2-25-4011/13

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marika Leimann Otsuse aeg ja koht 15.04.2026, Rakvere kohtumaja Tsiviilasja number 2-25-4011 Tsiviilasi PG Inkasso OÜ hagi N. J. vastu võlgnevuse nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad HAGEJA:

PG Inkasso OÜ, rk 11100041, asukoht Fr.R. Kreutzwaldi 4 16, Tallinn, lepinguline esindaja Indrek Vilms KOSTJA N. J. , ik XXX , elukoht XXX Hagi hind 11566,55 eurot Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1.

Hagi rahuldada.

2.Välja mõista kostjalt N. J.-ilt hageja PG Inkasso OÜ kasuks XXX Hoiu-Laenuühistu ja N. J.-i vahel 13.01.2022 sõlmitud laenulepingust nr. XXX tulenev tasumata põhivõlgnevus 9495,90 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 15.04.2026 seisuga 2174,06 eurot.

3.Välja mõista kostjalt N. J.-ilt hageja PG Inkasso OÜ kasuks TsMS § 367 alusel edaspidine lepingujärgne viivis 0,033% päevas põhivõlgnevuse (9495,90 euro) tasumata jäägilt alates 16.04.2026 kuni põhivõlgnevuse 9495,90 euro tasumiseni.

4.Jätta kõik menetluskulud N. J.-i kanda ning mõista N. J.-ilt välja PG Inkasso OÜ kasuks menetluskulude katteks 1708 eurot.

5.Välja mõista kostjalt N. J.-ilt hageja PG Inkasso OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (1708 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras.

6.PG Inkasso OÜ-l on õigus esitada taotlus enammakstud riigilõivu 70 eurot tagastamiseks.

7.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.

1 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7).

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõuded ja menetluse käik 1. PG Inkasso OÜ esitas 13.03.2025 Harju Maakohtule hagiavalduse N. J.-i vastu võlgnevuse nõudes. 15.05.2025 kohtumäärusega saatis Harju Maakohus tsiviilasja kohtualluvusel menetlemiseks Viru Maakohtule. 02.02.2026 määrusega kohus määras asja lahendamise kirjalikus menetluses ja otsuse ajaks 15.04.2026.

2.Hagiavalduse kohaselt esitas kostja N. J. 11.01.2022 XXX Hoiu-Laenuühistule (edaspidi laenuandja) laenutaotluse. Laenutaotluse hindamiseks teostas laenuandja laenutaotluse ning kostja esitatud pangakonto väljavõtte analüüsi. Samuti esitas laenuandja päringud järgmistesse allikatesse: taust.ee, EMTA, kinnisvararegister. Krediidivõimekuse hindamise tagajärjel tegi laenuandja 12.01.2022 otsuse, millega otsustas anda kostjale tema olemasolevate finantskohustuste refinantseerimise eesmärgil laenu summas 15 500 eurot. 13.01.2022 sõlmisid pooled digitaalselt allkirjastatud laenulepingu nr XXX. Lepingu alusel anti kostja kasutusse laenusumma 15 500 eurot. Ülekantava laenusumma arvelt pidas laenuandja kinni lepingu sõlmimise tasu 465 eurot.

Kuivõrd lepingu kohaselt saab laenusaajaks olla üksnes isik, kes on laenuandja (HoiuLaenuühistu) liige, siis esitas kostja laenuandjale avalduse, millest tulenevalt oli laenuandjal õigus tasaarveldada laenusumma arvelt kostja hoiu-laenuühistu liikmeks astumise sissemaks ning osamaks põhikirjas ettenähtud korras ja summas. Kostja poolt esitatud avalduse alusel oli sisseastumismaks 10 eurot ning kostja hoiu-laenuühistu liikme osamaks 775 eurot. Lepingu alusel kostja kasutusse antud laenusumma maksti välja vastavalt lepingu eritingimustele. Kuivõrd laenu eesmärk oli kostja olemasolevate finantskohustuste refinantseerimine, oli lepingus sätestatud eritingimusena, et kostja on kohustatud tasuma teiste võlausaldajate kohustused ning laenuandjale seda tõendama. Kostja tasus laenud võlausaldajatele ning esitas laenuandjale vastavad tõendid.

Selle osas vaidlus puudub.

Lepinguga kokkulepitud intressimääraks on 12% aastas. Lepingus sisalduva laenusumma ja intresside tasumise graafiku kohaselt kohustus kostja tagastama saadud laenu 60 osamaksena ning teostama makse iga kuu 15. kuupäeval. Lähtuvalt lepingu p-st 2 on lepinguga kokkulepitud krediidi kulukuse määraks aasta kohta 14,39%. 13.01.2022, so lepingu sõlmimise hetkel, oli Eesti Panga poolt avalikustatud viimane eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 16,95 %. Eeltoodust tulenevalt ei ületanud lepinguga sõlmitud krediidi kulukuse määr Eesti Panga poolt avalikustatud viimast tarbimislaenude krediidi kulukuse määra ning oli muuhulgas madalam, kui viimasena avalikustatud määr. Krediidi kulukuse määra arvestamisel on arvesse võetud laenusummat 15 500 eurot, intressimäära 12% ning lepingutasu summas 465 eurot.

Kostja teostas alates 2022 veebruarist laenumakseid hagile lisatud tabelist nähtuvalt. Kostja teostas kokku 24 makset. Kokku tasus kostja laenuandjale 8127,74 eurot laenu põhiosa ja intressimakseid.

2 Teostatud maksetest luges laenuandja tasutuks 4867,34 eurot laenu põhiosa ning 3260,40 eurot laenu intressi. Alates 15.02.2024 kostja lepingu katteks makseid ei teostanud.

Vastavalt lepingu punktile 6.4. on laenuandjal õigus nõuda võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulu vastavalt laenuandja hinnakirjale, eeltoodust tulenevalt on poolte vahel sõlmitud sissenõudmiskulude kandmise kokkulepe. Hinnakirja kohaselt on tarbijale edastatav tasuline võlateatis 5 eurot ning lepingu lõppemise järgselt vastavalt 15-25 eurot. Hinnakirjas kajastatud tasuline võlateatis hõlmab iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta teise võlateatise saatmist, kuivõrd esimene vastavasisuline teatis saadetakse tasuta. Laenuandja on saatnud kostjale järgmised võlateatised: 16.02.2024, 27.02.2024 (tasuline - 5 eurot), 05.03.2024, 19.03.2024, 27.03.2024 (tasuline - 5 eurot), 2.04.2024, 16.04.2024, 24.04.2024 (tasuline 5 eurot).

VÕS § 113² tulenevalt oli laenuandjal seadusjärgselt õigus nõuda sissenõudmiskulusid 5 euro ulatuses, kui ta on saatnud tarbijale eelnevalt vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Laenuandja on nõudnud sissenõudmiskulusid vähem, kui seadusjärgselt on lubatud (st teisele ja kolmandale tasulisele meeldetuletus kirjale eelnes kostja jaoks kaks tasuta meeldetuletust).

Kostja ei likvideerinud tekkinud võlgnevust võlateatiste alusel, millest tulenevalt edastas laenuandja kostjale 24.04.2024 võlateatise koos ülesütlemise avaldusega, andes täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks hoiatades, et võlgnevuse tasumata jätmisel ütleb laenuandja laenulepingu erakorraliselt ühepoolselt üles tulenevalt laenulepingu p-st 5.2. Kostja ei tasunud võlgnevusi ja hageja luges laenulepingu 08.05.2024 erakorraliselt ühepoolselt üles öelduks.

Kooskõlas laenuandja põhikirja p-ga 3.12.2. on laenuandjal õigus tasaarvestada liikme tasutud osamaks laenuandjale võlgu oleva summaga. Eeltoodust tulenevalt on laenuandja 16.06.2024 tasaarvestanud kostja poolt laenu arvelt tasutud osamaksu võlgnevusega summas 775 eurot.

Laenuandja luges osamakse arvelt tasutuks põhiosa summas 536,76 eurot, intressi summas 210,21 eurot, viivise 13,03 eurot ning võla meeldetuletuse tasu summas 15 eurot.

Tasaarveldamise järgselt oli kostja põhivõlgnevuse jääk 10 095,90 eurot, kuivõrd kostja oli ise tasunud 15 500 eurost (laenu põhiosa) 4867,34 eurot ning tasaarveldati laenu põhiosa täiendavalt 536,76 euro ulatuses hoiu-laenuühistu liikme osamaksu arvelt.

Laenuandja loovutas 21.05.2024 enda lepingust tulenevad nõuded kostja vastu PG Inkasso OÜ-le.

Hagejale loovutati nõuded kostja vastu järgmiselt: 10,095,90 eurot põhivõlgnevuse jääk, 63,04 eurot kogunenud intress ning 99,61 eurot viivised.

Kostja tasus hagejale võlamakseid alates 2024 juunist kuni 2024 novembrini hagile lisatud tabelist (dtl 53) nähtuvalt. Sellest tulenevalt tasus kostja hagejale kokku 600 eurot, mis on arvestatud maha põhivõlgnevusest. Pärast viimast laenumakset ning tänaseni pole kostjalt hagejale täiendavaid makseid laekunud. Sellest tulenevalt on kostja laenu põhiosa jääk 9495,90 eurot. Hageja loobub intressinõudest summas 63,04 eurot.

Hageja selgitab, et nõude aluseks olevas laenulepingus oli ette nähtud viivisemäär 0,06% päevas (lepingu punkt 6.1.1). Hagiavalduses esitatud nõude koostamisel on hageja arvestanud kostjale soodsamalt kogunenud viivist laenu põhiosalt erinevatel ajavahemikel viivisemääraga 0,033% päevas. Hageja jääb esitatud viivisemäära 0,033% juurde ning nõuab ka edasiulatuvalt viivist viivisemääraga 0,033% päevas.

Hageja viivisearvestus on järgmine (dtl 99-101):

1)ajavahemikul 21.05.2024 (hageja poolt nõude omandamise kuupäev) kuni 10.06.2024 (millal kostjalt laekus 100 eurot) oli laenu põhiosa 10 095,90 eurot ning viivist arvestati 20 võlapäeva eest viivisemääraga 0,033% päevas, mille tulemusel kujunes viivise summaks 66,63 eurot;

2)perioodil 11.06.2024 (laekumisele järgnev päev) kuni 08.07.2024 (millal kostjalt laekus 100 eurot) oli põhiosa 9995,90 eurot (10 095,90 – 100 eurot). Viivist arvestati 27 päeva eest sama viivisemääraga, mistõttu nimetatud perioodi viivise suurus oli 89,06 eurot;

3)ajavahemikul 09.07.2024 (laekumisele järgnev päev) kuni 09.08.2024 (millal kostjalt laekus 100 eurot) oli põhiosa 9895,90 eurot ning 31 võlapäeva eest arvestatud viivis moodustas 101,24 eurot; 4) perioodil 10.08.2024 (laekumisele järgnev päev) kuni 06.09.2024 (millal kostjalt laekus 100 eurot) oli laenu põhiosa 9795,90 eurot. Viivist arvestati 27 päeva eest ning viivise summaks kujunes 87,28 eurot;

5)ajavahemikul 07.09.2024 (laekumisele järgnev päev) kuni 06.10.2024 (millal kostjalt laekus 100 eurot) oli põhiosa 9695,90 eurot. 29 võlapäeva eest arvestatud viivis moodustas 92,79 eurot;

6)perioodil 07.10.2024 (laekumisele järgnev päev) kuni 07.11.2024 (millal kostjalt laekus 100 eurot) oli laenu põhiosa 9595,90 eurot ning 31 päeva eest arvestatud viivise summa oli 98,17 eurot; 7) ajavahemikul 08.11.2024 (laekumisele järgnev päev) kuni 13.03.2025 (hagi esitamise kuupäev) oli põhiosa 9495,90 eurot. Viivist arvestati 125 võlapäeva eest viivisemääraga 0,033% päevas, mille tulemusel kujunes viivise summaks 391,71 eurot;

Kokku on nimetatud perioodide eest arvestatud kogunenud viivised 13.03.2025 seisuga on 926,87 eurot.

Hageja palub kostjalt välja mõista ka edasiulatuv viivis alates 14.03.2025 põhinõude (9495,90 euro) tasumata osalt kuni selle kohase täitmiseni arvestusega 0,033% päevas, kuid mitte enam, kui 9495,90 eurot.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning menetluskuludelt palub hageja välja mõista viivise lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

3.Hageja esitab selgitused seoses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimisega.

Kostja on enne ostja laenutaotluse rahuldamist ja laenulepingu sõlmimist esitanud XXX HoiuLaenuühistule AS XXX kontode XXX ja XXX väljavõtted (periood 01.07.2021 - 11.01.2022).

Kontode väljavõtete analüüsimisel tuvastati kostja sissetulekud järgmiselt: Juuli 2021 - 06.07.2021 laekus (V. L.) elatisraha 150 eurot, 07.07.2021 laekus Sotsiaalkindlustusametilt peretoetus 38,36 eurot + 120 eurot; August 2021 - 03.08.2021 laekus XXX AS-lt 07/2021 töötasu 650 eurot, 06.08.2021 laekus elatisraha 150 eurot, 06.08.2021 laekus Sotsiaalkindlustusametilt peretoetus 38,36 eurot + 120 eurot; September 2021 - 06.09.2021 laekus XXX AS-lt 08/2021 töötasu 678,40 eurot, 23.09.2021 laekus Pensionikeskus AS-lt 52,17 eurot ning 28.09.2021 176,62 eurot, 06.09.2021 laekus elatisraha 150 eurot, 08.08.2021 laekus Sotsiaalkindlustusametilt peretoetus 38,36 eurot + 120 eurot; Oktoober 2021 - 11.10.2021 laekus XXX AS-lt 09/2021 töötasu 715,84 eurot, 06.10.2021 laekus elatisraha 150 eurot, 08.10.2021 laekus Sotsiaalkindlustusametilt peretoetus 38,36 eurot + 120 eurot; November 2021 - 09.11.2021 laekus XXX AS-lt 10/2021 töötasu 1040,21 eurot ning 15.11.2021 puhkusetasu ja lapsepäevade kompensatsioon 430,88 eurot, 06.11.2021 laekus elatisraha 150 eurot, 08.11.2021 laekus Sotsiaalkindlustusametilt peretoetus 38,36 eurot + 120,00 eurot; Detsember 2021 - 09.12.2021 laekus XXX AS-lt 11/2021 töötasu 877,50 eurot, 06.12.2021 laekus elatisraha 150 eurot, 08.12.2021 laekus Sotsiaalkindlustusametilt peretoetus 38,36 eurot + 120 eurot; Jaanuar 2022 - 07.01.2022 laekus XXX AS-lt 12/2021 töötasu 1021,24 eurot, 06.01.2022 laekus elatisraha 150 eurot, 07.01.2022 laekus Sotsiaalkindlustusametilt peretoetus 38,36 eurot + 120 eurot).

Kokku laekus kostja pangakontodele juulist kuni jaanuarini sissetulekuna (töötasu ja pension) 5642,86 eurot ehk keskmiselt 6 kuu vältel 940,50 eurot, püsivalt laekus elatis summas 150 eurot ning peretoetus summas 158,36 eurot. Eeltoodust tulenevalt laekus kostja pangakontole igakuiselt 1248,86 eurot. Kontode väljavõtete (periood 01.07.2021 - 11.01.2022) analüüsimisel tuvastati finantskohustusena laenud teistelt krediidipakkujatelt (XXX AS igakuine laenukohustus 294,38 4 eurot, XXX AS laenukohustus 30 eurot). Muuhulgas märkis kostja isiklikult asjaolud, et kohustused esinevad veel järgmiste võlausaldajate ees: XXX, XXX OÜ, XXX OÜ). Kuivõrd lepinguga refinantseeriti kõik nimetatud laenud ning kostja seda laenuandjale tõendas, siis ei jäänud kostjale rohkem täiendavaid finantskohustusi, mida oleks tulnud tema maksevõime hindamisel lisaks käesoleva laenu maksetele täiendavalt arvesse võtta. Lepingu sõlmimisele eelnevalt veendus laenuandja kostja krediidivõimekuses, küsides kostjalt teavet tema sissetulekute ja regulaarsete kohustuste kohta. 11.01.2022 teostati päringud Taust.ee, kinnisvararegistrisse ning kontrolliti isiku residentsust ning dokumente (sh isikusamasus). 12.01.2022 tehti päring maksuametisse. Teostatud päringute põhjal ei tuvastatud kostjal maksehäireid. Tuvastati, et kostjal puudub kinnisvara. Residentsuse ja dokumendi kontrollimise põhjal tuvastati, et tegemist on Eesti kodanikuga, tema dokument on kehtiv ning tõestati isikusamasus. Samuti tulenes kontrollist, et kostjal on kaks ülalpeetavat. Maksuameti kontrollimisel ei tuvastatud kostjal võlgnevusi. Laenu taotlusel märkis kostja enda igakuiseks sissetulekuks 1100 eurot (töötasu) + 350 eurot (toetused).

Igakuiste majapidamiskuludena märkis kostja taotlusel 300 eurot ning finantskohustustena 495 eurot. Kuivõrd laenu eesmärk oli refinantseerimine, ei olnud alust võtta kuludena arvesse finantskohustustena neid summasid, mis kuuluvad igakuiselt maksmisele teistele krediidipakkujatele (nagu eelnevalt mainitud, refinantseerimisega likvideeriti teiste krediidipakkujate laenud). Tulenevalt vastutustundliku laenamise põhimõttest ning teostatud analüüsist võttis laenuandja igakuiselt arvesse järgmised summad: 940,50 eurot (töötasu), 150 eurot (alimendid), 158,36 eurot (peretoetus), kulud: 350 eurot (majapidamiskulud); 226 eurot (ülalpeetavate kulud); 346,30 eurot (taotletava laenu kuumakse).

Kostja krediidivõimekuse hindamise arvutus oli järgnev: 1248,86 eurot (sissetulek) - 350 eurot (majapidamiskulud) - 226 eurot (ülalpeetavate kulud) - 346,30 eurot (taotletava laenu kuumakse) = vaba jääk (reserv) 346,30 eurot. Tulenevalt eeltoodust on XXX Hoiu-Laenuühistu ning hageja veendunud, et klient oli krediidivõimeline laenulepingu nr XXX sõlmimisel 13.01.2022. Kliendi krediidivõimekust kinnitas ka krediidivõimelisuse arvutus, mille kohaselt oli kliendil pärast igakuiste kohustuste ja kulude katmist veel täiendav reserv summas 346,30 eurot.

4.29.01.2026 seisukohas märgib hageja, et hageja ja kostja on pidanud kohtu soovitusel kompromissi läbirääkimisi, kuid kahjuks pole hagejal võimalik kostja poolt pakutavat igakuiseid makseid summas 150 eurot kogu võla tasumiseks vastu võtta, kuivõrd selliselt tasumisel toimuks võla tasumine ebamõistlikult pika perioodi vältel. Hageja on küll võimaldanud minevikus kostjal ajutiselt eelnimetatud summa kaupa enda võlga vähendada, kuid ei pea võimalikuks seda teha kogu võla ulatuses.

Kostja on enda vastuse p.-s 2 küll märkinud, et palub kohtul “kokkuleppe saavutamisel peatada intressid ja rahuldada hagi vaid hetkel oleva võlgnevuse summas.”, kuid hageja arvamusel peab kostja ilmselt silmas võlalt arvestatavaid viiviseid ja on sidunud selle taotluse ühtlasi ka võimaliku saavutatava kohtuliku kompromissiga, mida pooled ei saavutanud. Hageja jääb endiselt enda hagis esitatud nõude juurde koos põhivõlaga välja mõista kostjalt nii juba hagi esitamise hetkeks arvestatud kui ka edasiulatuvad viivised kuni nõude täitmiseni.

Hageja ei nõustu kostja vastuse p.-s 4 toodud väitega, et menetluskulud peaksid jääma hageja kanda kuivõrd hagi esitamine oli hageja poolne initsiatiiv ja soov. Hageja märgib, et hagi kohtusse esitamine kostjale antud laenu tagasisaamiseks oli hageja viimane valik ja meede ning ta on varasemalt kostjale vastu tulnud olles nõustunud väikeste võlamaksetega eeldusel, et kostja majanduslik olukord paraneb ning tal tekib võimalus asuda hagejale võlga tasuma suuremates summades ja kiiremini. Sellist finantsseisundi paranemist aga ei toimunud ning hagejal polnud muud valikut, kui et enda nõude maksma panekuks esitada hagi kohtusse. Hageja jääb enda nõude juurde mõista kostjalt välja hageja kasuks ka kõik menetluskulud.

5 Kostja vastuväited 5. 16.01.2026 vastustes märgib kostja, et ta võtab hagi õigeks ning esitatud nõuded tema vastu on samuti õiged, on nõus. Ei ole nõus sellega, et tasudes näiteks maksegraafiku alusel, intressid jooksevad iga päev edasi, see on absurdne. Seega palub kostja kohtul kokkuleppe saavutamisel peatada intressid ning rahuldada hagi vaid hetkel oleva võlgnevuse summas. Menetluskulud peaks kandma hageja kuna hagi esitamine oli hageja poolne initsiatiiv ning soov.

Kostja selgitab, et laenumaksed lõppesid/katkesid terviserikke tõttu, mis viis ta tükiks ajaks haiguslehele. Kõigist toimuvast on alati teavitanud oma krediidiandjat. Ta ei pugenud peitu, kasutas maksepuhkuste võimalusi, otsis väljapääsu, et saaks hakkama seni kuni naaseb tööle.

Tööle ei naasnud kuna tervis ei lubanud, jäi töötuks, kuid ka siis ei löönud krediidiandja peale käega ning taas otsis väljapääsu. Kostja palus kaaluda kuumakse vähendamist, kuid seda võimalust ei pakutud. Lõpuks jõudis võlgnevus inkassosse, kuna kostjal tolleks hetkeks oli vaid töötu abiraha, peretoetus ning elatis pojale, siis pakkus, et võib tasuda 150 eurot kuus. Rohkem ei ole võimalik. Kuid inkassost vastati et „vähe, otsustasime kohtusse minna“, ja siin me nüüd oleme.

Kostjal diagnoositi eelmisel aastal kasvaja diagnoos ning läheb operatsioonidele. Kostja on optimistlik ja loodab, et selles võitluses jääb võit tema poolele, kuna tal on ka 2 alaealist last, kes vajavad ema. Lisaks on kostjal arestitud konto kohtutäituri poolt ning jäetud kasutada elatusmiinimum, kuna krediidiandjaid ei ole kostjal üks olnud.

Positiivne on see, et kostjal on töökoht, palk 1400 eurot brutto kuus, juhul kui ta ei ole haiguslehel tervise tõttu. Ikka endiselt saab tasuda iga kuu mitte rohkem kui 150 eurot juhul kui peatatakse intressid, muidu maksab õhku ja lootust võlast vabaneda ei paista kuskilt.

Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid 6. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt.

7.Kohus, olles tutvunud hagiavalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.

8.Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Hageja märgib, et laenuandja XXX Hoiu-Laenuühistu loovutas 21.05.2024 enda lepingust tulenevad nõuded kostja vastu PG Inkasso OÜ-le nõude loovutamise aktiga nr. XXX (dtl

52).

9.Hageja on esitanud kostja vastu lepingulise nõude, tuginedes sellele, et kostja N. J. on XXX Hoiu-Laenuühistuga sõlminud 13.01.2022 laenulepingu nr XXX 15 500 euro laenamiseks.

Lepingu sõlmimise tasu oli 465 eurot. Summast tasuti ka sisseastumismaks 10 eurot ning kostja hoiu-laenuühistu liikme osamaks 775 eurot. Laenulepinguga refinantseeriti kostja eelnevaid laenukohustusi summas 14250 eurot. Lepingu intressi määr oli 12% aastas ja krediidi kulukuse määr 14,39% aastas (dtl 17). Lepingu ülesütlemisel arvestab hageja viivis määraga 0,033% päevas.

Laenuandja on lepingu üles öelnud 08.05.2024.

6 10. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Tarbijakrediidilepinguga on eelduslikult tegemist, kui majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik annab füüsilisele isikule laenu või krediiti. Vastupidist tuleb tõendada krediidiandjal (RKTKo 11.10.2023, 2-21-20479/30, p 11). Vaidlus puudub selles, et kostja on füüsiline isik, kes ei tegutse oma majandus- ja kutsetegevuses, seega on kostja tarbija VÕS § 1 lg 5 tähenduses.

11.Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingutest, mille regulatsioon rajaneb 05.04.1993 direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes. Direktiiv võeti Eesti õigusesse üle VÕS §-dega 402–421. Euroopa Kohtu praktikast lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata (EKo 17.05.2018, C-147/16 ja EKo 21.12.2016, C-154/15). Samuti on kohtul kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (EKo 05.03.2020, C-679/18). Seega peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, sest nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi 93/13/EMÜ mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal.

12.VÕS § 4062 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Riigikohus on märkinud, et kohus võib menetluses ka omal algatusel ilma vastava vastuväiteta tuvastada tehingu tühisuse, sest kohus ei saa lahendada asja lepingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnusta (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-132-06 p 14, 3-2-1-122-08 p 19). Krediidi kulukuse määr on krediidi kogukulu tarbijale, mis on väljendatud aastase protsendimäärana kasutusse võetud krediidisummast või krediidi ülempiirist, eeldusel et tarbijakrediidileping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul ning et krediidiandja ja tarbija täidavad oma kohustusi tarbijakrediidilepingus kokkulepitud tingimustel ja tähtaegadel (VÕS § 406 lg 1).

13.13.01.2022 laenulepingu sõlmise ajal oli viimati Eesti Panga poolt avaldatud tarbimislaenude kulukuse määr 16,95% (vt https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273/2102), seega peaks VÕS § 4062 lg 1 kohaldumiseks olema krediidi kulukuse määr üle 50,85% aastas. Lepingu järgne krediidi kulukuse määr 14,39% aastas eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse kolmekordset määra ei ületa. Seega leping ei ole VÕS § 4062 lg 1 järgi tühine krediidikulukuse määra suuruse tõttu.

14.Tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 1 on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima ka vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (teabe saamise kohustus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust.

15.Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 403 4 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma 7 tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause).

16.Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teave) (VÕS § 4034 lg 2 esimene ja teine lause). Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3).

17.Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710/105, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks.

18.VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja võib anda tarbijale krediiti üksnes juhul, kui krediidivõimelisuse hindamise tulemus osutab, et on tõenäoline, et krediidilepingust tulenevad kohustused täidetakse lepinguga nõutavatel tingimustel. Sealjuures ei saa võlgnevuse tekkimisest iseenesest järeldada, nagu oleks krediidiandja andnud laenu krediidivõimetule tarbijale, sest teatud asjaolusid ei saa krediidiandja kontrollida ega ette näha, nt tarbija töötasu vähenemine või kaotus, samuti see, kui tarbija võtab pärast krediidilepingu sõlmimist uusi finantskohustusi.

19.Kohtul on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kontrollimise kohustus sõltumata sellest, kas tarbija on krediidiandja kohustuste rikkumisele tuginenud. Krediidiandja peab oma kohustuste täitmist tõendama igal juhul, kui ta nõuab tarbijalt intressi, mille määr on kõrgem seadusjärgsest intressimäärast, või muid kulusid, mis ei ole tarbijale antud laenusumma.

Krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja vastu on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (Riigikohtu 31.01.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-14-21710 p 25.3, 19.02.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-13, p

21).

20.Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta on hageja hagis selgitanud, et kontrollis kostja esitatud teavet vastavalt KAVS § 50 lg-le 3 ja 4 arvelduskontode väljavõtete ja avalike andmebaaside põhjal. Väljavõtetest saadud info põhjal võttis laenuandja igakuiselt arvesse 8 järgmised summad: 940,50 eurot (keskmine töötasu), 150 eurot (elatis), 158,36 eurot (peretoetus), kuludena: 350 eurot (majapidamiskulud); 226 eurot (ülalpeetavate kulud, s.h 113 eurot lapse kohta); 346,30 eurot (taotletava laenu kuumakse). Laenuandja on vaba jäägina arvestanud 346,30 eurot. Kostjal on kaks ülalpeetavat. Kuivõrd kõik väljavõtetest nähtunud finantskohustused refinantseeriti käesoleva lepinguga, siis laenuandja neid kostja kohustustena ei arvestanud ehk laenuandja hinnangul kostjal puudusid muud finantskohustused. Hagile on lisatud viidatud konto väljavõtted (dtl 57 – 70). Hageja märgib, et 11.01.2022 teostati päringud taust.ee, kinnisvararegistrisse ning kontrolliti isiku residentsust ning dokumente (sh isikusamasus).

12.01.2022 tehti päring maksuametisse. Teostatud päringute põhjal ei tuvastatud kostjal maksehäireid ning tuvastati, et kostjal puudub kinnisvara. Päringute vastuseid hagile lisatud ei ole.

21.Eeltoodut hinnates leiab kohus, et hageja on tõendanud, et laenuandja on täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikke kohustusi. Laenuandja on nõudnud laenutaotlejalt tema pangakontode väljavõtete esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta (6 kuud), mis on võimaldanud hinnata nii kostja sissetulekuid kui ka kohustusi. Laenuandja sai arvestada andmetega, mis talle olid kättesaadavad ja nähtavad ning ei saanud arvestada andmetega mida kostja laenusaajana ei avaldanud. Sealjuures ei saa võlgnevuse tekkimisest iseenesest järeldada, nagu oleks laenuandja andnud laenu krediidivõimetule tarbijale, sest teatud asjaolusid ei saa laenuandja kontrollida ega ette näha, nt isiku töötasu vähenemine või kaotus, samuti see, kui isik võtab pärast laenulepingu sõlmimist uusi finantskohustusi.

22.Hagiavalduse kohaselt on kostja saanud laenu 15 500 eurot ning on teinud tagasimakseid põhiosa katteks lepingu kehtivuse ajal 4867,34 eurot. Täiendavalt loeti tasutuks põhinõue esialgse võlausaldaja poolt tasutud liikmemaksu arvelt summas 536,76 eurot ning hageja poolt peale lepingu lõppemist tasutud 600 euro arvelt. Seega tasumata põhivõlgnevuse suuruseks on 9495,90 eurot (15500 - 4867,34 – 536,76 – 600). Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud ning on nõuet tunnistanud. Kohus peab hageja põhinõuet põhjendatuks ning see kuulub kostjalt väljamõistmisele.

23.Kostja on palunud peatada intressimaksed. Hageja on loobunud esialgsest intressinõudest, seega intressi maksmise kohustust ei ole.

24.VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

25.Hageja palub kostjalt välja mõista viivist määraga 0,033% päevas, mis on vähem, kui poolte vahel sõlmitud lepingu üldtingimuste punktis 6.1 sätestatud määr, olles samas suurusjärgus kokkulepitud intessiga. Kohus on eelpool tuvastanud, et kostja on oma rahalist kohustust rikkunud ning täitmisega viivitanud, seega on kostjalt viivise väljanõudmine põhjendatud. Kohtu hinnangul on hageja lepingulist viivisemäära vähendades kostjale ka vastu tulnud.

9 Hageja on esitanud viivisearvestuse tasumata põhinõude summadelt perioodil 21.05.2024 kuni hagi esitamiseni 13.03.2025 kokku summas 926,87 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja viivisearvestusega (dtl 96-97). Kuivõrd hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist lepingujärgses määras, siis juhindudes TsMS § 367 teisest lausest tuleb kohtul välja mõista viivis kindla summana kuni otsuse tegemiseni. Põhinõudelt 9495,90 eurolt arvestatav lepingujärgne viivis 0,033% päevas alates hagi esitamisele järgnevast päevast 14.03.2025 kuni otsuse tegemiseni 15.04.2026 (k.a) on 1247,19 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 15.04.2026 seisuga kokku summas 2174,06 eurot (926,87 + 1247,19).

26.Arvestades hageja taotlust ja juhindudes TsMS §-st 367 kuulub kostjalt väljamõistmisele ka edasiulatuv lepingujärgne viivis 0,033% päevas tasumata põhinõude jäägilt alates 16.04.2026 kuni põhinõude 9495,90 euro tasumiseni. Lähtudes kohtupraktikast ei tohi edaspidine viivisenõue koos sissenõutavaks muutunud viivisega ületada põhivõlgnevuse 9495,90 euro suurust ehk edaspidine arvestatav viivis ei tohi ületada 7321,84 eurot (9495,90 – 2174,06).

27.Kohus osundab kostjale, et nagu hageja on 29.01.2026 seisukohas märkinud, on ka peale hagi rahuldamist võimalikud läbirääkimised kohtuotsuse täitmise osas.

28.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja tõendid, mida kohus eelnevas osas eraldi nimetanud ei ole, on küll kohtu poolt loetud vastu võetuks, kuid asja lahendamist nad ei mõjuta.

Menetluskulud 29. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

30.Hageja palub menetluskuluna kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv summas 910 eurot, õigusabikulud 868 eurot (käibemaksuga) ning viivise menetluskuludelt. Esindaja on osutanud õigusabi 7 tundi, hinnaga 100 eurot/tund, millele lisandub käibemaks. Tehtud toiminguteks on nõude materjalidega tutvumine, vastutustundliku laenamise analüüs ja andmete kontroll, hagiavalduse koostamine ja kohtule esitamine. Hageja kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ja ei saa sisendkäibemaksu maha arvestada, seega kuuluvad õigusabikulud hüvitamisele koos käibemaksuga.

31.Hageja esitatud hagi hind peale nõuete korrigeerimist on 11566,55 eurot, milliselt nõudelt kuulub vastavalt riigilõivuseaduse lisale 1 tasumisele riigilõiv summas 840 eurot. Hageja esindaja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu 910 eurot ehk 70 eurot ettenähtust enam.

Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vältimatult vajaliku kulutusega avalduse esitamisel, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada. Samas ei pea kohus põhjendatuks kostjalt välja mõista riigilõivu rohkem kui seadus ette näeb. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele tasutud riigilõivu katteks 840 eurot.

TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg 4 kohaselt on hagejal õigus esitada enamtasutud riigilõivu 70 euro tagastamiseks vastav nõuetekohane taotlus.

10 32. Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus.

TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele.

Lepingulise esindaja tasu hüvitamise mõistlikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada nii lepingulise esindaja ajakulu esindamiseks kulunud toimingute tegemiseks, tunnitasu suurust, aga ka asja olemust ja hinda. Sealjuures saab ajakulu põhjendatust hinnates arvestada seda, milliseid toiminguid on esindaja teinud ning kas nende toimingute tegemiseks kulunud aeg on põhjendatud.

Kohus leiab, et hageja õigusabikulude nõue kuulub rahuldamisele.

33.Kohus osundab, et lepingulise esindaja tunnitasu - 100 eurot (käibemaksuta) ehk 124 eurot (käibemaksuga) - on mõistlikus suuruses ja kooskõlas väljakujunenud kohtupraktikaga.

34.Arvestades käesoleva tsiviilasja asjaolusid ja koostatud dokumentide mahtu, peab kohus ka hageja märgitud ajakulu - 7 tundi - mõistlikuks ja põhjendatuks. Seega on hageja õigusabikulud põhjendatud summas 868 eurot (7 h x 124 eurot)(s.h. käibemaks).

35.Kokkuvõttes kuulub kostjalt väljamõistmisele menetluskuluna 1708 eurot (riigilõiv 840 eurot + õigusabikulu 868 eurot).

36.Kostja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda.

37.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse.

38.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik 11

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.