.

§ 416

lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja 9

(15)krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.

§ 4034

lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Tagasimaksete uuesti määramine on krediidiandja ühepoolne tahteavaldus, mille tegemise kohustus on krediidiandjale pandud seadusega. Seega peab krediidiandja ka kohtumenetluses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud. Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud. 10.1. Lepingust nr L460691 nähtub, et kostjal tuli maksegraafiku kohaselt tasuda ajavahemikul 10.12.2022–10.11.2026 igakuiseid põhiosa makseid, intressimakseid, ühekordne lepingutasu 40 eurot ja haldustasu makseid. Põhiosamaksete tasumise kohustus algas 10.12.2022: - 10.12.2022 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 1,89 eurot; - 10.01.2023 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 24,95 eurot; - 10.02.2023 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 25,49 eurot; - 10.03.2023 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 26,04 eurot; - 10.04.2023 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 26,60 eurot; - 10.05.2023 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 27,18 eurot; - 10.06.2023 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 27,77 eurot; - 10.07.2023 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 28,36 eurot; - 10.08.2023 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 28,98 eurot; - 10.09.2023 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 29,60 eurot; - 10.10.2023 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 30,24 eurot; - 10.11.2023 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 30,89 eurot; - 10.12.2023 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 31,56 eurot. Kokku 339,55 eurot. Hageja avaldas, et kostja on teinud tagasimakseid lepingu alusel summas 631,19 eurot. Peale lepingu ülesütlemist on kostjalt toimunud laekumisi hagejale summas 125 eurot. Kokku 756,19 eurot. Kostja tegi lepingu kehtivusajal viimase makse 04.08.2023 (dtl 10

(15)142 jj). Arvestades, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral ei võlgne kostja lepingutasu, haldustasu ning arvestades, et 2023. aastal oli

§-s 94 sätestatud intressimääraks 2,5% perioodil 01.01.2023–30.06.2023 ja 4% perioodil 01.07.2023– 31.12.2023, siis ei olnud kostja viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva põhiosa ja seadusjärgse intressi tagasimaksega lepingu ülesütlemise ajal, s.o 28.12.2023. Eeltoodust tulenevalt tuvastab kohus, et lepingu nr L460691 ülesütlemise eeldused ei olnud täidetud, mistõttu ei ole leping ülesütlemisega lõppenud. Lepingu nr L460691 viimase osamakse tähtpäev on maksegraafiku järgi 10.11.2026 (dtl 59, 60), mistõttu ei ole tänaseks laenulepingust tulenev laenu tagasimaksmise tähtaeg kõigi osamaksete osas veel möödunud ning laenu põhiosa ei ole muutunud kogu ulatuses sissenõutavaks

§ 82lg 7 tähenduses.

Hageja esitas kohtule ümberarvutuse ja taotleb ka tulevikus sissenõutavaks muutuva põhivõla ja seadusjärgse intressi väljamõistmist kostjalt. Kohus peab seda põhjendatuks üksnes põhivõla osas. TsMS § 369 võimaldab nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Lepingust nr L460691 tulenevad uuesti määratud edasiulatuvad põhiosamaksed, mis ei ole 10.03.2026 sissenõutavaks muutunud, on (kokku põhiosa 551,56 eurot, dtl 161,162): Maksetähtpäe v 10.03.2026 10.04.2026 10.05.2026 10.06.2026 10.07.2026 10.08.2026 10.09.2026 10.10.2026 10.11.2026 Põhinõue 56,18 eurot 57,39 eurot 58,63 eurot 59,89 eurot 61,18 eurot 62,51 eurot 63,85 eurot 65,23 eurot 66,70 eurot Kohus rahuldab lepingust tuleneva hageja põhivõla nõude seega osaliselt (edasiulatuvalt 551,56 eurot) eeltoodud graafiku järgi. Hageja nõuab kostjalt viivist põhivõla tasumisega viivitamise eest. Hageja tugineb sellele, et lepingus on viivisemääraks kokku lepitud 24% aastas (0,0667% päevas). Kohus leiab, et seadusest tulenev kohustus maksta rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist ei ole käsitatav muu tasuna

§ 403

4 lg 7 teise lause tähenduses, mille nõudmise vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine välistaks. Pooltel on eraldi kokkulepe viivisemäära osas – lepingu põhitingimuste järgi on viivisemääraks 24% aastas, 0,0667% päevas. Kohus leiab, et hagejal on õigus nõuda viivist lepingujärgses määras. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise sissenõutavaks muutunud põhinõude tasumata osalt määraga 24% aastas alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni. Kostja pangakontole kanti üle 1948,86 eurot (maksekorraldus dtl 70). Hageja avaldas kohtule, et kostja on teinud tagasimakseid 756,19 eurot (dtl 136). Kohus arvestab kostja tasutud 756,19 11

(15)eurot põhivõla katteks. Seega on kostjal hageja ees põhivõlg 1192,67 eurot (1948,86-756,19 eurot). Arvestades, et pärast 10.03.2026 muutuvad sissenõutavaks osamaksed summas 551,56 eurot, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 11.02.2026 aja seisuga sissenõutavaks muutunud ja tasumata põhivõla nõude 641,11 eurot (1948,86-756,19-551,56) eurot ning viivise määraga 24% aastas alates 23.03.2026 (s.o kohtuotsuse tegemisest) kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Kuna krediidiandja rikkus kostjale laenu andmisel

§ 4034

lg-s 6 sätestatut, ei võlgne kostja

§ 4034lg 7 teise lause järgi muid tasusid kui seadusjärgses määras intressi.

Järelikult ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt lepingu alusel lepingutasu maksmist ja haldustasu maksmist. Hageja ümberarvestus intressinõude osas on ebaõige, sest hageja on arvestanud põhiosa tagasimaksete suuruseks 2000 eurot ja arvestanud sellelt seadusjärgses määras intressi. Hageja ei ole arvestanud seda, et kostja ei võlgne lepingutasu ja kostja pangakontole kanti üle 1948,86 eurot. Seega tuleb kostja saadud krediidisummaks lugeda 1948,86 eurot, mitte 2000 eurot. 10.

  1. Lepingust nr L514075 nähtub, et kostjal tuli maksegraafiku kohaselt tasuda ajavahemikul 10.06.2023–10.05.2028 igakuiseid põhiosa makseid, intressimakseid, ühekordne lepingutasu 35 eurot ja haldustasu makseid. Põhiosamaksete tasumise kohustus algas 10.06.2023: - 10.06.2023 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 7,20 eurot; - 10.07.2023 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 9,24 eurot; - 10.08.2023 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 9,42 eurot; - 10.09.2023 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 9,60 eurot; - 10.10.2023 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 9,78 eurot; - 10.11.2023 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 9,97 eurot; - 10.12.2023 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 10,16 eurot. Kokku 65,37 eurot. Hageja avaldatust ja kohtule esitatud nõude arvestusest nähtub, et kostja tegi perioodil 12.06.2023–04.08.2023 tagasimakseid kokku 94,06 eurot (dtl 151, veerg „tasutud summa“). Peale lepingu ülesütlemist on kostjalt toimunud laekumisi hagejale summas 82 eurot (dtl 137). Kokku 176,06 eurot. Kostja tegi lepingu kehtivusajal viimase makse 04.08.2023 (dtl 151 jj). Arvestades, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral ei võlgne kostja lepingutasu, haldustasu ning arvestades, et
  2. aastal oli

§-s 94 sätestatud intressimääraks 2,5% perioodil 01.01.2023–30.06.2023 ja 4% perioodil 01.07.2023– 31.12.2023, siis ei olnud kostja viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva põhiosa ja seadusjärgse intressi tagasimaksega lepingu ülesütlemise ajal, s.o 28.12.2023. Eeltoodust tulenevalt tuvastab kohus, et lepingu nr L514075 ülesütlemise eeldused ei olnud täidetud, mistõttu ei ole leping ülesütlemisega lõppenud. Lepingu nr L514075 viimase osamakse tähtpäev on maksegraafiku järgi 10.05.2028 (dtl 78, 79), mistõttu ei ole tänaseks laenulepingust tulenev laenu tagasimaksmise tähtaeg kõigi osamaksete osas veel möödunud ning laenu põhiosa ei ole muutunud kogu ulatuses sissenõutavaks

§ 82lg 7 tähenduses.

Hageja esitas kohtule ümberarvutuse ja taotleb ka tulevikus sissenõutavaks muutuva põhivõla ja seadusjärgse intressi väljamõistmist kostjalt. Kohus peab seda põhjendatuks üksnes põhivõla osas. TsMS § 369 võimaldab nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate 12

(15)korduvate kohustuste täitmist tulevikus, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Lepingust nr L514075 tulenevad uuesti määratud edasiulatuvad põhiosamaksed, mis ei ole 10.03.2026 sissenõutavaks muutunud, on (kokku põhiosa 590,24 eurot, dtl 137, 138): Maksetähtpäev 10.03.2026 10.04.2026 10.05.2026 10.06.2026 10.07.2026 10.08.2026 10.09.2026 10.10.2026 10.11.2026 10.12.2026 10.01.2027 10.02.2027 10.03.2027 10.04.2027 10.05.2027 10.06.2027 10.07.2027 10.08.2027 10.09.2027 10.10.2027 10.11.2027 10.12.2027 10.01.2028 10.02.2028 10.03.2028 10.04.2028 10.05.2028 Põhinõue 16,93 eurot 17,25 eurot 17,58 eurot 17,91 eurot 18,26 eurot 18,60 eurot 18,96 eurot 19,32 eurot 19,69 eurot 20,07 eurot 20,45 eurot 20,84 eurot 21,24 eurot 21,64 eurot 22,05 eurot 22,48 eurot 22,90 eurot 23,34 eurot 23,79 eurot 24,24 eurot 24,70 eurot 25,17 eurot 25,66 eurot 26,14 eurot 26,64 eurot 27,15 eurot 27,24 eurot Kohus rahuldab lepingust tuleneva hageja põhivõla nõude seega osaliselt (edasiulatuvalt 590,24 eurot) eeltoodud graafiku järgi. Hageja nõuab kostjalt viivist põhivõla tasumisega viivitamise eest. Hageja tugineb sellele, et lepingus on viivisemääraks kokku lepitud 22,9% aastas (0,0636% päevas). Kohus leiab, et seadusest tulenev kohustus maksta rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist ei ole käsitatav muu tasuna

§ 403

4 lg 7 teise lause tähenduses, mille nõudmise vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine välistaks. Pooltel on eraldi kokkulepe viivisemäära osas – lepingu põhitingimuste järgi on viivisemääraks 22,9% aastas, 0,0636% päevas. Kohus leiab, et hagejal on õigus nõuda viivist lepingujärgses määras. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise sissenõutavaks muutunud põhinõude tasumata osalt 13

(15)määraga 22,9% aastas alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni. Kostja pangakontole kanti üle 960,24 eurot (maksekorraldus dtl 89). Hageja avaldas kohtule, et kostja on teinud tagasimakseid 176,06 eurot (dtl 136). Kohus arvestab kostja tasutud 176,06 eurot põhivõla katteks. Seega on kostjal hageja ees põhivõlg 784,18 eurot (960,24-176,06 eurot). Arvestades, et pärast 10.03.2026 muutuvad sissenõutavaks osamaksed summas 590,24 eurot, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 11.02.2026 aja seisuga sissenõutavaks muutunud ja tasumata põhivõla nõude 193,94 eurot (960,24-176,06-590,24) eurot ning viivise määraga 22,9% aastas alates 23.03.2026 (s.o kohtuotsuse tegemisest) kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Kuna krediidiandja rikkus kostjale laenu andmisel

§ 4034

lg-s 6 sätestatut, ei võlgne kostja

§ 4034lg 7 teise lause järgi muid tasusid kui seadusjärgses määras intressi.

Järelikult ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt lepingu alusel lepingutasu maksmist ja haldustasu maksmist. Hageja ümberarvestus intressinõude osas on ebaõige, sest hageja on arvestanud põhiosa tagasimaksete suuruseks 1000 eurot ja arvestanud sellelt seadusjärgses määras intressi. Hageja ei ole arvestanud seda, et kostja ei võlgne lepingutasu ega muid tasusid ja kostja pangakontole kanti üle 960,24 eurot. Seega tuleb kostja saadud krediidisummaks lugeda 960,24 eurot, mitte 1000 eurot.

  1. Arvestades, et hageja palus põhinõudena kostjalt välja mõista 2649,88 eurot, kuid kohus rahuldas hageja põhinõude 1976,85 euro ulatuses (551,56+641,11+590,24+193,94), siis jääb hageja põhinõue rahuldamata 673,03 euro ulatuses. Hageja intressinõue 254,60 eurot, haldustasu nõue 12 eurot, viivisenõue 524,78 eurot jäävad rahuldamata täies ulatuses. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  2. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Riigikohus on selgitanud, et kohtul tuleb langetada nende jaotusviiside vahel kaalutluspõhine valik, arvestades võimalikult suures ulatuses ka seda, missugusel määral saavutas hageja kohtusse pöördumisega taotletud eesmärgi. Seejuures on TsMS § 163 lg-s 1 sätestatud kulude jaotamise viisid põhimõtteliselt võrdse kaaluga (seadus ei sätesta kohtule nende jaotusviiside vahel valiku tegemiseks siduvat ega ka soovituslikku järjekorda) ning õiglase tulemuse saavutamiseks on võimalik neid jaotusviise ka kombineerida (RKTKo 20.12.2022, p 13). Tallinna Ringkonnakohus on pidanud võimalikuks tarbijakrediidiasjades jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda TsMS § 163 lg 1 alusel (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 30.09.2024 otsus asjas nr, p 14.2.1–14.2.
  3. ja 17.01.2025 otsus asjas nr, p 16). Kohus jätab TsMS § 163 lg 1 alusel menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Kohus arvestab seda, et suur osa menetluskuludest tekkis seetõttu, et krediidiandja ei olnud järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Samuti arvestab kohus seda, et hagi jääb suures osas rahuldamata. TsMS § 486 lg 2 kohaselt loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. TsMS § 123 kohaselt võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 23.05.
  4. Seega loetakse hagi esitamise ajaks 23.05.
  5. Hagi 14

(15)esitamise aeg on oluline viivisenõude arvestamisel hagihinna hulka. Hagi esitamise ajal (23.05.2024) oli hagihinnaks 3789,95 eurot, arvestades esitatud nõudeid, mis kohus menetlusse võttis. Kohus rahuldas hagiavalduse nõuetes, millele vastav hagihind on 2442,67 eurot (sh põhinõue kokku 1976,85 eurot ja jooksev viivis määraga 24% ja 22,9%). Eeltoodust tulenevalt rahuldas kohus hagiavalduse 64% ulatuses ning jättis rahuldamata 36% ulatuses. 13. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada üksnes praeguse lahendi peale edasi kaevates. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik 15
(15)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.