Obsah (5)

§ 120§ 121§ 44§ 43§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 5. mai 2026, Tartu Kohtuasja number 3-26-1335 Kohtuasi X-i kaebus Tartu Vangla tegevuse avavanglasse mittepaigu

) § 121 lg 4, § 204 lg 1). ASJAOLUD

1. Tartu Vanglas kinni peetav isik X (kaebaja) esitas
2. mail 2026 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles märgib kokkuvõtvalt järgmist. Kaebaja esitas
3. aprillil 2026 Tartu Vanglale pöördumise, milles avaldas soovi avavanglasse paigutamiseks, sest tema karistusaja lõpuni on vähem kui 18 kuud. Avavanglasse paigutamine aitaks kaebajat majanduslikult, sest ta saaks minna tööle ja tal oleks võimalik tasuda võlgnevusi ning kohtukulusid. See lihtsustaks vabanemisel resotsialiseerumist. Kaebajale tundub, et teda ei taheta avavanglasse paigutada, viidates sellele, et enne tuleb läbida programm „Eluviisitreening“. Programme ja vestlusi on aga võimalik läbi viia ka avavanglas. Samuti on avavanglas võimalik tegeleda sõltuvuse probleemiga. Kaebaja on juba vahi all olles läbinud enesearengu programmi ja programmi „12 sammu“. Tema täitmisplaanis on kirjas, et teda võib karistusajast tulenevalt paigutada avavanglasse alates
4. jaanuarist
5. Kaebaja palub võtta halduskohtul asi 3-26-1335 menetlusse ja kohustada Tartu Vanglat tema
6. aprilli
7. a pöördumist kaaluma ning võimalusel suunama teda Tartu Vangla avavanglasse. Kaebaja palub ka vabastada end riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel.
8. Vastuseks kohtunõudele edastas Tartu Vangla
9. mail 2026 kohtule kaebaja
10. aprilli
11. a pöördumise nr 2-26/2-2/5012, milles kaebaja avaldas soovi minna avavanglasse. Vangla märkis vastuses kohtule, et
12. mail 2026 suhtles kaebajaga inspektor-kontaktisik I. Tatarin, kes tutvustas kinnipeetavale avavanglasse paigutamise korda ning kinnipeetav võttis enda taotluse tagasi.
13. Kaebaja esitas
14. mail 2026 kohtule pöördumise, milles väljendab rahulolematust talle vanglas antud selgitustega ning avavanglasse paigutamise menetluse mitteläbiviimisega. KOHTU SEISUKOHT 4.

§ 120

lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et kaebus tuleb tagastada ning seda alljärgnevatel põhjustel. 5.

§ 121

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. 5.

1. Kohus mõistab, et kaebuse esitamise eesmärk on, et kaebaja paigutataks Tartu Vangla avavanglasse. Kohus märgib, et halduskohtulik kontroll täidesaatva riigivõimu (s.o praegusel juhul vangla) üle on üldjuhul järelkontroll. See tähendab, et kohus ei suuna vangla tegevust oma ennetavate otsustega, vaid hindab vangla tegevuse õiguspärasust pärast seda, kui haldusakt on isiku suhtes juba antud või toiming tehtud. 5.
2. Praegusel juhul nähtub asja materjalidest, et kaebaja esitas küll vanglale
3. aprillil 2026 pöördumise, milles avaldas soovi avavanglasse paigutamiseks, kuid võttis pöördumise
4. mail 2026 tagasi. Kaebaja on enda pöördumise väljatrükile kirjutanud „Vesteldud võtan tagasi. 04.05.26“ ning on selle allkirjastanud (dtl 10). Kui taotleja võtab taotluse tagasi, siis haldusmenetlus lõpeb (vt haldusmenetluse seaduse § 43 lg 1 p 2). Seega ei ole käesoleval ajal käimas menetlust, mille raames otsustatakse kaebaja avavanglasse paigutamise üle ning taotluse tagasi võtmise tõttu ei ole vangla teinud otsust selle kohta, kas kaebaja paigutatakse avavanglasse või mitte. Kuna vastav keelduv otsus puudub, ei ole kaebajal käesolevas asjas võimalik nõuda vanglale kohustavate ettekirjutuste tegemist seoses tema avavanglasse paigutamisega. Kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks (

§ 44

lg 1), mis praeguses olukorras tähendab, et kaebaja saaks oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduda, kui vangla on teinud tema taotluse osas keelduva otsuse või viivitab otsuse tegemisega. Lisaks tuleks sellises olukorras kaebajal vanglas kinnipeetavana viibiva isikuna eelnevalt läbida veel kohustuslik kohtueelne menetlus (vt vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5).

1. Kohus selgitab, et kui kaebaja soovib siiski jätkuvalt enda avavanglasse paigutamist, tuleb tal esitada vanglale uus taotlus. Kohus selgitab, et vanglas kinnipeetavana viibival isikul puudub subjektiivne õigus nõuda enda avavanglasse paigutamist. Samas on kinnipeetaval subjektiivne õigus nõuda, et vangla hindaks, kas kinnipeetav vastab VangS § 20 lg-s 1 sätestatud tingimustele, ning tingimuste täidetuse korral kaaluks tema avavanglasse ümberpaigutamist (vt Riigikohtu
2. aprilli
3. a määrus asjas nr 3-18-111, p 18).
4. Arvestades, et kaebaja võttis vanglale esitatud taotluse tagasi ning praegusel juhul puudub keelduv otsus kaebaja avavanglasse paigutamise osas, millega kaebaja õigusi oleks riivatud, puudub kaebajal asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kuigi kaebusest ja kaebaja
5. mai
6. a 2 3-26-1335 avaldusest (dtl 12) saab järeldada, et kaebaja ei nõustu talle avavanglasse ümberpaigutamisega seonduvate selgitustega, puudub kaebaja õigusi riivav otsus, mille vaidlustamiseks oleks õigus kohtusse pöörduda. Eeltoodut arvestades tagastab kohus X-i kaebuse

§ 121lg 2 p 1 alusel.

8.

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Muud menetluslikud otsustused

1. Kaebuse tagastamise tõttu jätab kohus kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.
2. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga X (

§ 175lg 3).

Kui kaebaja ei soovi avaldatavas kohtulahendis enda nime asendamist tähemärgiga, tuleb tal sellest kohut teavitada enne käesoleva määruse jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik 3