Obsah (6)

§ 203§ 73§ 78§ 121§ 56§ 44

1-25-2258 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Pärnu Maakohus 14. mai 2025, Pärnu, kirjalikus menetluses 1-25-2258 (24267050294) Kohtunik Indrek Numm

§ 203

lg 1 järgi käskmenetluses Süüdistatav Saila Tuulikki Säkkinen Isikukood või sünniaeg: Elu- või asukoht ja aadress: Kodakondsus: Haridus: Emakeel: Töökoht: Kontaktid: Karistatus: kriminaalkorras karistamata Tõkend: 13.02.1964 X Soome X soome X X Eesti Vabariigis ei ole kohaldatud Kaitsja vandeadvokaat Kaire Hänilene, RÕA Kannatanu N.Y RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 251 lg 1, § 253 p 1, § 254, § 255 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Saila Tuulikki Säkkinen

§ 203

lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks rahaline karistus 200 (kakssada) miinimumpäevamäära (päevamäära suurus 10 eurot), s.o 2000 (kaks tuhat) eurot. 1 1-25-2258

§ 73

lg 1, 3 alusel jätta rahaline karistus kogu ulatuses tingimuslikult täimisele pööramata, kui Saila Tuulikki Säkkinen ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78p 1 alusel katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest arvates, s.o alates 14.05.2025. a. 2. Kr

MS § 180 lg 1 alusel välja mõista Saila Tuulikki Säkkinenilt menetluskuludena riigituludesse KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 1329 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses osalemise eest kogusummas 102,48 eurot, kokku 1431,48 eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu tasuda ühe aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või kontole nr EE522200221013264447 Swedbank AS-is või kontole nr EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või EE957700771001523585 LHV Pangas, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber

1. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number.
2. Rahuldada kannatanu N.Y tsiviilhagi varalise kahju hüvitise nõudes kogu ulatuses ning mõista Saila Tuulikki Säkkinenilt kannatanu kasuks VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel välja 7429,68 eurot. Tsiviilhagi tasuda N.Y kontole nr XXX. Kohus selgitab, et kannatanul on õigus anda kohtuotsuse jõustumise järgselt tasumata osas tsiviilhagi nõue täitmiseks täitemenetlusse.
3. Toimetada kohtuotsus kätte kaitsjale, soome keelde tõlgituna süüdistatavale, kannatanule ja prokurörile. Edasikaebamise kord KrMS § 254 lg 6 ja 7 kohaselt on süüdistataval ja tema kaitsjal on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates viieteistkümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks asja üldkorras, vastasel korral kohtuotsus jõustub. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Saila Tuulikki Säkkineni süüdistatakse selles, et tema 09.05.2024 kella 23:52 ajal X linnas X tn X asuva kaubanduskeskuse X ja X maja vahelisel parkimisplatsil viskas kaheteistkümnel korral kiviga parklas seisvat mootorsõidukit Mazda 6 registreerimisnumbriga XXX, mis kuulub N.Y-le. Süüdistatav rikkus ning kahjustas oma tegevusega kannatanule kuuluvat sõidukit, tekitades sõiduki kere mõlema küljele, katusele ja tagumisele osale mõlke ning värvikahjustusi, lõhkudes sõiduki tagaklaasi ning juhipoolse küljepeegli. Süüdistatav tekitas kannatanule N.Y-le varalise kahju summas 7429,68 eurot.

§ 121p 1 järgi on kahju oluline, kui see ületab 4000 eurot.

2 1-25-2258 Seega pani Saila Tuulikki Säkkinen oma tahtliku tegevusega toime võõra asja rikkumise, millega on tekitatud oluline kahju, s.o

§ 203lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

03.04.

1. a esitas prokurör kohtule süüdistusakti käskmenetluses ja 24.04.
2. a kriminaalasja toimiku. Vastavalt toimikumaterjalidele edastati süüdistusakt soome keelde tõlgituna süüdistatavale 22.04.
3. a dokumendihaldussüsteemi kaudu e-posti aadressile XXX , millise e-posti aadressi on süüdistatav menetlejale ise avaldanud (vt tl 79). Kaitsjale tehti süüdistusakt avaliku e-toimiku vahendusel kättetoimetatavaks 24.04.
4. a. Süüdistatav ja kaitsja KrMS § 252 lg-st 3 tulenevat võimalust kohtule omapoolse kirjaliku seisukohta esitamiseks kriminaalasja lahendamise kohta kasutanud ei ole. MAAKOHTU SEISUKOHT Kohus on seisukohal, et süüdistatava käitumine on õigesti on kvalifitseeritud, tõendamiseseme asjaolud on selged ning tema süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud süüdistusaktis nimetatud ja toimikus sisalduvate tõendite kogumis. Kuriteoga on tekitatud oluline varaline kahju summas 7429,68 eurot kannatanu N.Y-le , mille osas kannatanu on esitanud ka tsiviilhagi, mille kohus kohtuotsusega kogu ulatuses rahuldab ning Saila Tuulikki Säkkinenilt kannatanu kasuks ka välja mõistab. KrMS § 251 lg 1 kohaselt on võimaalik kohaldada käskmenetlust, kui teise astme kuriteos, mille eest prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, on tõendamiseseme asjaolud selged, võib kohus prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja käskmenetluses. Sama paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud käskmenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. KrMS § 254 lg 3 kohaselt peab käskmenetluse otsuse põhiosa sisaldama kuriteo asjaolusid, kvalifikatsiooni, kahju laadi ja suurust ning mõistetava karistuse motiive.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

§ 203

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus 30-500 päevamäära või kuni viieaastane vangistus. Seega on Saila Tuulikki Säkkinenile etteheidetava teo näol tegemist II astme kuriteoga, mis võimaldab karistusena rahalise karistuse kohaldamist. Kohus on seega seisukohal, et käskmenetluse kohaldamine on võimalik ning Saila Tuulikki Säkkinen tuleb süüdi tunnistada ja teda on võimalik karistada rahalise karistusega vastavalt prokuröri ettepanekule karistuse määra osas. Lähtudes kuriteo toimepanemise asjaoludest, sh asjaolust, et süüdistatava toime pandud tegu ei olnud suunatud otseselt kannatanu kui isiku vastu ja Saila Tuulikki Säkkinen elab Soome Vabariigis, teda ei ole Eesti Vabariigis varem kriminaalkorras karistatud ning kohtuotsusega mõistetakse kannatanu kasuks välja ka tsiviilhagi tekitatud kahju ulatuses, ei ole vajalik süüdistatava karistamisel kaaluda vangistusega ja käskmenetlus on seega põhjendatud. 3 1-25-2258

§ 44

lg 1 kohaselt kohus võib kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdlase keskmise päevasissetuleku alusel. Kohus võib päevamäära suurust vähendada erandlike asjaolude tõttu või suurendada süüdlase elatustasemest lähtudes. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Kuivõrd Saila Tuulikki Säkkinenil puudub Eesti Vabariigis sissetulek, tuleb

§ 44

lg 2 alusel tuleb rahalise karistuse päevamäära suuruse arvestamise aluseks võtta miinimumpäevamäär 10 eurot. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda karistusraamidest. Seni omaks võetud kohtupraktika järgi mõistetakse karistus üldjuhul sanktsiooni keskmise määra järgi, kui puuduvad karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud. Kohtu ülesanne on seadusandja poolt ette antud piirides individualiseerida karistusseaduses ette nähtud karistus üksikjuhtumi jaoks. Karistust kergendava asjaoluna on tuvastatav puhtsüdamlik kahetsus. Saila Tuulikki Säkkinen on teo toimepanemist tunnistanud ja selgitanud, et soovib tekitatud kahju ka hüvitada. Võttes arvesse kõiki eelnevalt väljatoodud asjaolusid kogumis, peab kohus prokuröri ettepanekut Saila Tuulikki Säkkineni karistamiseks rahalise karistusega alla keskmise määra, s.o 200 päevamäära, mõistlikuks ning kuriteo asjaolusid arvesse võttes proportsionaalseks ja eripreventiivset eesmärgiga kooskõlas olevaks. Seega tuleb Saila Tuulikki Säkkinen mõista süüdi

§ 203

lg 1 järgi ning karistuseks tuleb talle määrata rahaline karistus 200 miinimumpäevamäära, s.o 2000 eurot. Kuivõrd süüdimõistetul lasub kohustus tasuda ka tsiviilhagi, on põhjendatud rahalise karistuse kogu ulatuses

§ 73

lg 1, 3 alusel tingimuslikult täitmisele pööramata jätmine ühe aasta pikkuse katseajaga alates kohtuotsuse kuulutamisest, mil Saila Tuulikki Säkkinen ei tohi toime panna uut tahtlikku kuritegu. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb Saila Tuulikki Säkkinenilt KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest summas 1329 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses osalemise eest kogusummas 102,48 eurot, kokku 1431,48 eurot, mis tuleb tasuda ühe aasta pikkuse perioodi jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates kohtuotsuse resolutsiooni punktis 2. märgitud rekvisiitide alusel. Tulenevalt KrMS § 254 lg-st 5 tuleb kohtuotsuse ärakiri kätte toimetada süüdistatavale soome keelde tõlgituna, kaitsjale, kannatanule ja prokuratuurile. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Nummert kohtunik 4