2-26-9174/3

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Susann Liin Määruse tegemise aeg ja koht Tartu,

1. mai 2026 Tsiviilasja number 2-26-9174 Tsiviilasi Q.Z hagi Q.Q vastu elatise väljamõistmiseks Menetlustoiming Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Q.Z (isikukood XXX, elukoht XXX), seaduslik esindaja G.O (ema) Kostja Q.Q (isikukood XXX, registreeritud elukoht XXX RESOLUTSIOON
2. Jätta Q.Z-i 23.04.2026 hagi Q.Q vastu elatise saamiseks menetlusse võtmata, sest Q.Q ei ole rahvastikuregistri järgi Q.Z-i isa.
3. Jätta menetluskulud Q.Z-i kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
4. Toimetada määrus kätte G.O-le . Edasikaebamise kord Määruse peale võib tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 372 lg 5 kohaselt esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on TsMS § 661 lg 2 järgi 15 päeva alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Q.Z-i (hageja) esitas 23.04.2026 hagi Q.Q (kostja) vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista igakuise elatise perekonnaseaduse (PKS) §-s 101 sätestatud määras. Hagiavalduse kohaselt on hageja kostja ja G.O (ema) ühine laps. Hageja palub välja mõista elatise alates 17.02.
6. Elatist on vaja nõuda kohtu kaudu, kuna lapse isa ei pidanud kinni kohtuvälisest kokkuleppest. KOHTU SEISUKOHT
7. Kohus otsustab TsMS § 372 lg 1 kohaselt hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul. Kohus otsustab hagi menetlusse võtmise määrusega.
8. Kohus leiab, et hagi menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt keelduda, sest hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kostja ei ole õiguslikult hageja isa. Kohus selgitab, et elatisenõue eeldab, et põlvnemine kostjast on seaduses sätestatud korras kindlaks tehtud. Põlvnemissuhte olemasolu saab kontrollida rahvastikuregistri kande järgi. Rahvastikuregistri andmetest ei nähtu, et kostja oleks hageja isa, seega ei ole elatisehagi esitatud kujul võimalik rahuldada.
9. Kohus selgitab, et kui hageja soovib saada kostjalt elatist, on tal võimalik esitada uus hagi, kus lisaks elatise allkirjastatud blanketile sisaldub ka nõue, milles on palutud tuvastada, et kostja on hageja isa. Vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad PKS § 82 järgi laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras. Lapse isa on PKS § 84 lg 1 kohaselt mees, kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus, kes on isaduse omaks võtnud või kelle isaduse on tuvastanud kohus. Abiks võivad olla järgmised selgitused: https://www.juristaitab.ee/et/kuidas-toimub-lapse-isadusetuvastamine. Isaduse tuvastab PKS § 94 lg-te 1 ja 2 järgi kohus, kui ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud. Põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest. Kohus võib selleks määrata DNA ekspertiisi. PKS § 95 kohaselt isaduse tuvastamise otsustab kohus ema või lapse hagi põhjal, mis on esitatud mehe vastu.
10. Kohus leiab, et eeltoodut arvestades tuleb TsMS § 371 lg 2 p 1 kohaselt hagi menetlusse võtmisest keelduda. Kui kohus keeldub hagi menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et hagiavaldust ei ole esitatud ning see ei ole olnud TsMS § 372 lg 6 kohaselt kohtu menetluses. Kohus jätab TsMS § 168 lg 1 kohaselt menetluskulud hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Susann Liin 2