) § 371 lg 1 p 9 ja lg 2 p 2 alusel. Kohus selgitab, et hagejal on võimalik esitada kohtule uus nõuetekohane hagiavaldus. 3. Esmalt selgitab kohus, et
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Lapse hooldusõiguslik vanem on PKS § 120 lg 1 esimese lause järgi lapse seaduslik esindaja, sh ei välista ühine hooldusõigus PKS § 120 lg 4 järgi last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu lapsele elatise saamiseks hagi. Seega on elatise asjas hagejaks alaealine laps, keda esindab kohtumenetluses lapse piiratud teovõime tõttu
lg 2 ja § 217 lg 3 järgi seadusliku esindajana üldjuhul tema hooldusõiguslik vanem (vt Riigikohtu 3. juuni 2015 otsus asjas nr, p 13). Eeltoodust tulenevalt saab hagejaks olla alaealine laps, keda esindab tema hooldusõiguslik vanem. Praegusel juhul on hagis hagejaks märgitud lapse ema. Seega on elatise nõue esitatud selleks mitteõigustatud isiku poolt. Seetõttu esineb
lg 2 p-s 2 sätestatud alus hagi menetlusse võtmata jätmiseks, sest hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. 4. Lisaks selgitab kohus, et
lg 1 p 9 sätestab, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid. Hagiavaldus peab vastama menetlusdokumendile ja hagiavaldusele ettenähtud nõuetele (
§-d 334-340, 363-370).
lg 1 p-d 1 ja 2 näevad ette, et hagiavalduses märgitakse lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus) ja hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese) ning sellest nõudest lähtudes hagi
Hageja on hagis esitanud tagasiulatuva elatise nõude ajavahemiku jaanuar 2026 kuni aprill 2026 eest summas 1223,84 eurot. Arvestades, et hagi esitati kohtule 11.04.2026, tuleb elatise nõuet ajavahemiku enne nimetatud kuupäeva käsitada tagasiulatuva elatise nõudena. Seadusest tulenevalt eeldab sellise nõude menetlemine, et hagiavalduses on selgelt ja ühemõtteliselt määratletud, millise konkreetse perioodi eest tagasiulatuvat elatist nõutakse. Käesoleval juhul ei ole hagis kuupäevaliselt selgelt piiritlenud tagasiulatuva elatisenõude algus- ja lõppkuupäevi ega selgitatud piisavalt, kuidas on nõutav summa ajaliselt kujunenud. Sellest tulenevalt on tagasiulatuv elatisenõue ebaselge ning ei vasta
Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. 6.
lg 4 teine lause sätestab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega avaldajale. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Kohus selgitab hagejale, et hagi menetlusse võtmisest keeldumine ei võta hagejalt ära õigust uuesti kohtule hagi esitada. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.