← Eesti

4-20-3013/14

Obsah (7)§ 15§ 16§ 17§ 2§ 27§ 32§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Kohtuistungi sekretär Väärteoasi Pärnu Maakohus 01. oktoober 2020.a. Pärnu 4-20-3013 [2670,20,002607] Rub

§ 15lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

Kohtuväline menetleja on leidnud otsuses, et tegemist oli tahtliku rikkumisega. Kaebaja N.O märgib, et teda on liikluses ka varem kinni peetud ja mitte ükski kontrollija ei ole osundanud asjaolule, et temal puudub õigus juhtida AMG Hummer H2. Ka sõiduki registreerimisel 2013 ei osundanud keegi, et kasutajal puudub antud sõiduki juhtimiseeks vajalik kategooria. Kaebajal puudus tahtlus LS § 201 lg 1 sätestatud teokoosseisu realiseerimiseks, sest nimetatud sõidukiga on ta sõitnud aastaid ja mingeid etteheiteid esitatud ei ole. Samuti viitab kaebaja, et osadel sama marki sõidukitel on registreerimistunnistusel märgitud täismassiks 3500 kg (vt kaebusele lisatud tõendit) osadel 3909 kg. Miks selline erinevus eksisteerib, ei ole kaebajale teada. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et N.O pani LS § 201 lg-s 1 kvalifitseeritud väärteo toime tahtlikult. Kohus leiab, et N.O pani liiklusnõuete rikkumise toime kaudse tahtlusega

§ 16lg 4 tähenduses.

Tähele tuleb panna, et N.O ei ole väitnud ei kaebuses ega ka kohtuistungil, nagu ta ei oleks kursis asjaoluga, et üle 3500 kg täismassiga autoga liiklemiseks on tarvis C kategooria juhtimisõigust. Vastavat ei välista ka asjaolu, et N.O on varasemalt peetud sama sõiduki roolis kinni ning ükski kontrollija ei ole osundanud sellele, et N.O ei tohiks konkreetset sõidukit juhtida. Teo tahtlikkuse osas ei ole iseenesest tähtsust sellel, kas isiku tähelepanu oli enne rikkumisele juhitud, vaid kaude tahtluse puhul kas isik pidas teo toimepanemise ajal võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönas seda. Kui varasem kontrollija vastavale asjaolule tähelepanu ei juhtinud, ei tähenda see, et juht muutub sellega sisuliselt nö lindpriiks ning on saanud nõusoleku rikkumist edaspidi toime panna. Varasem tähelepanu juhtimine rikkumisele ja karistamine viitaks hoopis teo korduvusele. Ka ei ole sõiduki registreerimisel isiku nimele tähtis konkreetse sõiduki juhtimisõiguse olemasolu. Tahtluse saab välistada üksnes süüteokoosseisule vastava asjaolu mitteteadmine (

§ 17

lg-d 1-2), mitte aga seaduse mittetundmine (

§ 17lg 3).

Tulenevalt LS § 14 lg 2 peab iga liikleja järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. Ükski tõend ei näita, et N.O ei oleks teadnud, et üle 3500 kg täismassiga autoga liiklemiseks on tarvis C kategooria juhtimisõigust. N.O ei ole väitnud ka, et ta ei oleks teadlik, millised konkreetsed andmed tema sõiduki passis sõiduki täismassiks märgitud on. Vastupidiselt on kaitsja kohtuistungil märkinud, et auto registreeriti 2019.a ümber ja siis märgiti sinna peale 3900 kg, enne oli täismassis kirjas 3500 kg. Seega pidi N.O pidama vähemalt võimalikuks, et teostab konkreetse sõiduki juhtimisega süüteokoosseisule vastava asjaolu ning pidama võimalikuks vastava asjaolu saabumist ja möönma seda. Viidatu näitab, et menetlusalune isik teadis passis tehtud muudatust ning pidi võimalikuks pidama süüteokooseisule vastava asjaolu saabumist, kui ta jätkab sõiduki juhtimist. Et mõne sarnase sõiduki või ka sama sõiduki täismassiks on varem märgitud 3500 kg, ei tähenda, et vastav asjaolu annaks õiguse N.O-l enda poolt juhitud sõidukit juhtida hetkel, mil juhitud sõidukil vastavat väiksemat kaalunumbrit registriandmetes ei ole. Seega on tegemist toime pandud tahtliku süüteoga. 5. Märkima peab, et kaitsja leidis, et varasemate andmete registris muutmise näol on tegemist Maanteeameti juhendite ja trikitamisega. Ühelegi konkreetsele juhendile kaitsja siinjuures viidanud ei ole. Kohus selgitab, et nii see siiski ei ole. Vastavad muudatused on tingitud seadusemuudatusest. 2011.a kehtima hakanud LS järgi ei arvestatud juhilubade kategooriat enam registrimassi, vaid täismassi järgi. Varasemalt registreeritud sarnastel sõidukitel oli registrimassi osadel vähendatud kandevõime arvel (registrimass, millest lahutati osa kandevõimest). Saadud vastuse võrra sai registrimassi vähendada, päris nulli ei saanud kandevõimet küll viia. Seetõttu 5

(7)sai osade konkreetsete sõidukitega B kategooriaga sõita kuni 2016 aasta lõpuni, sellise pikendatud üleminekutähtaja andis seaduse rakendussäte. Täpsemalt LS § 264 lg 3, mille kohaselt B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigusega isik võis
  1. aasta
  2. jaanuarini juhtida C-kategooria mootorsõidukit, mis on kantud enne käesoleva seaduse jõustumist liiklusregistrisse, tingimusel, et mootorsõiduki registrimass ei ületa 3500 kg, või sama mootorsõidukit koos kerghaagisega. Nagu eelnevalt viidatud, siis kaitsja ütlustest kohtuistungil selgus, on menetlusalune isik vastava seadusemuudatusega ka kokku puutunud (kaitsja selgitused istungiprotokolli lk 2, et „..see auto registreeriti 2019 ümber ja siis märkides sina peale 3900 aga enne oli täpselt sellel samal autol tehniline pass, milles oli täismaas kirjas 3500“), kui sõidukile 2019 samade andmetega passi enam ei väljastatud.
  3. Antud juhul ei esine VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele § 30 sätestatud alustel. Väärteomenetluse lõpetamst on menetlusalune isik taotlenud nii kohtuvälisele menetlejale esitatud vastulauses kui ka kohtule esitatud kaebuses. Kohus leiab, et VTMS § 30 rakendamine ja väärteomenetluse lõpetamine ei ole menetleja kohustus. VTMS § 30 lg 1 on sõnastatud, et menetleja võib menetluse lõpetada. Selline sõnastus tähendab, et ka juhtudel, kui menetlusalune isik on täitnud VTMS § 30 lg 1 p 2, 3 tingimused (näiteks hüvitanud kahju või võtnud kohustuse osaleda sotsiaalprogrammis), ei ole menetlejal kohustust väärteomenetlust lõpetada. Ehk antud sättest tuleneb sõnaselgelt, et menetlejal on õigus ja võimalus väärteomenetlus menetlusaluse isiku suhtes lõpetada, kuid tal ei ole sellist kohustust näiteks menetlusaluse isiku nõudmisel. Seetõttu ei ole menetlusalusel isikul ka mitte mingit alust kohtuvälisele menetlejale ette heita asjaolu, et teda karistati antud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga selle asemel, et väärteomenetlus hoopis lõpetada. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et käesoleval juhul on menetlusaluse isiku karistamine põhjendatud ning väärteomenetuse lõpetamiseks VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel alust ei ole. Sellel seisukohal on kohus eelkõige põhjusel, et menetlusalune isik ei ole siiani aru saanud ega nõustunud sellega, ta on üldse midagi valesti teinud ning liiklusrikkumise toime pannud. 7.

§ 2

lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

§ 27

kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga.

§ 32

lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud kohtumenetluse käigus. Seega N.O süüdimõistmises tuleb jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata. 8.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistus kergendavaid või raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistusregistri andmete kohaselt N.O-l varasemad kehtivad liiklusalased karistused puuduvad. Tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peab karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut (Riigikohtu lahendid nr 3-1-1-40-04, 3-1-1-99-06 p 15.1). Riigikohus on 17. mai 2013. a otsuses nr 3-1-1-52-13 jätkuvalt selgitanud, et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine 6

(7)määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (nt süüdistatava teoeelne ja -järgne käitumine jms) ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra. Selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt. Kuivõrd tegu on toime pandud tahtlikult, nõustub kohtuvälise menetlejaga, et LS § 201 lg 1 nõuete rikkumises tuleb hinnata isiku süüd keskmiseks. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda karistusraamidest. Käesolevas asjas on karistusraam kuni 200 trahviühikut või kuni 30 ööpäeva aresti. Karistuse mõistmine on kohtuvälise menetleja diskretsioon, millesse saab kohus sekkuda diskretsioonipiiride ületamisel. Antud juhul kohtuväline menetleja diskretsioonipiire ületanud ei ole. Võimalikest sanktsioonialternatiividest on kohtuväline menetleja valinud kergeima, s.o rahatrahvi, mida isiku karistusregistri andmeid silmas pidades saab pidada igati kohaseks (karistusregistri andmetel N.O-l kehtivaid liiklusalaseid karistusi ei ole). Kohtuväline menetleja on kohaldanud menetlusalusele isiku suhtes rahatrahvi keskmises ulatuses - 100 trahviühikut. Kuna kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad, on keskmises määras karistuse kohaldamine õiguspärane. Kohtu hinnangul on karistuse liik ja määr vastavuses süü suurusega, toimepandud süüteo laadi ja raskusastmega ning arvestab teo toimepanija isikut. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et menetlusalusele isikule määratud karistus, rahatrahv 400 eurot, on igati põhjendatud ja tuleb jätta muutmata. Väärteo toimepanemise asjaolusid arvestades peab kohus N.O karistamist eelviidatud rahatrahviga piisavaks tagamaks tema puhul

§ 56lg 1 ettenähtud eesmärkide täitmist. /allkirjastatud digitaalselt/ Rubo Kikerpill Kohtunik 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.