3-26-274/20

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Kaire Orion, Tanel Saar, Einar Vene

1. aprill 2026, Tartu 3-26-274 X.X. kaebus Politsei- ja Piirivalveameti
2. novembri 2025 sisenemiskeelu otsuse nr 202511300000810 ja
3. jaanuari 2026 sisenemiskeelu otsuse nr 202601030001159 tühistamiseks ning kohustavate ettekirjutuste tegemiseks Tartu Halduskohtu
4. märtsi
5. a määrus X.X. määruskaebus Kirjalik menetlus Määruskaebuse esitaja / kaebaja – X.X. RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
6. märtsi
7. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) keelas
9. novembri
10. a otsusega nr 202511300000810 (dtl 8-10) ja
11. jaanuari 2026 otsusega nr 202601030001159 (dtl 11-13) Narva-1 piiripunktis Venemaa Föderatsiooni kodanikul X.X.-il riiki sisenemise. Otsuste põhjenduste kohaselt keelati sisenemine Vabariigi Valitsuse
12. septembri
13. a korralduse nr 247 alusel, kuna kaebajat peetakse ohtlikuks ühe või mitme Euroopa Liidu liikmesriigi avalikule korrale, sisejulgeolekule, rahvatervisele või rahvusvahelistele suhtele. Otsuste vastuvõtmise ajal oli kaebajal lühiajaline viisa FIN300436238 kehtivusega kuni
14. aprill 2026, mis oli väljastatud sugulaste külastamise eesmärgil.
15. X.X. esitas
16. veebruaril 2026 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mis edastati kohtualluvuse järgi Tartu Halduskohtule, PPA
17. novembri 2025 sisenemiskeelu otsuse nr 202511300000810 ja
18. jaanuari
19. a sisenemiskeelu otsuse nr 202601030001159 tühistamiseks ning PPA-le ettekirjutuste tegemiseks kohustama PPA-d kaaluma kaebajale loa andmist siseneda Schengeni liikmesriikide territooriumile ning kustutama kaebaja isikuandmed riiki sisenemise ja lahkumise süsteemist (Entry/Exit System). Kaebaja esitas PPA
20. novembri
21. a otsuse vaidlustamiseks tähtaja ennistamise taotluse.
22. Tartu Halduskohus jättis
23. märtsi
24. a määrusega taotluse möödalastud kaebetähtaja ennistamiseks
25. novembri
26. a sisenemiskeeldu otsuse nr 202511300000810 tühistamiseks rahuldamata ja lõpetas selles osas menetluse. Halduskohus võttis muus osas kaebuse menetlusse. Halduskohtu põhjendused kaebetähtaja ennistamata jätmise ja menetluse lõpetamise osas olid järgmised. 3.
27. Kaebaja taotles halduskohtult muuhulgas PPA
28. novembri
29. a sisenemiskeelu otsuse nr 202511300000810 tühistamist. Vastavalt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 282 lg-le 3 võib sisenemiskeelu otsuse peale esitada kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Sisenemiskeelu otsust ei saa vaidlustada vaidemenetluse korras. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 46 lg 1 sätestab, et tühistamiskaebuse võib esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates. PPA
30. novembri
31. a otsuse tühistamiskaebuse esitamise tähtaeg lõppes
32. detsembril 2025, kuid kaebus esitati halduskohtule
33. veebruaril
34. 3.
35. HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Halduskohus märkis, et vastab tõele kaebaja väide selle kohta, et
36. novembri 2025 otsuse vaidlustamisviite venekeelses versioonis puudus konkreetne tähtaeg, mille jooksul oleks kaebaja saanud pöörduda kaebusega halduskohtusse. Samas on selgitus, et seda saab teha HKMS-s sätestatud korras. Siiski on selline kaebuse esitamise tähtaeg märgitud vaidlustamisviide eesti- ja inglisekeelses versioonis, mille kohaselt saab isik pöörduda otsuse vaidlustamiseks halduskohtusse 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Kaebaja esitas
37. detsembril 2025 ja
38. detsembril 2025 taotlused PPA-le eesti keeles, mistõttu on alus arvata, et kaebaja sai
39. novembri 2025 otsuse eestikeelsest vaidlustamisviitest aru või oleks pidanud aru saama, et otsust on tal õigus vaidlustada halduskohtus 30 päeva jooksul selle kättesaamisest arvates. PPA
40. novembri
41. a otsuse vaidlustamise võimalust on toonitanud ka PPA
42. detsembri
43. a vastuses kaebaja taotlusele. Sellest tulenevalt oli halduskohus seisukohal, et PPA
44. novembri
45. a otsuse venekeelses versioonis halduskohtusse pöördumise tähtaja puudumist ei saa käsitleda möödalastud kaebetähtaja mõjuva põhjusena. 3.
46. Eelnevat arvestades jättis halduskohus kaebaja taotluse osas, milles ta taotles PPA
47. novembri
48. a otsuse tühistamisnõudega vaidlustamiseks möödalastud kaebetähtaja ennistamist rahuldamata. Juhindudes HKMS § 152 lg 1 p-st 2 ja lg-st 3, lõpetas halduskohus menetluse PPA
49. novembri
50. a otsuse tühistamisnõude osas. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
51. X.X. esitas halduskohtu määruse peale määruskaebuse, milles vaidlustab kaebetähtaja ennistamata jätmist ja menetluse lõpetamist. Kaebaja palub halduskohtu määrus vastavas osas tühistada ja ennistada kaebetähtaeg. Kaebaja ei nõustu halduskohtuga, et kaebetähtaja ennistamiseks puuduvad mõjuvad põhjused. Otsuse venekeelses versioonis ei olnud märgitud kaebetähtaega. Kirjavahetus PPA-ga toimus tõlkevahendite kasutamisel. PPA märkis küll
52. detsembri
53. vastuses võimalust pöörduda kohtusse, kuid ei viidanud tähtajale. PPA käitumine tekitas kaebajale põhjendatud ootuse, et asi lahendatakse kohtuväliselt. Kaebaja hinnangul on tegemist õigussituatsiooni keeruka olukorraga ja kaebaja on õiguslikult kogenematu. Kaebaja tegutses aktiivselt ja pidas kirjavahetust PPA-ga. Tähtaeg möödus PPA vastuse ootamise tõttu. Pärast olukorra selgumist pöördus kaebaja viivitamatult kohtusse. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 2
54. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
55. Kaebaja vaidlustab halduskohtu määrust osas, millega jäeti kaebaja taotlus möödalastud kaebetähtaja ennistamiseks
56. novembri 2025 sisenemiskeeldu otsuse nr 202511300000810 tühistamiseks rahuldamata ja lõpetati eelneva osas menetlus. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses väidetu ei anna alust selle rahuldamiseks ja halduskohtu määruse tühistamiseks.
57. Ringkonnakohus selgitab, et tähtaja ennistamine on kohtu kaalutlusotsus. Riigikohtu praktika kohaselt peaksid üldjuhul tähtaja ennistamist õigustama objektiivsed takistused, kuid erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ning oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida (RKHKm nr 3-3-1-75-08, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud kaebajal objektiivseid takistusi õigeaegselt kohtusse pöördumisel ja puuduvad ka sellised erandlikud asjaolud, mis õigustaksid subjektiivsete tegurite arvestamist. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega.
58. Kaebaja tuginemine õiguslikult keerukale olukorrale ja kogenematusele ei ole käesolevas asjas mõjuvad põhjused tähtaja ennistamiseks. Samuti ei ole mõjuvaks põhjuseks eesti keele oskmatus ja tõlkevahendite abi kasutamine ega ka
59. novembri 2025 sisenemiskeeldu otsuse nr 202511300000810 vaidlustamisviite venekeelses versioonis halduskohtusse kaebuse esitamise tähtaja puudumine. Arusaadavalt tulebki Eesti Vabariiki sisenedes arvestada sellega, et suhtlus riigivõimu esindajatega ei pruugi toimuda vene keeles ja eestikeelsete dokumentide saamisel peab isik ise leidma võimalused nende tõlkimiseks. Halduskohus ka õigesti juhtinud tähelepanu PPA
60. detsembri
61. a vastuskirjale, milles selgitati kaebajale, et sisenemiskeelu otsuse peale võib kaebuse esitada halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras (dtl 103). PPA
62. detsembri
63. a vastuskiri on lühike ja konkreetne. Kuigi PPA vastuses ei ole viidanud kaebetähtajale, pidi kaebajale olema mõistetav, et kohtusse kaebuse esitamine on ajaliselt piiratud. PPA vastuses oli antud ka hüperlink halduskohtumenetluse seadustikule (dtl 103). Kaebajal oli seda arvestades lihtne seadustik üles leida ning kohtusse pöördumise tähtaeg välja selgitada. Lisaks, ehkki vaidlusaluse haldusakti venekeelses tekstis oli tehtud vaid viide halduskohtumenetluse seadustikule, oli sama haldusakti eesti- ja ingliskeelsetes vaidlustamisviidetes välja toodud ka see, et kaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul. Kaebetähtaeg oli välja toodud numbritega (dtl 10). Seega isegi kui kaebaja ei mõistnud eesti ja inglise keelt, nagu ta väidab, oli eesti- ja inglise keeles kasutatud number „30“ samuti asjaoluks, millest saanuks kaebaja täiendavalt järeldada, et kaebuse esitamiseks on halduskohtumenetluse seadustikus ette nähtud kindel tähtaeg.
64. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et ta ei ole pärast
65. novembri
66. a otsuse saamist olnud tegevusetu, kuid see ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks ja kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebaja pöördus PPA poole, aga vastavalt VSS § 282 lg-le 3 võib sisenemiskeelu otsuse peale esitada kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Sisenemiskeelu otsust ei saa vaidlustada vaidemenetluse korras. PPA selgitas
67. detsembri
68. a kirjas kaebajale, et sisenemiskeelu otsuse peale võib esitada kaebuse halduskohtule (dtl 103). Kuna sisenemisekeeldu otsust ei saa vaidlustada vaidemenetluse korras ja PPA selgitas kohtusse pöördumise võimalust, ei saa õigeks pidada kaebaja väidet, et kaebajal oli põhjendatud ootus asja kohtuväliseks lahendamiseks ning haldusorgani käitumine eksitas kaebajat. Kaebajal oli PPA vastuse saamise hetkel kohtusse 3 pöördumiseks aega veel 20 päeva, st kaebuse esitamiseks piisavalt. Kaebaja esitas kaebuse aga alles rohkem kui kuu aega pärast tegeliku tähtaja lõppu.
69. Eeltoodu alusel jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 4