Kohtuväline menetleja on leidnud otsuses, et tegemist oli tahtliku rikkumisega. Kaebaja N.O märgib, et teda on liikluses ka varem kinni peetud ja mitte ükski kontrollija ei ole osundanud asjaolule, et temal puudub õigus juhtida AMG Hummer H2. Ka sõiduki registreerimisel 2013 ei osundanud keegi, et kasutajal puudub antud sõiduki juhtimiseeks vajalik kategooria. Kaebajal puudus tahtlus LS § 201 lg 1 sätestatud teokoosseisu realiseerimiseks, sest nimetatud sõidukiga on ta sõitnud aastaid ja mingeid etteheiteid esitatud ei ole. Samuti viitab kaebaja, et osadel sama marki sõidukitel on registreerimistunnistusel märgitud täismassiks 3500 kg (vt kaebusele lisatud tõendit) osadel 3909 kg. Miks selline erinevus eksisteerib, ei ole kaebajale teada. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et N.O pani LS § 201 lg-s 1 kvalifitseeritud väärteo toime tahtlikult. Kohus leiab, et N.O pani liiklusnõuete rikkumise toime kaudse tahtlusega
Tähele tuleb panna, et N.O ei ole väitnud ei kaebuses ega ka kohtuistungil, nagu ta ei oleks kursis asjaoluga, et üle 3500 kg täismassiga autoga liiklemiseks on tarvis C kategooria juhtimisõigust. Vastavat ei välista ka asjaolu, et N.O on varasemalt peetud sama sõiduki roolis kinni ning ükski kontrollija ei ole osundanud sellele, et N.O ei tohiks konkreetset sõidukit juhtida. Teo tahtlikkuse osas ei ole iseenesest tähtsust sellel, kas isiku tähelepanu oli enne rikkumisele juhitud, vaid kaude tahtluse puhul kas isik pidas teo toimepanemise ajal võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönas seda. Kui varasem kontrollija vastavale asjaolule tähelepanu ei juhtinud, ei tähenda see, et juht muutub sellega sisuliselt nö lindpriiks ning on saanud nõusoleku rikkumist edaspidi toime panna. Varasem tähelepanu juhtimine rikkumisele ja karistamine viitaks hoopis teo korduvusele. Ka ei ole sõiduki registreerimisel isiku nimele tähtis konkreetse sõiduki juhtimisõiguse olemasolu. Tahtluse saab välistada üksnes süüteokoosseisule vastava asjaolu mitteteadmine (
lg-d 1-2), mitte aga seaduse mittetundmine (
Tulenevalt LS § 14 lg 2 peab iga liikleja järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. Ükski tõend ei näita, et N.O ei oleks teadnud, et üle 3500 kg täismassiga autoga liiklemiseks on tarvis C kategooria juhtimisõigust. N.O ei ole väitnud ka, et ta ei oleks teadlik, millised konkreetsed andmed tema sõiduki passis sõiduki täismassiks märgitud on. Vastupidiselt on kaitsja kohtuistungil märkinud, et auto registreeriti 2019.a ümber ja siis märgiti sinna peale 3900 kg, enne oli täismassis kirjas 3500 kg. Seega pidi N.O pidama vähemalt võimalikuks, et teostab konkreetse sõiduki juhtimisega süüteokoosseisule vastava asjaolu ning pidama võimalikuks vastava asjaolu saabumist ja möönma seda. Viidatu näitab, et menetlusalune isik teadis passis tehtud muudatust ning pidi võimalikuks pidama süüteokooseisule vastava asjaolu saabumist, kui ta jätkab sõiduki juhtimist. Et mõne sarnase sõiduki või ka sama sõiduki täismassiks on varem märgitud 3500 kg, ei tähenda, et vastav asjaolu annaks õiguse N.O-l enda poolt juhitud sõidukit juhtida hetkel, mil juhitud sõidukil vastavat väiksemat kaalunumbrit registriandmetes ei ole. Seega on tegemist toime pandud tahtliku süüteoga. 5. Märkima peab, et kaitsja leidis, et varasemate andmete registris muutmise näol on tegemist Maanteeameti juhendite ja trikitamisega. Ühelegi konkreetsele juhendile kaitsja siinjuures viidanud ei ole. Kohus selgitab, et nii see siiski ei ole. Vastavad muudatused on tingitud seadusemuudatusest. 2011.a kehtima hakanud LS järgi ei arvestatud juhilubade kategooriat enam registrimassi, vaid täismassi järgi. Varasemalt registreeritud sarnastel sõidukitel oli registrimassi osadel vähendatud kandevõime arvel (registrimass, millest lahutati osa kandevõimest). Saadud vastuse võrra sai registrimassi vähendada, päris nulli ei saanud kandevõimet küll viia. Seetõttu 5
lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga.
lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud kohtumenetluse käigus. Seega N.O süüdimõistmises tuleb jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata. 8.
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistus kergendavaid või raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistusregistri andmete kohaselt N.O-l varasemad kehtivad liiklusalased karistused puuduvad. Tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peab karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut (Riigikohtu lahendid nr 3-1-1-40-04, 3-1-1-99-06 p 15.1). Riigikohus on 17. mai 2013. a otsuses nr 3-1-1-52-13 jätkuvalt selgitanud, et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.