lg 2 p 7,8,9 ja § 184 lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu lühimenetluses Prokurör Laura Liisa Mölder Kaitsja Vandeadvokaat Liis Suik Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatav Aleksei Matvejev, (isikukood 38012130245, viibib Tallinna Vanglas vahi all (XXX); määratlemata kodakondsus, XXX, emakeel: vene keel, XXX; 2 kehtivat kriminaalkaristust, viimati karistati Harju Maakohtu 25.08.2023 otsusega nr 1-234365
lg 2 p 9 ja § 424 lg 2 järgi liitkaristusega
Koheselt kuulus ärakandmisele 3 kuud vangistust, ülejäänud vangistuse osa, s.o 2 aastat, jäeti tingimisi täitmisele pööramata 2 aasta ja 4-kuulise katseajaga.; Tõkend - KrMS § 217 alusel kinni peetud 11.08.2025, vahistatud 12.08.2025 määrusega. 28.11.2025 antud kohtu alla, tõkend vahistamine jäetud muutmata), kaitsja apellatsioon
Tunnistati Aleksei Matvejev süüdi
lg 1 järgi ja mõisteti talle karistuseks vangistus 2 aastat.
MS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust 1/3 (ühe kolmandiku) võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 2 aastat vangistust.
lg 2 alusel moodustati liitkaristus Harju Maakohtu 25.08.2023 otsusega nr 1-23-4365 mõistetud karistuse ärakandmata osaga, s.o vangistusega 2 aastat ning mõisteti Aleksei Matvejevile liitkaristuseks vangistus 4 aastat.
lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja karistusaja algust lugeda alates Aleksei Matvejevi kinnipidamisest, s.o alates 11.08.
lg 1, mille kohaselt lähtub kohus karistuse mõistmisel isiku süü suurusest ja võtab arvesse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus on pole arvestatud piisavalt Aleksei Matvejevit iseloomustavat materjali ning tema poolt kohtueelsel menetlusel ja ka kohtus antud selgitusi. Matvejev tunnistas juba eeluurimisel ennast talle ette heidetavates tegudes süüdi, andis ka põhjalikke selgitusi, miks ja kuidas ta vargused toime 2 1-25-4261 pani. Ta on avatult rääkinud oma sõltuvusest narkootilistest ainetest. Ta on aru saanud, et oma sõltuvusprobleemi tõttu ongi ta sooritanud varavastaseid kuritegusid. Varasemast elukäigust nähtub, et ta on küll püüdnud ennast ravida, kuid tulutult. Sõltuvusprobleem on niivõrd tõsine, et hoolimata kriminaalhooldusest ja talle pandud kohustusest mitte tarvitada narkootilisi aineid, ta siiski ei suutnud lõpuni kainena püsida. 11.08.2025 tema kinnipidamisel leiti temalt neli fooliumvoldikut metonitaseeniga. Nende voldikutes oli 0,0027 g puhast metonitaseeni. Arvestades aine kogust on ilmne, et pikaaegse sõltuvusprobleemiga inimese puhul näitab see aine omamist enda tarbeks. Kohus on küll otsuses märkinud, et arvestab A. Matvejevi kahetsust ja aine kogust isiku süü suuruse hindamisel. Kahjuks siiski arvestades
lg 1 eest mõistetud karistust – 2 aastat – seda järeldada ei saa.
A. Matvejevit ei ole varem narkokuriteo eest karistatud, ta on andnud seletused juba eeluurimisel selle aine omamise kohta. Lisaks sellele ületas metonitaseeni kogus vaid kahekordselt suure koguse piirmäära antud aine puhul. Seega apellandi arvates oleks põhjendatud karistuse mõistmine selle teo eest sanktsiooni alammääras. Lühem karistusmäär tagaks isikule varasema võimaluse pöörduda ravile rehabilitatsioonikeskusesse ning saada sealt abi sõltuvusprobleemide seljatamiseks. Kõike eelnevat arvestades on põhjendatud isikule lühema karistusmäära kohaldamine. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 3. KrMS § 326 lg 3 lubab ringkonnakohtul jätta apellatsiooni läbi vaatamata juhul, kui kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et see on ilmselt põhjendamatu. Kohtutukolleegium leiab, et esitatud apellatsioonil puudub edulootus ehk antud juhul on tegemist perspektiivitu kaebusega, kuivõrd maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega. Maakohus on ammendavalt oma seisukohti põhjendanud, järginud kehtivat kohtupraktikat ning kohtukolleegium ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Maakohus on süüdistatavale karistuse mõistmisel arvestanud täiel määral nii süüdistatava süü suurusega, karistust kergendavate asjaolude esinemise, kui ka raskendavate asjaolude puudumisega, samuti arvestas kohus võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Maakohtu poolt tähelepanuta jäetud
loetellu kuuluvaid karistust kergendavaid asjaolusid (vt maakohtu otsuse resolutsiooni p 8) ringkonnakohus ei tuvastanud ja nendele pole viidatud ka apellatsioonis. Maakohus põhjendas jälgitavalt ning veenvalt, miks karistust kergendava asjaolu esinemise juures mõistab ta süüdistatavale
lg 1 järgi karistuse, mis on sanktsiooniga ettenähtud miinimummäärast mõnevõrra suurem. Maakohtu otsus süüdistatavale karistuse mõistmise osas on seega kooskõlas nii materiaalõiguse, kui ka kohtupraktikas väljakujunenud karistuse mõistmise põhimõtetega. Kohtukolleegium nõustub selles osas täielikult maakohtu veatute põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.