) § 163 lg
lg 2 p 2 alusel.
S) § 43 lg 2 sätestab, et kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu või kaebus võlgniku suhtes tehtud avalik-õigusliku rahalise nõude kohta käiva haldusakti peale, mille kohta ei ole veel tehtud lahendit, jätab kohus nõude või kaebuse läbi vaatamata. Kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks 2
Siinses asjas on kohtumenetluses hageja rahalised nõuded kostja vastu TLS § 109 lg 1 järgse hüvitise (8497,41 eurot), kahju hüvitise (695,40 eurot (õigusabikulud)) ja nendelt summadelt seadusjärgse viivise väljamõistmiseks. Nimetatud nõuded tuleb PankrS § 43 lg 2 alusel jätta läbi vaatamata, sest enne asjas lõpplahendi tegemist on välja kuulutatud kostja pankrot. Kohtu hinnangul saab nimetatud sätte alusel jätta läbi vaatamata ka tuvastusnõude (töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõude). Kohus käsitab siinses asjas esitatud tuvastusnõuet üksnes hageja rahaliste nõuete eeldusena (hagejal puudub eraldiseisev tuvastushuvi töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks), mistõttu ei saa seda eraldiseisvalt rahalistest nõuetest läbi vaadata. PankrS § 43 lg 2 mõtte kohaselt tuleb sellised nõuded lahendada pankrotimenetluses nõuete kaitsmise korras. Tuvastusnõude lahendamine väljaspool pankrotimenetlust otsustaks sisuliselt pankrotimenetluses esitatava nõude eeldusküsimuse. Alternatiivselt tuleb hageja tuvastusnõue jätta läbi vaatamata
lg 2 p 2 alusel, kuna hagejal puudub pärast rahaliste nõuete läbi vaatamata jätmist iseseisev õiguslik huvi üksnes tuvastusnõude lahendamiseks (vt ka Riigikohtu 11. mai 2011 määrus tsiviilasjas nr 32-1-27-11, p 11). 7.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. PankrS § 431 lg 3 kohaselt kui kohus jätab nõude PankrS § 43 lg-s 2 sätestatud juhul läbi vaatamata, jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda, kui kohus ei otsusta teisiti. Kohtu hinnangul ei ole asjas esile toodud selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaks menetluskulude jaotuse üldreeglist kõrvale kalduda. Hagejal ei olnud võimalik kostja pankroti väljakuulutamist ette näha. Kohus ei saa siinses asjas arvestada
lg 2 sätestatuga, sest see kohaldub üksnes juhul, kui hagi rahuldatakse osaliselt kompromissis pakutud sarnases ulatuses. Kostja ei pidanud seaduse kohaselt hageja pakutud kompromissiga nõustuma. Puuduvad asjaolud, et kostja oleks oma menetlusõigusi kuritarvitanud – käitunud menetluses pahatahtlikult või seda venitanud. Kuigi töölepingu tühisuse tuvastamise nõue ei ole rahaline nõue, on see käesolevas asjas lahutamatult seotud hageja rahaliste nõuetega. Seetõttu on põhjendatud menetluskulude jaotamisel kohaldada ka selle nõude osas PankrS § 43 1 lg-st 3 sätestatud põhimõtet. Alternatiivselt tuleb jätta tuvastusnõude osas menetluskulud poolte endi kanda
lg 4 alusel, sest menetluskulude hageja kanda jätmine oleks äärmiselt ebaõiglane. Hagejal ei olnud võimalik kostja pankroti väljakuulutamist ette näha. Kohus leiab seega, et poolte menetluskulud on õiglane jätta poolte endi kanda.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.