← Eesti

2-20-8191/87

Obsah (7)§ 657§ 175§ 465§ 174§ 171§ 178§ 696

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Krista Kirspuu ja Geidi Sile Määruse kuupäev 13.02.2026, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-8191 Tsiviilasi AS-i Finora Group (endine

§ 657lg 1 p 1, § 659).

Kaebemenetluse kulusid ei hüvitata. 8.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (nt RKTKm 29.09.2021, 2-14-63261/149, p 14). Käesoleval juhul ei ületanud maakohus diskretsioonipiire, kui hindas kostja lepingulise esindaja tunnitasu ja ajakulu. 9. Maakohtule ei saa ka ette heita põhjendamiskohustuse (

§ 465lg 2 p 8) rikkumist.

Seadusest ei tulene, et kohus peaks menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel detailselt kirjeldama iga menetlustoimingut, selleks kulunud ajakulu ja hindama eraldi selle põhjendatust. Esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaolude, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (RKTKKm 17.04.2024, 2-17-124505/94, p 12). Kohus võib menetluse etappe ja toiminguid mõistlikus ulatuses üldistada – nagu maakohus käesoleval juhul ka tegi (vrd nt TlnRnKm 12.04.2024, 2-20-18031, p 11). 10. Kaebuse ainus sisuline väide varasema tasaarvestuse kohta pole põhjendatud.

§ 174

lg 11 sätestab, et menetlusosaline ei või sama seadustiku kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise väliselt ega selle käigus määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil. Seega ei saanud kostja õiguspäraselt kasutada menetluskulude hüvitamise nõuet kohtuvälisel tasaarvestamisel 31.08.2020 avalduses (I kd tl 212–213, dtl 362–364). Kohtul puudub alus eeldada, et kostja käitus õigusvastaselt ja sellele pole tuginenud ka hageja. Lisaks ei nähtu viidatud avaldusest, et tasaarvestuseks kasutatud õigusabikulu summa sisaldab kohtumenetluse kulusid. Kostja 2

(3)märkis, et ta tasaarvestab „võla sissenõudmisega ja aktsiate realiseerimisega seotud õigusabikulud“. Põhivaidluse ese oli sellest erinev. Nii ei kinnita avalduse sisu tasaarvestust kostja esinduskuludega käesolevas kohtuasjas. 11. Kaebemenetluse kulud jäävad

§ 171

lg 1 alusel hageja kanda, aga

§ 178lg 4 kohaselt neid ei hüvitata.

12. Käesoleva määruse peale saab kaevata Riigikohtule

§ 696

lg 1 ls 2 ja lg 3 ls 1 alusel.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 €. (allkirjastatud digitaalselt) 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.