← Eesti

2-25-111280/10

Obsah (5)§ 3111§ 162§ 174§ 138§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Anneli Roonet Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 30. märts 2026, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu Tsiviilasja

) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohtu kontaktandmed: Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu, 51010; elektronposti aadress tmktartu.menetlus@kohus.ee; e-toimik. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Ringkonnakohtu kontaktandmed: Tartu Ringkonnakohus, Kalevi 1, Tartu, 51010; elektronposti aadress tarturk.menetlus@kohus.ee; e-toimik: www.e-toimik.ee. Menetluskulude kindlaksmääramise peale edasikaebamine Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Selgitus menetlusabi taotlejale Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. AS SEB Pank (hageja) esitas 15.04.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse E.S (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis määrusega asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas Tartu Maakohtule hagi 03.06.2025. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 09.06.2025 kohtumäärusega. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista 2997,83 eurot, sh põhinõue 2606,88 eurot, intress 147,36 eurot ja 02.06.2025 2

(4)seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 243,59 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise määraga 16% aastas põhinõudelt 2606,88 eurolt alates 03.06.2025 kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja (laenuandja) ja kostja 26.09.2011 püsimaksega krediitkaardi lepingu nr A110002373, millega võimaldati kostjal kasutada krediidilimiiti. Esialgne limiit oli 300 eurot, mida suurendati 05.09.2012 summani 600 eurot, 23.10.2013 summani 2000 eurot ja 18.03.2014 summani 3000 eurot. Leping oli sõlmitud tähtajatult. Kostja kohustus tegema kohustusliku tagasimakse iga kuu
  1. kuupäeval, makse suurus 14 eurot. Lepingujärgne intressimäär tulenes panga hinnakirjast ja oli 16% aastas. Krediidi kulukuse määr lepingu sõlmimisel oli 19,86% aastas. Viivisemääraks on lepingujärgne intressimäär. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi alates 15.08.2024, mistõttu saatis hageja 21.10.2024 lepingu erakorralise ülesütlemise kohta teate ja nõudis võlgnevuse tasumist hiljemalt 11.11.
  2. Kuna võlgnevust ei tasutud, ütles hageja lepingu 12.11.2024 üles ning kogu võlg muutus sissenõutavaks. Erakorralise ülesütlemise teate saatmise ajal oli kostja võlas kolme järjestikuse maksega: 15.08.2028, 16.09.2024, 15.10.2024 maksed. Sissenõutav põhinõue on 2606,88 eurot, tasumata intressid 147,36 eurot ja 02.06.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 243,59 eurot, kokku 2997,83 eurot.
  3. Kostjale toimetati hagiavaldus koos lisadega ja menetlusse võtmise kohtumäärus kätte elektrooniliselt 09.06.2025 (

§ 3111

lg 3 alusel, dokumendi kättetoimetamise registreeris kättetoimetamisportaal automaatselt). Kohus kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse hagiavaldusele 30 päeva jooksul alates hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest. Hagile vastamise tähtpäev saabus 09.07.2025. Kostja hagile ei vastanud, mistõttu tuleb lugeda hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. 4. Hagis toodu kohaselt sõlmis kostja tarbijakrediidilepingu 26.09.2011, mida muudeti 05.09.2012, 23.10.2013 ja 18.03.2014, suurendades krediidisummat. Kohus märgib, et praegusel juhul tuleb lähtuda pooltevaheliste lepingute sõlmimise ajal kehtinud ja toimingute tegemise ajal kehtinud võlaõigusseaduste redaktsioonidest (vt nt RKTKo 22.10.2003 , p 19; RKTKm 27.01.2007, 3-2-1-126-06, p 16). Seega tuleb praegusel juhul vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas lähtuda 26.09.2011, 05.09.2012, 23.10.2013 ja 18.03.2014 lepingute sõlmimise ajal kehtinud võlaõigusseaduse redaktsioonist. 05.09.2012, 23.10.2013 ja 18.03.2014 kehtinud võlaõigusseaduses ei sisaldunud vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärgi. Riigikohus on enne 21.03.2016 kehtima hakanud regulatsiooni osas selgitanud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise või teavitamiskohustuse rikkumisel võib krediidisaaja mh nõuda sellega tekitatud kahju hüvitamist VÕS § 14 ja § 115 lg 1 alusel. Selle kahju hüvitamise nõude saab tasaarvestada võlausaldaja krediidi tagastamise nõudega ja on võimalik, et lepingueelsete kohustuste rikkumise tõttu ei peagi krediidisaaja krediiti vähemalt osaliselt (kahju ulatuses) 3

(4)tagastama (RKTKo 27.11.2012, p 25). Kostja ei ole käesolevas menetluses vastavaid vastuväiteid hageja nõudele esitanud. VÕS § 401 lg 1 sätestab, et krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Lõike 3 kohaselt kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus leiab, et hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hagiavalduse tagaseljaotsusega. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 5.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldas hagiavalduse, mistõttu jätab kohus menetluskulud kostja kanda. 6.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. 7. Hageja avaldas, et tema menetluskuluks on riigilõiv. Hagilt hinnaga 3403,19 eurot kuulus riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasumisele riigilõiv 420 eurot. Hageja on hagilt tasunud riigilõivu seaduses sätestatud ulatuses. Riigilõiv on põhjendatud kohtukulu (

§ 138lg 2).

Arvestades, et kohus jättis menetluskulud kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks riigilõivuna välja mõista 420 eurot. 8.

§ 468lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.