Obsah (12)

§ 423§ 65§ 74§ 184§ 424§ 4231§ 64§ 68§ 75§ 50§ 83§ 191

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtunik Kohtuistungi sekretär Tartu Maakohus 6. mai 2026. a, Tartu kohtumaja 1-25-4385 Marju Persidskaja Merili

) § 184 lg 2 p 2, § 424 lg 2 ja § 4231 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Süüdistatav Silva Rood Siim Sulev, isikukood: 38504155711; XXX; emakeel XXX; XXX; elukoht: XXX; tel. XXX; e-post: XXX; töökoht: XXX. Kriminaalkorras karistatud, viimati Tartu Maakohtu 25.10.2024. a otsusega nr 1-24-5709

§ 423

1 järgi 6kuulise vangistusega.

§ 65

lg 2 alusel mõisteti liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 10 kuud ja 28 päeva vangistust, mis asendati

§ 74

lg 5 ja § 69 lg-te 1, 3 alusel 328 tunni üldkasuliku tööga tegemise tähtajaga 18 kuud. Tartu Maakohtu 06.04.

1. a määrusega pikendati üldkasuliku töö tegemise tähtaega 2 kuu võrra, s.o kuni 12.07.
2. Kahtlustatavana kinni peetud 10.-11.06.
3. Tõkendit kohaldatud ei ole. RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249, kohus otsustas:
4. Süüdi tunnistada Siim Sulev

§ 184lg 2 p 2 järgi ning karistuseks mõista 3 aastat vangistust.

Süüdi tunnistada Siim Sulev

§ 424lg 2 järgi ning karistuseks mõista 2 aastat vangistust.

Süüdi tunnistada Siim Sulev

§ 4231

järgi ning karistuseks mõista 11 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga, mõista Siim Sulevile liitkaristuseks 3 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 10.-11.06.2021, s.o 2 päeva karistusaja hulka ning lugeda kandmata karistuseks 2 aastat, 11 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 65

lg 1 alusel suurendada karistust üksikkaristustest raskeima suurendamise teel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 25.10.

1. a otsusega mõistetud 10 kuu ja 28 päeva vangistusega, mõistes liitkaristuseks 3 aastat ja 3 kuud vangistust, millest 10 kuud ja 28 päeva vangistust on 25.10.
2. a otsusega asendatud üldkasuliku töö tundidega, milliste tegemise tähtaeg on 12.07.2026 (Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 06.04.2026 määruse alusel). 04.05.2026 seisuga on 10 kuust ja 28 päevast vangistusest ära tehtud 274 tundi, mis vastab 9 kuule 4 päevale vangistusele ja on seega ära kantud. Lõplikuks karistuseks mõista 2 aastat, 5 kuud ja 26 päeva vangistust, mida ei pöörata täitmisele üksnes siis, kui ta ei pane 3 aasta ja 3 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu, sooritab ettenähtud tähtajaks 12.07.2026 üldkasuliku töö tunnid (04.05.2026 seisuga tegemata 54 tundi) ning täidab eranditult kõiki talle

§ 75alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi täpselt ja nõuetekohaselt.

Siim Sulevi 3 aasta ja 3 kuu pikkust katseaega arvestada alates 25.10.2024, s.o Tartu Maakohtu 25.10.2024. a otsuses märgitud tähtajast.

§ 65

lg 3 ja § 74 lg 1 ja 3 alusel on Siim Sulev kohustatud katseajal järgima talle Tartu Maakohtu 25.10.

1. a otsusega ja Tartu Maakohtu 06.04.
2. a määrusega määratud tingimusi

§ 75

lg-s 1 alusel: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 50

lg 1 p 1 ja lg 3 ning § 424 lg 4 p 2 alusel võtta lisakaristusena Siim Sulevilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks. Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul, kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus 22.05.2026. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud 5 tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile. 2.

§ 83

lg 4 ja § 191 alusel konfiskeerida ning jätta NPALS § 7 lg 3 alusel ekspertiisiasutusele EKEI keemiaosakonnas asuvad ekspertiisist järelejäänud vedelikud (aktid nr 21E-AN0888, 21E-AN0446). 2

1. Jätta arstliku kohtutoksikoloogiaekspertiisi maksumus 95 eurot riigi kanda. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4 ja § 180 lg 1, 3 alusel välja mõista Siim Sulevilt menetluskuluna kaitsjatasu 864,72 eurot ning joobeseisundi tuvastamise ja ekspertiisikulude katteks kokku 1201 eurot. KrMS § 180 lg 3 ning § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel määrata, et Siim Sulevil on õigus tasuda temalt välja mõistetud menetluskulu kokku 2065,72 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Riigituludesse välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE522200221013264447 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS) või EE957700771001523585 (LHV Pank AS) või EE774204278607566704 (Coop Pank AS), märkides ära viitenumbri 99926700016078 ning selgituseks „nimi, kriminaalasja number, menetluskulu“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.
2. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja juurde DVD plaadid neile salvestatuga. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel: kriminaalasja juures asuvad ekspertiisist tagastatud pakendid; Politsei- ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei andmehoidlas asuvad Samsung Galaxy A32 (SM-A325F/DS) vaatluse käigus tehtud koopiafailid ja jäädvustatud fotod. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus Siim Sulevit süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo omandas tuvastamata ajal, kohast ja isikult vähemalt 33,71 g värvusetut geeljat vedelikku, mis sisaldab gammabutürolaktooni (GBL), mille protsentuaalset sisaldust EKEI-s ei määrata, mida hoidis enda valduses, kuni politsei selle temalt 19.02.2021 Tartus, Aardla 107 juures ära võttis. 3 Samuti omandas vähemalt ühe tarvitamiskoguse kokaiini, mille tarvitas ära enne, kui ta 19.02.2021 kella 06:30 paiku politsei poolt ekspertiisi toimetati. 2021 aastal omandas Soome Vabariigis tuvastamata isikult vähemalt 73,8 g gammabutürolaktooni (GBL), millest ühe tarvitamiskoguse (üks keskmine tarvitamiskogus 1,6 g) tarvitas ära enne, kui ta 10.06.2021 politsei poolt kinni peeti. 75,19 g läbipaistvat värvusetut vedelikku gammabutürolaktooni (GBL) sisaldusega 72,2 g, hoidis enda kasutuses olevas sõidukis, kuni see 10.06.2021 kella 21:40 paiku Tartumaal, Kärevere küla lähedal politsei poolt leiti ja ära võeti. Samuti omandas vähemalt ühe tarvitamiskoguse amfetamiini, kokaiini, metamfetamiini, mille tarvitas ära enne, kui ta 10.06.2021 kella 21:40 paiku politsei poolt kinni peeti. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Gammabutürolaktoon (GBL) kuulub sotsiaalministri 18.mai 2005 määruse nr 73 (narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad) lisa 1 V nimekirja, amfetamiin ja metamfetamiin I nimekirja, kokaiin II nimekirja. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 3 lg 1¹ järgi on NPALS seaduse § 3¹ lg 1 alusel kehtestatud määruse V nimekirjas loetletud ainete käitlemine keelatud üksnes siis, kui selle eesmärk on isikule narkojoobe tekitamine. Narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3¹ lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Gammabutürolaktooni (GBL) puhul on selliseks koguseks 16 g. Sellega pani Siim Sulev toime

§ 184lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise isikuna, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo. 20.03.2021 kella 17 paiku juhtis Tartus Mõisavahe 67 juures mootorsõidukit Toyota reg nr XXX, olles narkootiliste ainete amfetamiini, metamfetamiini ja kokaiinimetaboliidide tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis, mille tulemusena olid tema kehalised reaktsioonid väliselt tajutavalt häiritud ja muutunud; 10.06.2021 kella 15.10 paiku juhtis Järvamaal Paides Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt

1. km-l mootorsõidukit Mazda reg nr XXX, olles narkootiliste ainete amfetamiini ja kokaiini tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis, mille tulemusena olid tema kehalised reaktsioonid väliselt tajutavalt häiritud ja muutunud; 10.06.2021 kella 21.30 paiku juhtis Tartumaal Kärevere-Kärkna tee
2. km-l mootorsõidukit Mazda reg nr XXX, olles narkootiliste ainete amfetamiini, kokaiini, metamfetamiini ja GHB tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis, mille tulemusena olid tema kehalised reaktsioonid väliselt tajutavalt häiritud ja muutunud; 17.10.2021 kella 16.30 paiku juhtis Tartus Riia 24a juures mootorsõidukit Audi reg nr XXX, olles narkootilise aine amfetamiini tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis, mille tulemusena olid tema kehalised reaktsioonid väliselt tajutavalt häiritud ja muutunud; 18.10.2021 kella 08.30 paiku juhtis Tallinnas Tuulemaa 9 juures mootorsõidukit Audi reg nr XXX, olles narkootilise aine amfetamiini tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis, mille tulemusena olid tema kehalised reaktsioonid väliselt tajutavalt häiritud ja muutunud. 4 Siim Sulev rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 sätestab, et joobeseisund on narkootilise aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Sellega pani Siim Sulev toime

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mis on toime pandud korduvalt. isikuna, kes juhtis mootorsõidukit 08.03.2021 ja 12.08.2021 ilma vastava kategooria juhtimisõiguseta, 07.08.2021 kella 21.36 paiku juhtis Tartu maakonnas Kambja vallas Ülenurmel Tartu mnt 42 juures mootorsõiduki Audi reg nr XXX omamata vastava kategooria juhtimisõigust: 11.09.2021 kella 09.30 paiku juhtis Pärnumaal Pärnu-Rakvere-Sõmeru mnt 3. km-l mootorsõidukit Toyota reg nr XXX, omamata vastava kategooria juhtimisõigust. Siim Sulev rikkus liiklusseaduse § 90 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Sellega pani Siim Sulev toime

§ 4231järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

mootorsõiduki juhtimise ilma vastava kategooria juhtimisõiguseta, mis on toime pandud süstemaatiliselt. Kokkuleppe sisu

§ 184

lg 2 p 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 3 aastat vangistust.

§ 424

lg 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 2 aasta vangistust.

§ 4231

järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 11 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõista lõplikuks karistuseks 3 aastat vangistust lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga.

§ 68

lg 1 alusel lugeda karistuse aja hulka eelvangistuses viibitud aeg 10-11.06.2021 s.o. 2 päeva ja lõplikuks karistuseks mõista 2 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 65

lg 1 alusel suurendada karistust üksikkaristustest raskeima suurendamise teel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 25.10.

1. a otsusega mõistetud 10 kuu ja 28 päeva vangistusega, mõistes liitkaristuseks 3 aastat ja 3 kuud vangistust, millest 10 kuud ja 28 päeva vangistust on 25.10.
2. a otsusega asendatud üldkasuliku töö tundidega, milliste tegemise tähtaeg on 12.07.2026 (Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 06.04.2026 määrusega). 07.04.2026 seisuga on 10 kuu ja 28 päeva vangistusest ära tehtud 232 tundi, mis vastab 7 kuu ja 22 päeva vangistusele ja on seega ärakantud. Lõplikuks karistuseks mõista 2 aastat 7 kuud ja 8 päeva vangistust, mida ei pöörata täitmisele üksnes siis, kui süüdimõistetu ei pane 3 aasta ja 3 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu, sooritab ettenähtud tähtajaks 12.07.2026 üldkasuliku töö tunnid kokku 96 tundi ja 30 minutit ning täidab eranditult kõiki talle

§ 75alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi täpselt ja nõuetekohaselt.

Katseaega hakata arvestada alates 25.10.2024, s.o Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja otsuses märgitud tähtajast.

§ 65

lg 3 ja § 74 lg 1 ja 3 alusel on Siim Sulev kohustatud järgima talle Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 25.10.

1. a otsusega ja Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 06.04.
2. a määrusega määratud tingimusi

§ 75

lg-s 1 alusel: elama kohtu määratud alalises 5 elukohas – XXX; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 50

lg1 alusel võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus üheks aastaks. Kriminaalmenetluse kulud on kokku 1443,80 eurot: narkootilise aine ekspertiisi tasu 08.09.2021 summas 84 eurot; narkootilise aine ekspertiisi tasu 06.05.2021 summas 84 eurot; joobeseisundi tuvastamise uuring 157 eurot; joobeseisundi tuvastamise uuring 35 eurot; joobeseisundi tuvastamise uuring 157 eurot; joobeseisundi tuvastamise uuring 262 eurot; joobeseisundi tuvastamise uuring 87 eurot; joobeseisundi tuvastamise uuring 87 eurot; joobeseisundi tuvastamise uuring 87 eurot; joobeseisundi tuvastamise uuring 87 eurot; joobeseisundi tuvastamise uuring 144 eurot; õigusabi tasu kaitsjale Eve Laine 14.06.2021 summas 54 eurot; õigusabi tasu kaitsjale Eve Laine 14.02.2022 summas 54 eurot; õigusabi tasu kaitsjale Eve Laine 31.08.2022 summas 64,80 eurot. Eelmärgitud kuludele lisanduvad kaitsjatasud kohtus. Sundraha 2365 eurot jätta välja mõistmata, kuna karistus on mõistetud

§ 65lg 1 alusel. Kr

MS § 180 lg 3 võimaldada Siim Sulevil menetluskulusid tasuda ositi 1 aasta vältel alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. NPALS alusel on EKEI keemiaosakonnas ekspertiisist järelejäänud vedelikud, mis tuleb konfiskeerida

§ 191alusel.

Ekspertiisist tagastatud pakendid - kriminaalasja juures - kuuluvad hävitamisele. Politsei- ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei andmehoidlas asuvad vaatluse käigus tehtud koopiad, raportfailid, andmestik ja jäädvustatud fotod - KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. 7 DVD plaati salvestustega - kriminaalasja juures - jätta kriminaalasja juurde. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav Siim Sulev aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud tegude, nende kvalifikatsiooni kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulu tasumise kohustusest ning taotles menetluskulude tasumise ajatamist. Prokurör, süüdistatav ja kaitsja jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. 6 Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239245 sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse Siim Sulevi süüdi tunnistada

§ 184

lg 2 p 2, § 424 lg 2 ja § 423 1 järgi ning mõista talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulu osas Siim Sulevi menetluskuludeks on KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel joobeseisundi tuvastamise kulu ja ekspertiisikulu kokku 1296 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses kokku 172,80 eurot ja kohtumenetluses 691,92 eurot. Tuginevalt Riigikohtu praktikale1, nõustub kohus kokkuleppes sedastatuga, et Siim Sulevilt tuleb jätta sundraha välja mõistmata, kuna talle mõistetakse käesoleva otsusega

§ 65lg 1 alusel liitkaristus Tartu Maakohtu 25.10.2024.

a otsusega mõistetud karistusega ning selle otsusega on temalt juba sundraha välja mõistetud. Seega on menetluskulud kokku 2160,72 eurot. Siim Sulev taotles menetluskulude ositi tasumise võimalust 12 kuu jooksul. Kohus märgib, et kokkuleppes on 20.03.2021 joobeseisundi tuvastamise maksumusena märgitud 157 eurot, kuigi tegelikult oli selle maksumuseks saatekirjalt (419T) nähtuvalt 87 eurot. Lisaks on kokkuleppes menetluskuluna kajastamata arstliku kohtutoksikoloogiaekspertiisi maksumus 95 eurot. Eelnevat arvestades tuleb S. Sulevil tasuda joobeseisundi tuvastamiste ja ekspertiisikulude katteks kokku 1201 eurot ning kokkuleppes kajastamata ekspertiisikulu 95 eurot tuleb jätta riigi kanda. Lisaks sellele kulule tuleb tal kanda ka kaitsjatasu kokku 864,72 eurot. Kohus on seisukohal, et eeltoodud menetluskulude korraga tasumine käib Siim Sulevile, arvestades tema sissetulekuid, ilmselgelt üle jõu. Seega, võttes arvesse temaga sõlmitud kokkuleppe sisu, tema varalist seisundit ning resotsialiseerumisväljavaateid, nõustub kohus prokuröriga, et KrMS § 180 lg 3 alusel on põhjendatud anda Siim Sulevile tema kanda jäävate menetluskulude tasumiseks pikem tähtaeg. KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel tuleb Siim Sulevilt välja mõista kaitsjatasu kokku 864,72 eurot ning joobeseisundi tuvastamise ja ekspertiisikulude katteks kokku 1201 eurot ning anda talle võimalus tasuda menetluskulu kokku 2065,72 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik 1 Nt Riigikohtu 02.05.2011. a otsus nr 3-1-1-24-11 7