KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Antero Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 20. aprill 2026, Tallinn Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad 2-25-4524 Maardu linn,

) § 326 lg 1 alusel. Puudutatud isikud ei ole avaldusele ja selle täiendusele sisulisi vastuväiteid esitanud. KOHTU PÕHJENDUSED

1. Tutvunud kohtuasja materjalidega, leiab kohus, et avaldus tuleb rahuldada. Menetluskulud jäävad solidaarselt puudutatud isikute kanda ja kohus määrab need rahaliselt kindlaks.
2. Korteriühistu nõuab korteriomanikult majandamiskulude tasumist. Vaidlusalune on majandamiskulude periood alates
3. a august –
4. a jaanuar. Sel ajal reguleeris korteriomandiga seonduvaid õigussuhteid korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS).
5. Kuigi hagita menetluses kohaldub

§ 5

lg 3 ja § 477 lg te 5 ja 7 järgi uurimispõhimõte, ei seisne selle esmane tähtsus aktiivses teabe kogumises ega tõendite otsimises. Uurimispõhimõtte eesmärk on tagada, et asja lahendamiseks olulised asjaolud ei jääks välja selgitamata ainuüksi selle tõttu, et menetlusosaline ei osanud ette näha vajadust esitada lisatõendeid (RKTKm 17.04.2013, 3-2-1-46-13, p 13). Kohtul ei ole kohustust igaks 3

§ 200lg-d 1 ja 2).

Menetlusosalise heausksus hagita menetluse kontekstis tähendab mh seda, et ta teeb oma parima, et esile tuua ja ka tõendada asjaolud, mis on tema õiguste tagamise seisukohalt asja lahendamiseks tähtsad (RKTKm 03.10.2018, 2-16-3663, p 23). Korteriühistu majandamiskulude üle peetavas vaidluses on need asjaolud, mis võimaldavad hinnata nõude suurust ja nõude aluseks olevate üldkoosoleku otsuste kehtivust (TlnRnK 19.10.2021, 2-18-19635, p 9.1).

1. Põhivõla nõude õiguslik alus on KrtS § 40 lg
2. Selle sätte kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Nii on korteriomanikult majandamiskulude maksmise nõude eeldus üldjuhul kehtiv majanduskava. KrtS § 41 lg 5 sätestab, et kui majandusaasta alguseks ei ole kehtestatud uut majanduskava, kehtib senine majanduskava kuni uue majanduskava kehtestamiseni. Seega saab korteriühistu tugineda ka varasematele majanduskavadele.
3. Kohtuasja materjalidest nähtuvalt on vaidlusaluse perioodi kohta KrtS § 41 lg 3 järgi liikmete 02.05.2024 (dtl 23-25) ja 04.06.2025 (dtl 88-89) üldkoosolekutel kehtestanud majanduskavad. Avaldaja on esitanud kohtule majanduskavad
4. a (dtl 26-28) ja
5. a (dtl 85-86) kohta. Kohtule ei nähtu asjaolusid, et eelpool viidatud üldkoosolekutel vastu võetud otsused majandamiskavade kinnitamise kohta ei kehtiks.
6. Esitatud asjaoludel on puudutatud isikud avaldaja liikmed ja korteriomandi nr 44 ühisomanikud, neile kuuluva korteri pindala on 90,80 m 2 (dtl 73-84) ning korteriomandile vastava mõttelise osa suurus on kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt 904/56099 (dtl 39). Korteriühistu majandavata elamu ruumide üldpind on majanduskavade järgi 2811,20 m2 (dtl 26 ja 85). KrtS § 40 lg 1 näeb ette, et majandamiskulu makstakse vastavalt kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg-st 2 tuleneb, et korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Korteriühistu põhikirja p 4.2.6 alapunktide järgi on majandamiskulude arvestuse osas kehtestatud erinev jaotuse alus KrtS § 40 lg-st 1 tulenevast üldreeglist. Põhikirjast tulenevate kulujaotuste põhimõtted on kajastatud kohtumääruse p-s 1.
8. Avalduses esitatud arvestused (dtl 42) vastavad korteriühistu põhikirjale (dtl 8-19) ja majanduskavadele (dtl 26-28 ja 85-86). Korteriomanike vastuväidete puudumisel lähtub kohus avaldaja poolt esile toodust. 9.
9. Avaldaja esitatust nähtub, et perioodil
10. a august –
11. a jaanuar tekkis puudutatud isikutel võlgnevus summas 1393,74 eurot (dtl 42): Jrk 1 2 3 4 5 6 Arve nr 24091c44 24101c4 24111c44 24121c44 25011c44 z25021c44 Arve kuupäev 15.09.2024 15.10.2024 15.11.2024 15.12.2024 15.01.2025 14.02.2025 Maksetähtaeg 30.09.2024 31.10.2024 30.11.2024 31.12.2024 31.01.2025 28.02.2025 Kokku: Arve summa 216,37 159,57 229,58 248,14 259,17 280,91 1393,74 4

§ 367

. Põhinõude rahuldamise tõttu on edukas ka viivise nõue – puudutatud isikutelt tuleb avaldaja kasuks solidaarselt välja mõista 23.03.2025 seisuga sissenõutav viivis 39,69 eurot ja alates 24.04.2025 viivis põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 11. Maakohtu menetluses kantud menetluskulud jäävad seoses avalduse rahuldamisega

§ 172

lg 1 teise lause,

§ 477lg 1 ja 165 lg 3 koosmõjus solidaarselt puudutatud isikute kanda.

Juhindudes

§ 174

lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p st 1 määrab kohus menetluskulud vajalikus ja põhjendatud ulatuses rahaliselt kindlaks avaldaja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal.

1. Avaldaja palub mõista puudutatud isikutelt menetluskulude hüvitamiseks välja avalduse esitamisel tasutud riigilõivu 50 eurot ja õigusabikulud 3,7 tunni õigusteenuse eest tunnitasuga 120 eurot (käibemaksuta), kokku 444 eurot. Puudutatud isikud avaldaja menetluskulude kohta vastuväiteid ei esitanud.
2. Kohus rahuldab taotluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu 50 euro hüvitamiseks. Riigilõiv on kohtukulu (

§ 138

lg 2 ja riigilõivuseaduse § 59 lg 6) ning tegemist on põhjendatud kuluga, mis tuleb seoses avalduse rahuldamisega avaldajale hüvitada. 14.

§ 175

lg 1 järgi mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud teiselt menetlusosaliselt välja üksnes mõistlikus, vajalikus ja ettenähtavas ulatuses. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust hinnates.

1. Põhjendatuks saab lugeda avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot (käibemaksuta). Niisamuti on asja olemust, mahtu ja esindaja tehtud toiminguid arvestades põhjendatud avaldaja menetluskulude nimekirjas kajastatud toimingud.
2. Kohus määrab avaldaja vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks eelneva põhjal 494 eurot (lepingulise esindaja tasu 3,7 tunni eest tasumääraga 120 eurot tunnis (käibemaksuta) ja riigilõiv 50 eurot) ja mõistab selle solidaarselt puudutatud isikutelt välja. Avaldaja ei ole taotlenud menetluskuludelt käibemaksu hüvitamist.
3. Avaldaja taotlusel tuleb puudutatud isikutelt välja mõista ka viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras välja mõistetud menetluskuludelt alates lahendi jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni (

§ 177lg 4).

18. Kohus selgitab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle lahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määratakse. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määratakse. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. 5

§ 178). / allkirjastatud digitaalselt / Antero Maksing kohtunik 6