Obsah (4)

§ 158§ 109§ 118§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-22-2373 Otsuse kuupäev 4. juuli 2024 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi X-i kaebus Tartu Vangla kohustamiseks tõsta kaeb

) § 41 lg 3 sätestab, et kohustamiskaebuse rahuldamisel võib kohus kohustada vastustajat nii haldusakti andma või toimingut tegema kui ka haldusakti andmist või toimingu tegemist uuesti otsustama. 1 Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Kirjastus Juura

1. Lk 125-126 5 Kaebaja töötasu suuruse määramine on väga mitmetahuline küsimus. Nagu kohtuasja materjalidest nähtub, on uudne isegi lähenemine, et vastustajal tuleb seda küsimust kaalutlusõigust teostades otsustada. Ammugi ei ole välja kujunenud, milliseid asjaolusid ja kaalutlusi on selle juures kohane arvestada.
2. Õiguskirjanduses on välja toodud, et vangla majandustööde all tuleb mõelda kinnipeetavate rakendamist töödel, mis on sunnatud vangla enda olmeliste vajaduste rahuldamiseks (nt köök, pesumaja jms). Erialakirjanduse kohaselt püüeldakse nüüdisaegses vangistuspraktikas selle poole, et katta kinnipeetavate tööga esmajärjekorras kinnipidamiskoha enda vajadused. Kinnipeetava rakendamine majandustöödele ei ole seotud tema nõusolekuga isegi juhul, kui tööde tegemine langeb väljapoole tööaega, puhkepäevale või riiklikele pühadele, kuna vangla igapäevaelu arvestades tuleb majandustöid teha sõltumata ajast
3. Kohus leiab, et hoolitsemine oma igapäevase elukeskkonna ja esmavajaduste täitmise eest on eeskätt iga inimese enda kohustus. Vangla on praegu kaebaja enda tegude tõttu tema igapäevane elukeskkond. Kaebaja rakendamine vangla majandustöödel tähendab tema osavõttu oma elukeskkonna (s.h selle ühiselt kasutatava osa) korrashoiust ning kaebaja ja teiste kinnipeetavate igapäevaste vajaduste tagamiseks vajalike tööde tegemisest. Sarnaseid olukordi esineb ka tavaelus - korterelamu elanikud hoiavad oma tööga korras elamu ühiselt kasutatavaid ruume ja elamu ümbrust, majaomanikud koristavad oma hoonega külgnevalt tänavalt lund jne. Kohus nõustub, et sellise töö puhul ei ole sissetuleku teenimise võimaluse andmine esmaseks eesmärgiks.
4. Vastustaja esitatud andmete (tl 72) põhjal on kaebaja ühes kuus teenitud töötasu suurus olnud oluliselt erinev, kuna kaebaja on töötanud erineva koormusega. Ühelt poolt võib välja tuua 16 kuud, mil töötatud aeg jääb vahemikku 78,83 - 210,42 tundi kuus ja töötasu vahemikku 50,45 - 137,67 eurot kuus. Tõenäoliselt on tegemist ajaga, mil kaebaja töötas pesumajas ja köögis. Tegemist on arvestatava töökoormuse ja töötasuga. Teiselt poolt on kokku 18 kuul jäänud kaebaja töötatud aeg vahemikku 0,83 - 19,50 tundi kuus ning töötasu vahemikku 0,53 - 12,48 eurot kuus. Tõenäoliselt on tegemist ajaga, mil kaebaja töötas osakonna koristajana. Vastustaja otsustada on see, kas korraldada osakonna koristamine nii, et seda teeb võimalikult suur arv kinnipeetavaid, kes töötavad harva ja kelle tööaeg ja töötasu jääb väga väikeseks, või nii, et seda teevad n-ö põhitööna mõned kinnipeetavad, kes töötavad regulaarselt ja kellel on võimalus teenida suuremat tasu. See on vangistuse täideviimise korraldamise otstarbekuse küsimus, millesse kohus sekkuda ei saa (

§ 158lg 3).

Mõlema töökorralduse puhul täidetakse osasid eesmärke, mida kinnipeetava töökohustuse põhjendamisel tavaliselt välja tuuakse - esimesel juhul saab arendada võimalikult paljude kinnipeetavate sotsiaalset vastutust, teisel juhul saab arendada mõnede kinnipeetavate tööharjumust ja luua neile reaalne võimalus täita oma rahalisi kohustusi. Majandustööde kogumaht vanglas on piiratud ning eelnimetatud eesmärkide samaaegne saavutamine vangla majandustööde kaudu ei ole võimalik. Mõlemal juhul saab öelda, et töötamine toetab eesmärki suunata kinnipeetav õiguskuulekale käitumisele. Samas võib töötasu suuruse määramisel tähtsust omada, kui suurt töötasu on kaebajal võimalik teenida kuus. On võimalik, et väiksema töökoormuse korral peaks tunnitasu olema 2 Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Kirjastus Juura

1. Lk 117-
2. 6 suurem või peaks kehtima alammäär, millest väiksem ei tohi töötasu kuus olla töökoormusest olenemata. Vastasel juhul võib tekkida olukord, kus töötasu muutub iseennast, töötamise mõistet ning kinnipeetava töökohustuse aluseid ja põhjendusi naeruvääristavaks. Kaebaja väidet, et tema teenitud töötasu suurust mõnedel kuudel saab pidada väärikust alandavaks, ei saa täielikult kõrvale jätta.
3. Kaebaja viitas, et töötasu suurus ei võimalda tal täita oma kohustusi elatise tasumisel. Kohtuasja 2-23-7433 dokumentidest kohtute infosüsteemis nähtub, et kaebajalt mõisteti elatis 250 eurot kuus alates 06.11.2018 välja kohtumäärusega, mis tehti maksekäsu menetluses 218-
4. Kaebajale toimetati makseettepanek kätte Tartu Vanglas 13.11.2018 ning kaebaja sellele vastuväidet ei esitanud. Kaebaja esitas 21.05.2023 hagi nõudes vähendada elatist 50 euroni kuus, kuna kaebaja viibib vanglas ja tal ei ole võimalik elatise tasumiseks raha teenida. Kohus rahuldas hagi tagaseljaotsusega 27.06.2023 ning määras elatise suuruseks 50 eurot kuus alates 21.05.
5. Perekonnaseaduse § 102 lg 2 sätestab, et kui alaealise lapse vanem on olukorras, kus ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla seadusjärgse elatise summa. Ühelt poolt nähtub eeltoodust, et kaebajale üle jõu käiva elatise väljamõistmine oli tingitud kaebaja enda tegevusetusest. Kaebaja viibib vanglas alates 09.01.2018, ta määrati esimest korda tööle 07.08.2018.a käskkirjaga ajavahemikuks 01.09.–31.10.2018 ning ta sai töötasu septembri eest 12,48 eurot ja oktoobri eest 10,45 eurot. Kaebajale pidi makseettepaneku saamise ajal olema arusaadav, et tal ei ole mingit võimalust nõutud elatist tasuda. Teiselt poolt kohus kahtleb selles, kas eraõiguses kehtivad õigusnormid ja kohtupraktika võimaldaksid mõista elatise välja näiteks nii, et kaebajal tuleb elatisena tasuda summa, mille ta vastavas kuus vanglas töötades teenis, kuid mitte rohkem kui ... eurot. Kohus möönab probleemi esinemist olukorras, kus vangistuses viibival vanemal ei ole ka parima tahtmise juures reaalset võimalust teenida tulu, mille arvel oma alaealist last ülal pidada. Kuid see probleem ei kuulu õiguslikult kinnipeetava töötasu, vaid alaealiste laste ülalpidamise korraldamise valdkonda ning väljub käesoleva kohtuasja piiridest. Vastustaja ei saa töötasu suuruse määramisel arvestada sellega, millised rahalised kohustused kaebajal on.
6. Kohaseks argumendiks võib olla see, milline on kaebaja töötasu suurus võrreldes kehtiva palga alammääraga ja kui pikk aeg on möödas selle kehtestamisest. Kaebaja töötasu ja alampalga suhe on olnud järgmine. Aasta 2018 2019 2020 2021 2022 2023 Kehtiv alampalk tunnis 2,97 3,21 3,48 3,48 3,86 4,30 Kaebaja tunnis 0,64 0,64 0,64 0,64 0,64 0,74 palk Mitu % oli kaebaja palk alampalgast 21,55 19,94 18,39 18,39 16,58 17,21 Õige on kaebaja väide, et töötasu suhteline suurus on pidevalt vähenenud. Ka töötasu tõstmine
7. aastal ei viinud töötasu suhtelist suurust tagasi näiteks
8. aasta tasemele. 7 Iseenesest õige on vastustaja väide, et kaebaja palk on olnud kõrgem töötasu määruses ette nähtud miinimumist. Kuupalga alammäärale 95,87 eurot vastab tunnipalga alammäär 0,57 eurot. Kuid see veel ei tähenda, et kaebaja töötasu on kohane ja põhjendatud. Kohane võib olla arvestada sellega, et palga alammäär kehtestati aastal 2011, mil kuupalga alammäär tavaelus oli 278,02 eurot ja tunnipalga alammäär 1,73 eurot.
9. Kohus jätab rahuldamata kaebaja taotluse algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus õigusnormide suhtes, mis reguleerivad kinnipeetava töötasu suurust. Seda, et kinnipeetava töötasu ei ole sama suur kui töötasu vabaduses, on kohtupraktikas korduvalt peetud põhiseadusega kooskõlas olevaks. Näiteks on leitud, et põhjendatud ei ole kinnipeetava töö tasustamine vabaduses viibivate isikutega võrreldavas määras, kuna sel juhul asetataks kinnipeetavad, kes ei osale oma igapäevakulude kandmisel, vabaduses viibivate isikutega võrreldes paremasse olukorda, moonutades sellega ka vangistuse kui karistuse olemust (Tartu Halduskohtu 08.11.2019.a otsus asjas 3-19-1720 p 12). Kohus nõustub sellega. Nagu kohus eespool leidis, määrab kaebaja töötasu suuruse vastustaja haldusaktiga. Haldusakti suhtes ei saa põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust läbi viia. Õigusnormid ei takista vastustajal kehtestada alammäärast kõrgemat tasu.
10. Eeltoodud põhjendustel kohus rahuldab kaebuse. Kohus ei saa teha vastustajale kaebaja soovitud ettekirjutust konkreetse suurusega töötasu kehtestamiseks, kuid kohus kohustab vastustajat kaebaja taotlust uuesti lahendama. Menetluskulud, muud taotlused. Selgitused
11. Vastustaja esitas vastuväite kaebuse menetlusse võtmisele. Vastustaja ei nõustu sellega, et kaebaja on nõuetekohaselt läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse. Kohus jätab vastuväite rahuldamata. Kohus jääb 27.03.2023.a määruses esitatud põhjenduste juurde ja ei korda neid. Kohtu seisukohta ei muuda see, et kaebaja on varem esitanud vaideid olenevalt olukorrast õigele vaideorganile (tl 57-64). Tegemist oli juhtumiga, kus vastustaja algusest peale kvalifitseeris ja lahendas õigesti kaebaja taotluse. Mõlema toodud näite puhul sisaldas haldusakt või kaebaja taotluse suhtes tehtud otsus vaidlustamisviidet, s.o selgitust, kellele ja millise tähtaja jooksul saab vaide esitada. Praeguses asjas tugines kohus kohtueelse menetluse läbimisele hinnangu andmisel sellele, et vastustaja kvalifitseeris kaebaja taotluse valesti märgukirjana, kaebajale antud vastus ei sisaldanud vaidlustamisviidet ning asjaolusid kogumis arvestades on kaebaja teinud kõik endast oleneva selleks, et saavutada vaidluse lahendamine kohtueelses menetluses.
12. Vastustaja esitas vastuväite kaebetähtaja ennistamisele. Kohus jätab selle rahuldamata, kuna Tartu Halduskohtu 27.03.2023.a määrus kaebetähtaja ennistamise kohta on jõustunud ja vastuväite esitamise teel seda muuta ei saa. Vastustajal oli võimalus esitada määruskaebus. 25.

§ 109

lg 2 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja mõistab menetluskulud välja.

§ 109

lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. 8 Pooled ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud. Menetluskulude väljamõistmine ei ole võimalik. Sel juhul puudub vajadus ka menetluskulude jaotuse määramiseks. Kui pooltel menetluskulusid oli, siis jäävad need poolte endi kanda. 26. Kohus vabastas kaebaja 27.03.2023.a määrusega lõplikult riigilõivu tasumise kohustusest. Tegemist ei ole olukorraga, kus menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud (

§ 118lg 3).

Puudub reaalne nõue või kulu, mille üle otsustada. Riigilõivu küsimust ei ole vaja käsitleda otsuse resolutsioonis. 27.

§ 175lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise elektroonilises Riigi Teatajas.

Andmesubjektil on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (

§ 175lg 3-5).

Kui isik seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. Avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks 9