← Eesti

1-19-3027/6

Obsah (6)§ 214§ 200§ 136§ 73§ 68§ 64

1-19-3027 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09.mail 2019 Tallinnas Kriminaalasja number 1-19-3027 (18230101231) Kohtunik Liina Pohlak Kohtuistungi sekre

§ 214

lg 2 p 4,5; 200 lg 2 p 4,7,8,9 – 25 lg 2; 136 lg 1 järgi ning I.F

§ 214

lg 2 p 4,5; 200 lg 2 p 4,7,8,9 – 25 lg 2; 136 lg 1 järgi kokkuleppe-menetluses Prokurör Ruta Rammo Süüdistatav Süüdistatav A.J – isikukood XXX, elukoht XXX-i Vabariigi kodakondsus, põhiharidus, emakeel eesti keel, tugiisik XX, tõkend elukohast lahkumise keeld, kehtivad karistused puuduvad I.F – isikukood XXX, elukoht XXX-i Vabariigi kodakondsus, põhiharidus, emakeel eesti keel, X, teenindaja, tõkend elukohast lahkumise keeld, kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada A.J

§ 214lg 2 p 4,5 järgi ja mõista karistuseks vangistus 4 aastat.

Süüdi tunnistada A.J

§ 200lg 2 p 4,7,8,9 - 25 lg 2 järgi ja mõista karistuseks vangistus 3 aastat.

Süüdi tunnistada A.J

§ 136

lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 3 kuud.

64 lg 1 alusel lugeda kergemad karistused kaetuks raskeimaga ja mõista liitkaristus 4 aastat vangistust.

§ 73

sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele, kui A.J ei pane 4-aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev.

§ 68

lg 1 alusel lugeda vangistuse täitmisele pööramisel karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 19.08.2018-21.08.2018, s.o. 3 päeva. Karistuse täitmisele pööramisel kuulub kandmisele vangistus 3 aastat 11 kuud 27 päeva. A.J suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista A.J-ilt KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära s.o 1350 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 690 eurot ja ekspertiisikulu 399 eurot riigituludesse. Kohustada A.J tasuma väljamõistetud sundraha, kaitsjatasu ja ekspertiisikulu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 203.25 eurot. Sundraha, kaitsjatasu ja ekspertiisikulu tuvastamise kulu tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Makseinfo viitenumbri saab Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleist või e-toimikust. Maksekorraldusel märkida selgitusena „A.J, kriminaalasi 1-19-3027, menetluskulud ja sundraha.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Probleemide korral viitenumbri saamisel pöörduda telefoninumbril 6 200 100. Süüdi tunnistada I.F

§ 214lg 2 p 4,5 järgi ja mõista karistuseks vangistus 4 aastat.

Süüdi tunnistada I.F

§ 200lg 2 p 4,7,8,9 - 25 lg 2 järgi ja mõista karistuseks vangistus 3 aastat.

Süüdi tunnistada I.F

§ 136

lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 3 kuud.

64 lg 1 alusel lugeda kergemad karistused kaetuks raskeimaga ja mõista liitkaristus 4 aastat vangistust.

§ 73

sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele, kui I.F ei pane 4-aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev.

§ 68

lg 1 alusel lugeda vangistuse täitmisele pööramisel karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 19.08.2018-21.08.2018, s.o. 3 päeva. Karistuse täitmisele pööramisel kuulub kandmisele vangistus 3 aastat 11 kuud 27 päeva. I.F suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista I.F-ilt KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära s.o 1350 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 750 eurot ja ekspertiisikulu 399 eurot riigituludesse. Kohustada I.F-i tasuma väljamõistetud sundraha, kaitsjatasu ja ekspertiisikulu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 208.25 eurot. Sundraha, kaitsjatasu ja ekspertiisikulu tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Makseinfo viitenumbri saab Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleist või e-toimikust. Maksekorraldusel märkida selgitusena „I.F, kriminaalasi 1-19-3027, menetluskulud ja sundraha.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Probleemide korral viitenumbri saamisel pöörduda telefoninumbril 6 200

  1. CD - plaat, mis asub kriminaalasja materjalide juures, jätta kriminaalasja materjalide juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS
  2. peatüki
  3. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kuriteo asjaolud A.J süüdistatakse selles, et tema 18.08.2018 kella 21.30 ajal kooskõlastatult ja koos AV, I.F, TL´ga tungis AS tahte vastaselt viimase elukohta - XXX asuvasse korterisse, kus ta nõudis AS’lt teise isiku (KI) eest väidetava võla maksmist, millise nõude AS’le esitamiseks puudus õiguslik alus. Korteris ründas AV AS, lõi teda korduvalt, vähemalt kümnel korral rusikaga näkku. Samal ajal hoidis TL AS näo ees puidust prussi kannatanu ähvardamiseks, vastupanu mahasurumiseks ja paigal püsimise tagamiseks. Peksmise ajal võttis AV AS taskust mobiiltelefoni, et takistada kannatanul abi kutsumist ja hoida kontrolli all tema kõned ja sõnumid. Telefoni andis AV üle I.F-ile, kes koos A.J-iga üritas AS telefoni vahendusel saada ühendust KI’ga. Samuti võttis AV omastamise eesmärgil AS’lt ära suitsupaki Philip Morris ja sinist värvi välgumihkli. Kuivõrd AS neile raha ei andnud, siis tema ähvardamiseks ja survestamiseks arutasid AV, I.F, TL ja A.J kannatanu kuuldes plaani AS „ära pakkida“, korterist ära viia ja hoida ta määramata aja vältel tahtevastaselt kinni, samuti nõudsid nad AS’lt temale kuuluva televiisori loovutamist teise isiku võta katteks. Kasutatud vägivalla mõjul ja arvestades ründajate selget arvulist ülekaalu, et takistanud AS temale kuuluva televiisori hõivamist. AV võttiski võõra vallasasja omastamise eesmärgil AS’le kuuluva televiisori LG väärtusega 150 eurot, mille AV, I.F, TL ja A.J viisid sündmuskohalt AV elukohta, kus nad 19.08.2018 hommikul müüsid televiisori A.J poolt kohale kutsutud IP’le. Kuriteo toimepanemise ajal ei saanud AS oma korteris vabalt liikuda, korterist väljuda ega abi kutsuda kuni I.F, A.J, TL ja AV lahkusid sündmuskohalt. Lahkumisel tagastasid nad kannatanule ka tema telefoni. Oma tegevusega pani A.J toime varalise kasu üleandmise nõudmise vägivallaga, grupi poolt, isikult vabaduse võtmisega, s.o pani toime

§ 214lg 2 p 4,5 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema isikuna, kes on varem toime pannud väljapressimise, 19.08.2018 kl 14.00 paiku kooskõlastatult ja koos AV, I.F ja TL´ga tungis võõra vallasasja ebaseadusliku äravõtmise ja vägivalla kasutamise eesmärgil AS tahte vastaselt viimase elukohta XXX asuvasse korterisse, kus nad võtsid AS’lt ära korteri võtmed, keerasid korteri ukse seest lukku, panid AS kušetile istuma ning keelasid tal oma korteris liikumise ja korterist väljumise. TL jäi AS kõrvale valvama, hoides käes tema ees prussi ja lükates AS tagasi istuma iga kord, kui too üritas püsti tõusta. AV võttis AS’lt ära mobiiltelefoni ja andis I.F-ile, kes hakkas koos A.J-iga saatma AS nimelt KI’le sõnumeid samal ajal, kui AV otsis kapid läbi, kust valis KI’le kuluvad riided ja viskas need kappidest põrandale kokku. Kui AS üritas paigast liikuda, lõi AV temale mitmel korral rusikaga näkku. Samuti käskis A.J AS’l helistada KI’le ja meelitada tema korterisse. Vägivalla mõjul ja vägivalla kasutamise jätkamise vältimiseks tegigi AS nõutud telefonikõne. Pärast helistamist võttis I.F AS’lt viimasele kuuluva mobiiltelefoni Huawei omastamise eesmärgil ära. Kui kl 16 paiku tuligi KI korteri ukse taha ja koputas, väljusid AV ja A.J trepikotta ja tõmbasid KI jõuga korterisse. Samal ajal lõi AV KI’le rusikaga korduvalt näkku. Samuti lõid KI’le kordamööda näkku nii I.F kui A.J. Peksmisel ähvardati KI raskete tervisekahjustuste tekitamise ja määramatuks ajaks vabaduse võtmisega. Löökidest tekkis kannatanul verejooks ninast ja suu limaskestast. AV võttis KI’lt omastamise eesmärgil ära mobiiltelefoni Nokia. Samuti läks AV kööki, kus ta võttis kööginoa ja lõi sellega AS’le kõhu piirkonda, kuid kuna selle noatera oli murdunud, ei tekitanud noalöök kannatanule haava, üksnes füüsilist valu. Seejärel võttis AV AS pükste taskust viimasele kuuluva rahakoti, kust ta omastamise eesmärgil võttis ära 10 eurot, rahakoti tagastas AS’le. I.F ja A.J proovisid selga KI riideid, valisid neile meelepärased riided ja pakkisid valitud riided endale kilekottidesse kaasa võtmiseks. Ühtlasi arutas AV koos A.J, I.F ja TL’ga kannatanute kuuldes nende tahtevastaselt korterist äraviimise, määramatuks ajaks kinni hoidmise ning teises kohas peksmise jätkamise kavatsusi, samuti selle täideviimise teoplaani. Röövimine jäi võõraste asjade võtmise osas lõpule viimata, kuna naabrite kutsel saabus kohale politsei ning AV koos I.F-iga peeti kinni X maja ühiskoridoris sündmuskohalt lahkumise katsel, A.J ja TL peeti kinni sündmuskohal korteris. Peksmise tagajärjel tekitati kannatanutele füüsilist valu ja tervisekahjustusi - marrastusi ja verevalumeid näo piirkonda. Oma tahtliku tegevusega A.J vahetult alustas võõra vallasasja äravõtmist asjade ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud vägivallaga, grupi poolt, relvana kasutatud esemega, sissetungimisega ja isiku poolt, kes on varem toime pannud väljapressimise s.o

§ 200lg 2 p 4,7,8,9 ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema koos AV, TL ja I.F ´ga, seejärel kui ta AS tahte vastaselt tungis 19.08.2018.a. kella 14.00 paiku viimase elukohta - XXX asuvasse korterisse, kus kasutades AS kallal füüsilist ja psüühilist vägivalda, samuti ähvardades liikuma üritanud kannatanut puidust prussiga, võtsid ära kannatanu rinnataskus oleva sidevahendi – mobiiltelefoni ja keelasid AS’l korteris vabalt liikumist või korterist lahkumist. Kui korteri ukse taha tuli enne kl 16 KI, võtsid I.F, A.J, TL ja AV ka KI’lt vabaduse, tirisid tema jõuga korterisse, kus tal keelati korteris vabalt liikumine või korterist lahkumine ja võeti talt sidevahend - mobiiltelefon, kasutades samal ajal KI suhtes füüsilist vägivalda. I.F, A.J, TL ja AV plaanisid AS ja KI sündmuskohalt nende tahte vastaselt ära viia, jätkata nendelt vabaduse võtmist ja peksmist teises kohas, millist plaani teostamist arutas AV koos A.J, I.F ja TL’ga sündmuskohal, kuid kl 16:25 ajal saabus sündmuskohale kõrvalise isiku poolt välja kutsutud politsei, AV koos kaastäideviijatega peeti kinni ning AS ja KI vabastati. Oma tahtliku tegevusega pani A.J toime teiselt inimeselt seadusliku aluseta vabaduse võtmise, s.o

§ 136lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

I.F-i süüdistatakse selles, et tema 18.08.2018 kella 21.30 ajal kooskõlastatult ja koos AV, A.J, TL’ga tungis AS tahte vastaselt viimase elukohta - XXX asuvasse korterisse, kus ta nõudis AS’lt teise isiku (KI) eest väidetava võla maksmist, millise nõude AS’le esitamiseks puudus õiguslik alus. Korteris ründas AV AS´i, lõi teda korduvalt, vähemalt kümnel korral rusikaga näkku. Samal ajal hoidis TL AS näo ees puidust prussi kannatanu ähvardamiseks, vastupanu mahasurumiseks ja paigal püsimise tagamiseks. Peksmise ajal võttis AV AS taskust mobiiltelefoni, et takistada kannatanul abi kutsumist ja hoida kontrolli all tema kõned ja sõnumid. Telefoni andis AV üle I.F-ile, kes koos A.J-iga üritas AS telefoni vahendusel saada ühendust KI’ga. Samuti võttis AV omastamise eesmärgil AS’lt ära suitsupaki Philip Morris ja sinist värvi välgumihkli. Kuivõrd AS neile raha ei andnud, siis tema ähvardamiseks ja survestamiseks arutasid AV, I.F, TL ja A.J kannatanu kuuldes plaani AS „ära pakkida“, korterist ära viia ja hoida ta määramata aja vältel tahtevastaselt kinni, samuti nõudsid nad AS’lt temale kuuluva televiisori loovutamist teise isiku võta katteks. Kasutatud vägivalla mõjul ja arvestades ründajate selget arvulist ülekaalu, et takistanud AS temale kuuluva televiisori hõivamist. AV võttiski võõra vallasasja omastamise eesmärgil AS’le kuuluva televiisori LG väärtusega 150 eurot, mille AV, I.F, TL ja A.J viisid sündmuskohalt AV elukohta, kus nad 19.08.2018 hommikul müüsid televiisori A.J poolt kohale kutsutud IP’le. Kuriteo toimepanemise ajal ei saanud AS oma korteris vabalt liikuda, korterist väljuda ega abi kutsuda kuni I.F, A.J, TL ja AV lahkusid sündmuskohalt. Lahkumisel tagastasid nad kannatanule ka tema telefoni. Oma tegevusega pani I.F toime varalise kasu üleandmise nõudmise vägivallaga, grupi poolt, isikult vabaduse võtmisega, s.o pani toime

§ 214lg 2 p 4,5 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema isikuna, kes on varem toime pannud väljapressimise, 19.08.2018 kl 14.00 paiku kooskõlastatult ja koos AV, A.J ja TL´ga tungis võõra vallasasja ebaseadusliku äravõtmise ja vägivalla kasutamise eesmärgil AS tahte vastaselt viimase elukohta XXX asuvasse korterisse, kus nad võtsid AS’lt ära korteri võtmed, keerasid korteri ukse seest lukku, panid AS kušetile istuma ning keelasid tal oma korteris liikumise ja korterist väljumise. TL jäi AS kõrvale valvama, hoides käes tema ees prussi ja lükates AS tagasi istuma iga kord, kui too üritas püsti tõusta. AV võttis AS’lt ära mobiiltelefoni ja andis I.F-ile, kes hakkas koos A.J-iga saatma AS nimelt KI’le sõnumeid samal ajal, kui AV otsis kapid läbi, kust valis KI’le kuluvad riided ja viskas need kappidest põrandale kokku. Kui AS üritas paigast liikuda, lõi AV temale mitmel korral rusikaga näkku. Samuti käskis A.J AS’l helistada KI’le ja meelitada tema korterisse. Vägivalla mõjul ja vägivalla kasutamise jätkamise vältimiseks tegigi AS nõutud telefonikõne. Pärast helistamist võttis I.F AS’lt viimasele kuuluva mobiiltelefoni Huawei omastamise eesmärgil ära. Kui kl 16 paiku tuligi KI korteri ukse taha ja koputas, väljusid AV ja A.J trepikotta ja tõmbasid KI jõuga korterisse. Samal ajal lõi AV KI’le rusikaga korduvalt näkku. Samuti lõid I.Ivale kordamööda näkku nii I.F kui A.J. Peksmisel ähvardati KI raskete tervisekahjustuste tekitamise ja määramatuks ajaks vabaduse võtmisega. Löökidest tekkis kannatanul verejooks ninast ja suu limaskestast. AV võttis KI’lt omastamise eesmärgil ära mobiiltelefoni Nokia. Samuti läks AV kööki, kus ta võttis kööginoa ja lõi sellega AS’le kõhu piirkonda, kuid kuna selle noatera oli murdunud, ei tekitanud noalöök kannatanule haava, üksnes füüsilist valu. Seejärel võttis AV AS pükste taskust viimasele kuuluva rahakoti, kust ta omastamise eesmärgil võttis ära 10 eurot, rahakoti tagastas AS’le. I.F ja A.J proovisid selga KI riideid, valisid neile meelepärased riided ja pakkisid valitud riided endale kilekottidesse kaasa võtmiseks. Ühtlasi arutas AV koos A.J, I.F ja TL’ga kannatanute kuuldes nende tahtevastaselt korterist äraviimise, määramatuks ajaks kinni hoidmise ning teises kohas peksmise jätkamise kavatsusi, samuti selle täideviimise teoplaani. Röövimine jäi võõraste asjade võtmise osas lõpule viimata, kuna naabrite kutsel saabus kohale politsei ning AV koos I.F-iga peeti kinni X maja ühiskoridoris sündmuskohalt lahkumise katsel, A.J ja TL peeti kinni sündmuskohal korteris. Peksmise tagajärjel tekitati kannatanutele füüsilist valu ja tervisekahjustusi - marrastusi ja verevalumeid näo piirkonda. Oma tahtliku tegevusega I.F vahetult alustas võõra vallasasja äravõtmist asjade ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud vägivallaga, grupi poolt, relvana kasutatud esemega, sissetungimisega ja isiku poolt, kes on varem toime pannud väljapressimise s.o

§ 200lg 2 p 4,7,8,9 ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema koos AV, T ja A.J-iga, seejärel kui ta AS tahte vastaselt tungis 19.08.2018.a. kella 14.00 paiku viimase elukohta - XXX asuvasse korterisse, kus kasutades AS kallal füüsilist ja psüühilist vägivalda, samuti ähvardades liikuma üritanud kannatanut puidust prussiga, võtsid ära kannatanu rinnataskus oleva sidevahendi – mobiiltelefoni ja keelasid AS’l korteris vabalt liikumist või korterist lahkumist. Kui korteri ukse taha tuli enne kl 16 KI, võtsid I.F, A.J, T L ja AV ka KI’lt vabaduse, tirisid tema jõuga korterisse, kus tal keelati korteris vabalt liikumine või korterist lahkumine ja võeti talt sidevahend - mobiiltelefon, kasutades samal ajal KI suhtes füüsilist vägivalda. I.F, A.J, TL ja AV plaanisid AS ja KI sündmuskohalt nende tahte vastaselt ära viia, jätkata nendelt vabaduse võtmist ja peksmist teises kohas, millist plaani teostamist arutas AV koos A.J, I.F ja TL’ga sündmuskohal, kuid kl 16:25 ajal saabus sündmuskohale kõrvalise isiku poolt välja kutsutud politsei, AV koos kaastäideviijatega peeti kinni ning AS ja KI vabastati. Oma tahtliku tegevusega pani I.F toime teiselt inimeselt seadusliku aluseta vabaduse võtmise, s.o

§ 136lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatav A.J, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 15.04.2019.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör A.J süüdi tunnistamist ja karistamist

§ 214

lg 2 p 4,5 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 4 aastat.

§ 200

lg 2 p 4,7,8,9 ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör süüdistatava karistamist 3 (kolme) aastase vangistusega.

§ 136

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör süüdistatava karistamist 3 (kolme) kuulise vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeimaga ja liitkaristuseks mõista 4 (neli) aastat vangistust.

§ 73

alusel määrata, et mõistetud karistus jäetakse täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 4 (nelja)aastase katseaja jooksul uut tahtlikku kuritegu.

§ 68

lg 1 alusel arvata kantud karistuse hulka eelvangistus ajavahemikus 19.08.2018 kuni 21.08.2018, s.o 3 päeva ning karistuse kandmisele pööramise korral on kandmata karistuseks 3 aastat 11 kuud ja 27 päeva. Süüdistatav I.F, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 15.04.2019.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör I.F süüdi tunnistamist ja karistamist karistamist

§ 214

lg 2 p 4,5 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 4 aastat.

§ 200

lg 2 p 4,7,8,9 ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör süüdistatava karistamist 3 (kolme) aastase vangistusega.

§ 136

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör süüdistatava karistamist 3 (kolme) kuulise vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeimaga ja liitkaristuseks mõista 4 (neli) aastat vangistust.

§ 73

alusel määrata, et mõistetud karistus jäetakse täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 4 (nelja)aastase katseaja jooksul uut tahtlikku kuritegu.

§ 68

lg 1 alusel arvata kantud karistuse hulka eelvangistus ajavahemikus 19.08.2018 kuni 21.08.2018, s.o 3 päeva ning karistuse kandmisele pööramise korral on kandmata karistuseks 3 aastat 11 kuud ja 27 päeva. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt A.J-ilt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha 1350 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 690 eurot ja ekspertiisikulu 399 eurot riigituludesse. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt I.F-ilt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha 1350 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel kaitsjatasu 750 eurot ja ekspertiisikulu 399 eurot riigituludesse. Ekspertiisi kulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. detsembri
  2. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). DNA ekspertiisitulemused on käesoleval juhul aidanud kaasa kriminaalasja lahendamisele (tuvastatud on süüdistatavate DNA), mistõttu nimetatud ekspertiisitasud kuuluvad süüdistatavatelt proportsionaalselt nende osale väljamõistmisele. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „
  3. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsjad ja süüdistatavad on sõlmitud kokkulepetes leppinud kokku süüdistatavatelt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub nendega ja ei pea vajalikuks kokkuleppeid menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.