KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 04.04.2025, Rakvere kohtumajas Kriminaalasja number 1-22-7609 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sektretär Keili Rosar ja Kristi

§ 201lg 2 p 1, 2; § 331 1 lg 1 ja § 320 lg 1 järgi.

ELLEN MERELAID, isikukood 48004210244; Eesti Vabariigi kodanik; elukoht XXX; emakeel eesti keel; XXX; töötab XXX; 1 kehtiv kriminaalkaristus: 15.03.2021 Viru Maakohtu otsusega

§ 210

lg 2 järgi 1 aasta vangistust tingimisi 2-aastase katseajaga.

§ 4911 lg 1 alusel kohaldati lisakaristusena ettevõtluskeeld 1 aastaks.

Tõkend – puudub 29.05., 30.05., 14.06., 15.08., 10.10.2023 ja 03.03.2025, avalikul kohtuistungil, üldmenetluses Kriminaalasi Süüdistatav Asja läbivaatamise kuupäev Kohtuotsus õiguslik alus KrMS § 175, § 181 lg 1, § 309 lg 2, § 314, § 315, § 318 RESOLUTSIOON Ellen Merelaid süüdistuses

§ 201lg 2 p 1, 2 järgi süüteokoosseisu puudumise tõttu õigeks mõista.

Ellen Merelaid süüdistuses

§ 3311lg 1 järgi süüteokoosseisu puudumise tõttu õigeks mõista.

Ellen Merelaid süüdi mõista

§ 320

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning karistuseks mõista rahaline karistus 100 päevamäära (päevamäära suurus 10 eurot) ulatuses, s.o summas 1000 eurot. Rahaline karistus tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank – IBAN EE351010052031000004, (SWIFT EEUHEE2X), Swedbank – IBAN EE522200221013264447 (SWIFT HABAEE2X), Luminor Bank – IBAN EE401700017002872300 (SWIFT RIKOEE22) või LHV Pank – IBAN EE957700771001523585 (SWIFT LHVBEE22). Maksekorraldusele märkida viitenumber XXX ning selgitus: „Ellen Merelaid, 1-22-7609 rahaline karistus“. TSIVIILHAGI 1 KrMS § 310 lg 2 alusel jätta AS LHV Pank poolt esitatud tsiviilhagi summas 49 000 eurot läbi vaatamata. MENETLUSKULUD Ellen Merelaidi menetluskuludest, s.o riigi õigusabi korras määratud kaitsjatasust kogusummas 2338,64 eurot, jätta 1558,64 eurot riigi kanda. Jätta riigi kanda ka ½ sundrahast, s.o 664,50 eurot. Mõista välja Ellen Merelaidilt riigituludesse menetluskuluna: - 664,50 eurot sundraha KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel; - 780 eurot kaitsjatasu vandeadvokaat Kalju Kutsari poolt kohtumenetluses õigusabi osutamise eest KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel. KrMS § 180 lg 1 ja 3 alusel võimaldada menetluskulud kokku summas 1444,50 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks, tasudes esimesel kuul 124,50 eurot ja järgnevad 11 kuud vähemalt 120 eurot. Menetluskulu osamaksed tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank – IBAN EE351010052031000004, (SWIFT EEUHEE2X), Swedbank – IBAN EE522200221013264447 (SWIFT HABAEE2X), Luminor Bank – IBAN EE401700017002872300 (SWIFT RIKOEE22) või LHV Pank – IBAN EE957700771001523585 (SWIFT LHVBEE22). Maksekorraldusele märkida viitenumber XXX ning selgitus: „Ellen Merelaid, 1-22-7609 menetluskulude osamakse“. Kui rahaline karistus ja/või menetluskulude osamakse pole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täies ulatuses täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. KrMS § 181 lg 1 alusel hüvitada riigieelarve vahenditest Ellen Merelaidi poolt kantud menetluskulud osaliselt, s.o 664 eurot tema poolt valitud esindaja kulude katteks KrMS § 175 lg 1 p 1 alusel. Kohtuotsuse jõustumisel eraldada kriminaalasjast 1-22-7609 materjalid R M suhtes ja edastada need Viru Ringkonnaprokuratuurile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks

§ 320lg 1 tunnustel.

Edasikaebamise kord Kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtuotsusega ei nõustu, on tal õigus esitada apellatsioon. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtumenetluse poolel teatada Viru Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kantseleis hiljemalt 04.07.

1. Kohtuotsuse terviktekst on menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadavaks tehtud 04.07.
2. Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. I SÜÜDISTUS 2 Ellen Merelaid on antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema isikuna, kes on eelnevalt toime pannud kelmuse, omastas suures ulatuses AS LHV Pank vara. Ellen Merelaid omas ajavahemikul 21.12.2015 kuni 02.05.2019 Mercanter Invest OÜ juhatuse liikmena Mercanter Invest OÜ nimel tehingute tegemise õigust ja kandis äriseadustiku § 180 lg 1 tulenevat osaühingu esindus- ja juhtimisfunktsiooni ning oli vastavalt äriseadustiku § 187 lg 1 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 35 sätetele kohustatud täitma oma seadusest ning põhikirjast tulenevaid kohustusi juhtorgani 9 liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja korraliku ettevõtja hoolsusega. 24.04.2015 sõlmisid Mercanter Invest OÜ ja tolleaegne ettevõtte juhatuse liige R M (R M oli juhatuse liige kuni 21.12.2015, edasi oli ainsaks juhatuse liikmeks kuni 02.05.2019 Ellen Merelaid) ning AS LHV Pank omavahel kapitalirendilepingu nr XX, mille alusel AS LHV Pank omandas traktori CASE IH MAXXUM 140 MC frontaallaaduriga Quicke Q66 (tehasetähis XXX) maksumusega 73 200 eurot ja andis selle Mercanter Invest OÜ volitatud esindaja R M kasutusse. 19.06.2015 sõlmisid Mercanter Invest OÜ ja tolleaegne ettevõtte juhatuse liige R M ning LHV Pank AS omavahel kapitalirendilepingu nr XXX, mille alusel AS LHV Pank omandas kivikoguri KIVI-PEKKA 4 (tehasetähis XXX) maksumusega 40 800 eurot ja andis selle Mercanter Invest OÜ volitatud esindaja R M kasutusse. Mercanter Invest OÜ ja tolleaegne juhatuse liige Ellen Merelaid, kes oli ainsaks juhatuse liikmeks 21.12.2015 kuni 02.05.2019, ei täitnud kapitalirendilepingutega võetud kohustust tasuda lepingumakseid, mistõttu AS LHV Pank teavitas 13.03.2019 kapitalirendilepingute nr XXX ja nr XXX ülesütlemisest alates 12.03.2019 ning palus tasuda võlguolevad lepingumaksed ning tagastada AS LHV Pank kuuluv vara. Ellen Merelaid võlgnevusi ei tasunud ning jättis sõidukid omanikule tagastamata, asudes sõidukite asukohta liisinguandja eest varjama ja demonstreerides sellega nende omastamistahet. Alates liisingulepingute ülesütlemisest oli Mercanter Invest OÜ ja tolleaegse juhatuse liikme Ellen Merelaiu valdus sõidukite üle ebaseaduslik. Kuna Mercanter Invest OÜ ja tolleaegne juhatuse liige Ellen Merelaid, kellele AS LHV Pank oli andnud korralduse tasuda võlgnevus ning viia traktor CASE IH MAXXUM 140 MC frontaallaaduriga Quicke Q66 ja kivikogur KIVI-PEKKA 4 aadressile XXX, võlgnevust ei tasunud ning põhjendusi nimetamata AS LHV Pank kuuluvat vara üle ei andnud, pöördus viimane inkassofirma Aktronte Grupp OÜ poole. Aktronte Grupp OÜ püüdis tuvastada vara asukohta, kuid Mercanter Invest OÜ ei tagastanud sõidukeid ning ei avaldanud AS LHV Pank kuuluva vara asukohta ja jätkas selle varjamist. 02.05.2019 ühinesid OÜ Mereel Invest ja Mercanter Invest OÜ ning ühing jätkas tegevust ärinimega OÜ Mereel Invest, mille ainuosanikuks ja ainsaks juhatuse liikmeks oli Ellen Merelaid. Seejuures võttis Mereel Invest OÜ notariaalakti nr XXX punktiga 3.
3. üle ühendatava ühingu (Mercanter Invest OÜ) vara, sealhulgas asjad, õigused ja kohustused. Traktorit CASE IH MAXXUM 140 MC frontaallaaduriga Quicke Q66 ja kivikogurit KIVI-PEKKA 4 OÜ-le Mereel Invest bilansi järgi üle ei ole läinud, kuigi oleks pidanud minema ja sõidukid oleks pidanud ettevõtte varadena olema bilansis kajastatud. Seega on sõidukid kas tahtlikult jäetud bilansis kajastamata või vara üleandmist reaalselt ei toimunudki, sest vara oli pööratud kas Mercanter Invest OÜ enda või kolmandate isikute kasuks. AS LHV Pank esitas 16.07.2019 Harju Maakohtule hagiavalduse OÜ Mereel Invest vastu vara ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks (hagi hind 49 000 eurot). Harju Maakohus rahuldas 17.01.2020 oma otsusega tsiviilasjas nr 2-19-10675 hagiavalduse ja mõistis Mereel Invest OÜ ebaseaduslikust valdusest (tolleaegne ettevõtte juhatuse liige oli Ellen Merelaid) kannatanu AS LHV Pank otsesesse valdusesse välja traktori CASE IH MAXXUM 140 MC frontaallaaduriga Quicke Q66 ning kivikoguri KIVI-PEKKA
4. Kohtuotsust keegi ei vaidlustanud ja see jõustus 29.02.
5. 3 AS LHV Pank esitas 24.01.2020 kohtutäitur R P avalduse täitemenetluse algatamiseks, mille esemeks oli kohtulahendi tsiviilasjas nr 2-19-10675 alusel AS LHV Pangale üleandmisele kuuluva vara üleandmise korraldamine, kuid käesoleva hetkeni pole kohtuotsuse nr 2-19-10675 resolutsioonis p 2 nimetatud kohustus täidetud. Kohtutäitur R P on võtnud korduvalt ühendust Ellen Merelaiuga ning selgitanud, et kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-19-10675 kuulub 10 täitmisele ja vara tuleb välja anda AS LHV Pangale, kuid vara asukoha kohta andis Ellen Merelaid ebamääraseid ja vastuolulisi vastuseid, varjates seeläbi vara asukohta. Seega hoidus Ellen Merelaid, olles Mereel Invest OÜ juhatuse liige kuni 02.05.2019 ja seega TsÜS § 34 lg 1, ÄS § 180 lg1 ja § 181 lg 1 järgi juriidilise isiku seaduslik esindaja ning teostades sel ajal tegelikku võimu tema valduses olevate talle võõraste AS LHV Pank kuuluvate sõidukite üle, kõrvale traktori CASE IH MAXXUM 140 MC frontaallaaduriga Quicke Q66 ning kivikoguri KIVI-PEKKA 4 tagastamisest selle seaduslikule omanikule ja varjas nende asukohta omaniku eest, millega on ta omastanud AS LHV Pank kuuluva vara ilma omaniku loata ehk ebaseaduslikult. Seega, Ellen Merelaid, isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, pöörates tema valduses oleva ja talle usaldatud võõra vara ebaseaduslikult suures ulatuses enda või kolmanda isiku kasuks, pani toime

§ 201lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Ellen Merelaidi süüdistatakse ka selles, et tema, olles kuriteo toimepanemise ajal ettevõtte Mereel Invest OÜ juhatuse liige ja seega TsÜS § 34 lg 1, ÄS § 180 lg1 ja § 181 lg 1 järgi juriidilise isiku seaduslik esindaja, jättis teadlikult ja tahtlikult täitmata tsiviilasjas tehtud kohtulahendi, mis seisnes selles, et ta ei täitnud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 17.01.2020 kohtuotsust nr 2- 19-10675, mille kohaselt mõisteti kostja Mereel Invest OÜ ebaseaduslikust valdusest hageja AS LHV Pank otsesesse valdusesse välja traktor Case IH MAXXUM 140 MC frontaallaaduriga Quicke Q66 (tehasetähis XXX) ning kivikogur KIVI-PEKKA 4 (tehasetähis XXX). 24.01.2020 kohtutäitur R P poolt alustatud täitemenetluse nr XXX raames saatis kohtutäitur kõigepealt sunniraha hoiatuse ja seejärel määras 19.06.2020 Mereel Invest OÜ-le sunniraha summas 500 eurot kohustuse täitmata jätmise eest, selgitades korduvalt Ellen Merelaiule kohtuotsuse täitmise ja AS LHV Pank vara väljaandmise kohustust. Vaatamata määratud sunnirahale Ellen Merelaid tsiviilasjas tehtud kohtulahendit ei täitnud, sunniraha ei tasunud ning sunniraha määramise otsus on 18.08.2020 täitmisele pööratud. Seega, Ellen Merelaid, jättes täitmata tsiviilasjas tehtud kohtulahendi, millega kohustati isikut välja andma asi, kui tema suhtes on selle eest täitemenetluses kohaldatud sunniraha, pani toime

3311 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Ellen Merelaidi süüdistatakse veel ka selles, et tema andis 18.08.2022 XXX ja 25.08.2022 PPA Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonnas kriminaalasjas nr 22259000486 kannatanuna ülekuulamisel täiesti erinevaid ütlusi ja valetas teadlikult, olles eelnevalt hoiatatud, et tal on kohustus anda tõeseid ütlusi ning valeütluste andmise eest võidakse teda

§ 320järgi kriminaalkorras karistada.

18.08.2022 toimunud ülekuulamisel andis Ellen Merelaid ütlusi, et 18.08.2022 lõi tema XXX R M talle parema käega vastu nägu ja ta kukkus selili vastu kivipõrandat, tundes löömise ja kukkumise tagajärjel valu ja uimasust. Samuti avaldas ta sündmuskohal politseile, et löömise tagajärjel on tal huul paistes ja katki. 25.08.2022 toimunud ülekuulamise käigus andis Ellen Merelaid ütlusi, et XXX R M saatis ta 18.08.2022 uksest välja, pani ukse lukku ning selle käigus talle haiget ei teinud ja teda ei löönud. Ellen Merelaid selgitas, et ta oli 18.08.2022 vihane ja tahtis midagi tõestada või tähelepanu saada ning ei andnud endale aru, et annab valeütlusi. 13.10.2022 kriminaalmenetlus kriminaalasjas nr 22259000486 lõpetati kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu. 4 Seega, Ellen Merelaid, tahtliku tegevusega, s.o kannatanuna kriminaalmenetluses teadvalt diametraalses vastuolus olevate ütluste ehk vale ütluste andmisega, pani toime

§ 320lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. II KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Tulenevalt Kr

MS § 3051 lg 1 ja 2 peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud ning kohus saab otsuse rajada üksnes kohtuliku uurimise esemeks olnud tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. Vastavalt KrMS § 61 hindab kohus tõendeid kogumis oma sise veendumuse kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Olles korduvalt hinnanud tõendeid käesolevas kriminaalasjas, jõudis kohus teistsugusele järeldusele kui sama kohtukoosseisu poolt 30.11.2023 tehtud kohtuotsuses, leides, et kohtuliku uurimise käigus ei ole Ellen Merelaidile esitatud süüdistused

§ 201

lg 2 p 1,2 ja

§ 331

1 lg 1 järgi leidnud tõendamist ja Ellen Merelaid tuleb

§ 201

lg 2 p 1,2 ja

§ 331

1 lg 1 järgi esitatud süüdistuses õigeks mõista.

§ 201

lg 2 p 2 näeb ette vastutuse valduses oleva võõra vallasasja või isikule usaldatud muu võõra vara suures ulatuses ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramise eest. Omastamine on täiskoosseisuline teodelikt. Kaitstavaks õigushüveks on omandi koosseisus olev vallasasi või võõras vara. Omastamise objektiivne koosseis on valduses oleva või usaldatud võõra vallasasja või vara ebaseaduslik pööramine enda või kolmanda isiku kasuks. Vaidlust ei ole selles, et AS LHV Pank ja Mercanter Invest OÜ vahel on sõlmitud kapitalirendileping nr XXX, ostumüügi leping nr XXX, käendusleping nr XXX. Tõendavad AS LHV Pank poolt traktori CASE IH MAXXUM 140 MC frontaallaaduriga Quicke Q66 omandamist, selle andmist Mercanter Invest OÜ kasutusse, kapitalirendilepingu sõlmimise aega, asjaolusid ja sisu, liisingueseme nimetust ja väärtust ning lepingust tulenevate nõuete tagamist. Lepingud ja selle lisad on allkirjastanud R M . Kapitalirendilepingu nr XXX lisa nr XXX/ on allkirjastanud Ellen Merelaid, kuid lisas endas on liisinguvõtjaks märgitud Mercanter Invest OÜ, kelle esindajaks seaduse alusel on märgitud R M . Esitatud dokument on vastuoluline, kuid viitab R M seotusele liisitava vara ehk traktoriga CASE IH MAXXUM 140 MC frontaallaaduriga Quicke Q66 /II kd tl 71/. Vaidlust ei ole ka selles, et AS LHV Pank ja Mercanter Invest OÜ vahel on sõlmitud kapitalirendileping nr XXX, ostu- müügi leping nr XXX, käendusleping nr XXX. Tõendavad Mercanter Invest OÜ poolt AS-lt LHV Pank kivikoguri liisimist, kapitalirendilepingu sõlmimise aega, asjaolusid ja sisu, liisingueseme nimetust ja väärtust ning lepingust tulenevate nõuete tagamist. Lepingud ja selle lisad on allkirjastanud R M . Kapitalirendilepingu nr XXX lisa nr X /23.08.2017/ on allkirjastanud Ellen Merelaid, kuid lisas endas on liisinguvõtjaks märgitud Mercanter Invest OÜ, kelle esindaja seaduse alusel on märgitud R M . Esitatud dokument on vastuoluline, kuid viitab just R M seotusele liisitava vara ehk kivikoguriga KIVI-PEKKA 4 /II kd tl 86/. Vaidlust ei ole ka selles, et AS LHV Pank ja Mercanter Invest OÜ vahel on sõlmitud võla tasumise kokkulepe nr XXX, mis tõendab AS LHV Pank ja Mercanter Invest OÜ vahel võla tasumise 5 kokkuleppe sõlmimise aega ja kokkuleppe tingimusi ning võla suurust, kuid taas on võlgnikuks märgitud Mercanter Invest OÜ seaduse alusel esindajaks R M , kuid kokkulepe on allkirjastanud Ellen Merelaid /II kd tl 97-100/. Tõene on ka see, et Ellen Merelaid oli nii Mercanter Invest OÜ kui ka Mereel Invest OÜ juhatuse liige ning R M ei olnud alates 21.12.2015 ei Mercanter Invest OÜ ega ka Mereel Invest OÜ juhatuse liige ega osanik. Kuigi tsiviilõigus ja karistusõigus on käsitletavad eraldi õigusharudena ja kummalgi on erinevad ülesanded, ei või see viia olukorrani, mil relatiivse õigusmõiste sisu karistusõiguses on vastuolus sama mõiste sisuga tsiviilõiguses. Olulise lähtealusena on Riigikohtu kriminaalkolleegium rõhutanud, et õigussüsteemi terviklikkuse põhimõtet arvestades peaks tsiviilõigusliku sisuga mõisteid sisustama karistusõiguses tsiviilõigusliku sisuga ühtselt. Samas on Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kindel suunis seni olnud eitada organivaldust (juriidiline isik kui valdaja nagu see oleks tsiviilõiguse järgi), vaid reaalselt asja üle faktilist võimu omavad füüsilised isikud. Valdus on tegelik võim asja üle ( AÕS § 32). Valdus ei ole seega õigus, vaid faktiline olukord. See, kellel on tegelik võim asja üle, on asja valdaja. Valduse saamiseks (omandamiseks) peab isikul olema tegelik võim asja üle, see tähendab, et konkreetne asi või asja osa peab olema isiku mõjusfääris selliselt, et isik saab sellega vabalt toimida ja teiste isikute mõjud asja suhtes tegelikult välistada. Tegeliku võimu tekkimine eeldab seda, et asi on valdajale ruumiliselt selliselt juurdepääsetav, et isik saab asja kasutada oma tahtmise järgi isiklikult. Valduse üle otsustamisel ei ole määravaks see, kas isikul on õiguslik alus asja vallata, vaid see, millised faktilised, tegelikult esinevad meetmed on isikul selleks, et asja suhtes tegelikku võimu teostada (liikurvahendite osas näiteks süütevõtmed). Ellen Merelaidi õigeksmõistmist

§ 201

lg 2 p 1, 2 ja

§ 331

1 lg 1 esitatud süüdistuse järgi kinnitavad järgmised isikulised ning kirjalikud tõendid: Tunnistaja R P ütluste kohaselt on tema kui kohtutäituri menetluses täitetoimik, kus LHV Pank on sissenõudja Mereel Invest OÜ täiteasjas. Täitedokumendiks oli Harju Maakohtu

1. 01.2020 otsus 2-19-10675, mille sisuks oli Mereel Invest OÜ kohustus välja anda traktor frontaallaaduriga ja kivikogur. 27.01.2020 helistas täitur Ellen Merelaidile seoses varade väljaandmisega. Ellen Merelaidi sõnul ta varadest midagi ei teadnud, sellega tegeles ta mees, andis täiturile R M telefoninumbri. Täitur helistas ka R M , kelle sõnul on see vara katki, on Lõuna-Eestis remondis, aga kus, täpselt ei tea. 20.02.2020 telefonivestluses nii Elleni kui R kordus sama jutt, mõlemaid väitsid, et vara on katki ja Lõuna-Eestis remondis, vara asukohta täiturile ei avaldatud. Täituri teada oli viimane telefonisuhtlus nii Elleni kui R 22.07.2022 ja R sõnul oli kivikogur väidetavalt hoopis mitte kusagil Lõuna-Eestis vaid Lääne-Virumaal Haljala vallas kusagil Viitna lähedal põllule jäänud ja katki läinud ja nii ta sinna unustati. Elleni sõnul teab varadest R , mitte tema. R M seevastu on ühel korral kohtutäiturile väitnud, et kivikogur olevat Haljala vallas kuskil põllul katki läinud ja asuvat seal /30.05.2023.a. kohtuistungi protokoll/. Tunnistaja ei pidanud vajalikuks nimetatud informatsiooni täpsustada ega selle õigsust kontrollida. Tunnistajale tundus, et ta helistas rohkem Ellenile. Seega teadis varadest midagi R M , mitte Ellen Merelaid. Ellen Merelaid väitis kogu aeg, et ta ei tea vara asukohta ja suunas teadatahtjad ning küsijad R M poole. Lisaks ei saa Ellen Merelaidi süüstav tõend olla tundeküsimus; Tunnistaja R M sõnul on nad Elleniga lahutatud ja ühiseid firmasid ei ole. Mercanter Invest OÜ’ga oli seotud, kuid müüs selle ettevõtte Ellenile. Kui tema firma juhatuses oli, siis tegeles 6 tema raamatupidamisega ja koostas aastaaruandeid, kuid pärast müüki vahetus juhatus (tema juhatuses ära ja Ellen asemele). Firma müügiga Ellen Merelaidile andis ta varadest üle loomad ja kaks traktorit, kuid üks ehk käesoleva kriminaalasjaga seotud traktor ja kivikogur jäid talle. Seega tunnistab R M , et temal on valdus ehk reaalne võim selle traktori ja kivikoguri üle. Ka siis, kui tema enam juhatuses ei olnud, tegeles ta edasi käendajana liisinguasjadega, taotledes maksepikendust, et vara endale jätta. Pank ei tundnud kunagi huvi, miks probleemidega tegeleb tema kui juhatusse mitte kuuluv isik. Tasus makseid, kuna tal oli firma arvele ligipääs. Seega tunnistab R M , et vara ja liisingumaksetega tegeles tegelikult tema, mitte Ellen Merelaid. Ka pangaga suhtles ta ise ja pank aktsepteeris teda, kuigi ta ettevõtte juhatusse ei kuulunud. Tema sõnul on vara alati olnud tema käes ja R kinnistul, ka seisuga 29.05.2023 oli seal, nii traktor CASE IH MAXXUM 140 MC kui ka kivikogur Kivi-Pekka 4 ja kivikogur on traktorile tahaühendatud ning paiknevad kaevu ja maja vahel. Tema sõnul on traktorile remonti tehtud Rakvere esinduses, viimati vist 2017/2018, aga Lõuna-Eestis on ta mingeid teenuseid teinud. Traktorit ja kivikogurit kasutas ta kõik need aastad hooajatöödel ise. R M kinnitas, et tema teada olid liisinguesemed liisinguandjale kinni makstud ning kohustuste tagatiseks olnud hüpoteek kinnistule on realiseeritud /30.05.2023.a kohtuistungi protokoll/. Tema teada on ta vara omanik. Seega tunnistab R M , et ta teab täpselt, kus vara asub ja just tema on traktoriga remondis käinud, mujal Eestis teenuseid osutanud ja tegelikkuses vara kasutanud kõik need aastad ise. Seega on just temal olnud reaalne võim ehk valdus vara üle; Tunnistaja S V sõnul suhtles ta tõenäoliselt nii Elleni kui R , kuigi ta püüdis suhelda äriregistrisse kantud juhatuse liikmega. Tunnistaja mäletamist mööda suhtles ta selle numbri kaudu, mis neil olemas oli ja ta ei välista, et vastasid sellelt numbrilt nii Ellen Merelaid kui R M /14.06.2023 kohtuistungi protokoll/. Ellen Merelaidi sõnul tegeles nende varade asjadega R . Ja R sõnul oli kivikoguriga midagi juhtunud nii, et see utiliseeriti. Tunnistaja sõnul tegeles otsitavate varadega R ja rääkis ka sellest rohkem. Seega ei ole S V kindel, kumma Merelaidiga ta suhtles ja kes talle mingit infot andis. Samas mäletas täpselt, et Ellen Merelaidi sõnul tegeles varadega R M ja R M sõnul oli kivikogur utiliseeritud; Kannatanu LHV Pank volitatud esindaja I E sõnul AS LHV Pank ja Mercanter Investi vahel sõlmiti kapitalirendileping nr XXX
2. aprillil 2015 ja kapitalirendileping nr. XXX sõlmiti
3. juunil
4. Juhatuse liige oli siis R M . Võlgnevuse tekkimisel pöördus pank Aktronte Grupp ning S V poole vara tagasi saamiseks; Süüdistatav Ellen Merelaid ennast süüdi ei tunnistanud ja keeldus kohtulikul uurimisel ütlusi andmast. Tema poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlused avaldati KrMS § 294 lg 1 alusel: mäletas, et on olnud Mercanter Invest juhatuse liige, enne tema aega oli R M juhatuse liige. Ta ei mäletanud, mis põhjusel tekkisid Mercanter Invest OÜl makseraskused, mille tõttu AS LHV Pank ütles 13.03.2019 kapitalirendilepingud nr XXX ja nr XXX üles, ega ka seda, millised kohustused tekkisid Mercanter Invest OÜ`l seoses nende kapitalirendilepingute ülesütlemisega. Meenutas, et temaga võttis ühendust AS LHV Panga lepinguline esindaja S V , kes küsis, kus asuvad traktor ja Kivi-Pekka. Andis V teada, et tema teada asuvad need XXX kinnistul, laudaplatsil. Ka R P andis teada, et küsigu vara asukohta S V käest ja tema ei ole täiturile rääkinud midagi vara remondis olekust Lõuna-Eestis ning kivikoguri katkiminekust Sakussaare külas, seda saab kommenteerida R M. OÜ Mereel Invest ja Mercanter Invest OÜ ühinemisel traktorit ja kivikogurit üle ei antud OÜ Mereel Invest OÜ valdusesse ning selle varaga seonduvad laenukohustused ei ole pikaajaliste laenukohustustena raamatupidamises bilansis arvel; 7 -e-kirjade vahetused LHV panga ja Mercanter Invest OÜ vahel. Pangale on järjekindlalt vastanud R M , kes kirjavahetuse toimumise ajal /08.01.2019-21.02.2019/ ei olnud äriühingu juhatuse liige ega ka mitte osanik /II kd tl 101-107/. Pank on aga teadmata põhjusel aktsepteerinud R M kui lepingupartneri esindajat; - 21.02.2019 on pank sõlmitud liisingulepingud ja võla tasumise kokkuleppe ülesöelnud. Ülesütlemise teade on kättetoimetatud 23.02.2019 R M /II kd tl 110/, kes jätkuvalt ei olnud juhatuse liige ega ka mitte osanik, kuid panga poolt aktsepteeritud; - AS LHV Pank ja Aktronte Grupp OÜ vaheline kirjavahetus ning AS LHV Pank poolt Mercanter Invest OÜ-le esitatud liisingulepingute ülesütlemise hoiatus. Tõendab AS LHV Pank poolt inkassofirma Aktronte Grupp OÜ poole pöördumist, kokkulepeteni jõudmist Mercanter Invest OÜga ja võlgade osalist tasumist /II kd tl 110-115/. Kirjavahetusest ei selgu, kellega Mercanter Invest OÜ-st asju aeti, kuid käsundi edastamisel vara valduse taastamiseks on Mercanter Invest OÜ juhatuse liikmeks märgitud taas R M /II kd tl 113/, kuigi ta seda polnud; - AS LHV Pank ja Mercanter Invest OÜ vaheline e-kirjavahetus võla tasumise kokkuleppe osas. Tõendab AS LHV Pank poolt Mercanter Invest OÜ-le täiendava aja andmist võla tasumiseks. Pank on taas pöördunud nimeliselt R M poole /II kd tl 116/. Sellele on eelnenud liisingulepingute ülesütlemise hoiatus, mis on samuti adresseeritud R M /II kd tl 115/; - AS LHV Pank ja Aktronte Grupp OÜ vaheline kirjavahetus. Tõendab Mercanter Invest OÜ poolt võlgade tasumist osade kaupa /II kd tl 117-119/, kuid sellest ei selgu, kellega nimeliselt Mercanter Invest OÜ-st suheldi. Samas on 26.02.2018 pank pöördunud nimeliselt R M poole /II kd tl 120/; - AS LHV Pank poolt Mercanter Invest OÜ-le liisingulepingu ülesütlemise teade ja sellega seotud kirjavahetus. Korra on pangale vastanud R M ja siis Ellen Merelaid /II kd tl 121-123/; - sõnumivahetus Mercanter Invest OÜ esindaja Ellen Merelaidi ja Aktronte Grupp OÜ esindaja vahel /II kd tl 127-131/. Kohtu hinnangul see sõnumivahetus vara peitmist Ellen Merelaidi poolt ei tõenda. S V ütluste kohaselt vastasid sellel numbril XXX mõlemad, nii Ellen Merelaid kui ka R M . Sõnumivahetusest ei ole selge, kes konkreetselt sõnumeid saatis; - Mereel Invest OÜ ja kohtutäituri vaheline kirjavahetus /II kd tl 138-139/. Tõendab kohtutäituri tegevust vara asukoha tuvastamiseks ja suhtlemise aega, kuid ei tõenda Ellen Merelidile etteheidetavat tegu (vara peitmist ja seeläbi omastamist). Lisaks algab täituri kiri kahel korral sõnadega …telefonivestluse jätkuks.. Teadmata on, kellega konkreetselt täitur suhtles ning mis oli vestluste sisu; - Sunniraha määramise otsus, tõendab täituri tegevust täitemenetluse raames ning ei ole seotud Ellen Merelaidi süüstamisega; - 08.09.2020 kuriteoavaldus ja selle lisad ning läbiotsimisprotokoll 23.03.2021 koos fototabelitega ja kuriteo teatega seonduvad dokumendid ei ole käesolevas menetluses Ellen Merelaidi süüstavad tõendid, kuna läbiotsimise käigus M M kuuluval kinnistul ei leitud traktorit CASE IH MAXXUM 140 MC frontaallaaduriga Quicke Q66 registrimärgiga XXX ega kivikogurit KIVI-PEKKA 4 ning Egesten OÜ ja Dotnuva Baltic AS vastustest ei selgu, kes tõi traktori CASE IH MAXXUM 140 registrimärgiga XXX remonti, millal, ja kes võttis remonditud traktori vastu. Neid andmeid ei ole kohtueelses menetluses välja selgitatud; - Kohtumäärus nr 1-18-3624 17.05.2018, mis tõendab kivikogur Kivi-Pekka 4 arestimist konfiskeerimise asendamise tagamiseks ja arestimise asjaolusid seoses PRIA toetuse dokumendil allkirja võltsimisega. Aga kohtumääruses on kirjas, et R M oli Mercanter Invest OÜ juhatuse liige kuni 18.12.2015 ja siis määrati Mercanter Invest OÜ osaniku otsuse alusel ettevõtte juhatuse liikmeks Ellen Merelaid ja R M väljastas Eellen Merelaid volikirja Mercanter Invest OÜ esindamiseks /II kd tl 171 pöördel/. Kohtule on käesoleva menetluse raames teadmata volituse alus, ulatus, tingimised ning kehtivus, samuti jääb selgusetuks, kuidas see lahend käesolevas menetluses on Ellen Merelaidi süüstavaks tõendiks; - Viru Maakohtu 15.03.2021 kohtuotsus nr 1-20-1599 ja Riigikohtu 20.05.2022 kohtuotsus nr 1-201599, tõendavad nii Ellen Merelaidi kui ka R M eelnevat karistatust ja seda, et tegemist on 8 isikutega, kes on varem toime pannud kelmuse, samuti Ellen Merelaidi ja R M käitumismustrit ja suhteid. Kohtu hinnangul on see iseloomustav, mitte süüstav tõend; - Kohtumenetluse käigus pärast 29.05.2023 toimunud kohtuistungit koostatud täitemenetluse teade, mille kohaselt kontrollis täitur R kinnistut ja kohta, kus R M kohtuistungil antud kinnitusel vara asub, et seda vara seal ei olnud. Kohtutäitur käis R kinnistul 30.05.2023 kell 12:45, kuid vara seal ei olnud. Ka kinnistu uus omanik EK Wood OÜ esindaja ei teadnud midagi võimalikest masinatest tema kinnistul. Vara asukoha kohta andis viite R M , mitte Ellen Merelaid, seega ei saa see tõend olla Ellen Merelaidi süüstav; - R kinnistu kohta kinnistusregistri väljatrükk kinnistu kinkimise kohta lähikondsele ei ole Ellen Merelaidi süüstav tõend /III kd tl 50-53/, kuna kriminaalmenetlus asjas 21740000013 (äriühingu varatuks tegemise asjus) lõpetati

§ 384lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos Kr

MS § 203 lg 1, 4, 5, 6 järgi /III kd tl 62/; - kahtlustatava Ellen Merelaidi ülekuulamise protokoll (20.09.2022), mille kohaselt tema teada asus otsitav vara R kinnistul ja seda ta S V ka ütles /III kd tl 84-87/; - Teatmik. ee väljatrükk OÜ Mereel Invest kohta seisuga 18.09.2022. Tõendab OÜ Mereel Invest juhatuse liikmeid, majanduslikku seisu ja võlgade suurust. Infoportaali www.teatmik.ee arendab ja haldab osaühing d-Systems

§ 210lg 2 järgi 1 aasta vangistust tingimisi 2 aastase katseajaga.

Karistus on kantud; - Liiklusregistri väljatrükid traktor CASE IH MAXXUM 140 - reg. märk XXX, VIN-kood XXX, omanik AS LHV Pank, vastutav kasutaja Mercanter Invest OÜ ja kasutaja R M /II kd tl 57/. Tõendab seda, et liiklusregistrisse on ainsa kasutajana kantud R M , kes sel juhul omab reaalset võimu ehk valdust traktori üle; - Liiklusregistri väljatrükk traktor CASE IH JX1100U – reg. märk XXX, VIN-kood XXX, omanik Mercanter Agro OÜ, vastutav kasutaja R M ja kasutaja Ellen Merelaid /II kd tl 58/ – ei puutu tõendina käesolevasse kriminaalasja, kuna pole tagaotsitav vara ega kuulu LHV Pangale. 23.08.2017 sõlmitud kapitalirendilepingute lisade nr X ja võla tasumise kokkuleppe ajal oli Mercanter Invest OÜ juhatuse liige ehk seaduslik esindaja Ellen Merelaid ja R M ei olnud äriregistri andmetel isegi mitte osanik /II kd tl 4-5/. Liisinguandja on seega aktsepteerinud varadega tegelejaks ja valdajaks R M . Nii R P kui ka S V kinnitasid kohtuistungil, et traktori ja lisaseadmete kohta andis neile informatsiooni pigem R . Sellised ütlused langevad kokku ka R M enda selgitustega, mille kohaselt ta traktorit, laadurit ja kivikogujat uuele juhatuse liikmele üle ei andnud ning jättis need enda kasutusse. Sama on menetlust läbivalt väitnud ka Ellen Merelaid. Seega traktori ja kivikoguri üle oli tegelik võim R M , sest see vara oli R M mõjusfääris, temal oli sellele varale juurdepääs ning ainuvõimalus kasutada neid seadmeid oma tahtmise järgi: temal oli tehniline võimalus süütevõtme ning muu sellise abil seadmeid liigutada ja teisaldada. Äriregisrtri andmetel oli Mercanter Invest OÜ 02.05.2019 ühinenud Mereel Invest OÜ’ga, kusjuures oli Mercanter Invest OÜ oli ühendatav ühing ja Mereel Invest OÜ oli ühendav ühing. Mercanter Invest OÜ kustutati registrist 20.06.2019. Ühinemise käigus pidi Mercanter Invest OÜ vara sh asjad, õigused ja kohustused üle andma Mereel Invest OÜ’le, kuid ei andnud. Bilansi järgi ei ole traktori Case IH Maxxum 140 MC frontaallaaduriga Quicke Q66 ja kivikogur Kivi-Pekka 4 OÜ-le Mereel 9 Invest bilansi üle läinud. Ka kohtuistungil kinnitas R M , et ta ei andnud üle kogu vara, vaid jättis enda valdusesse traktori Case IH Maxxum 140 MC koos laaduri ja kivikogujaga. Sama on kinnitanud ka Ellen Merelaid. Mereel Invest OÜ likvideerimisotsus ja 24.06.2019 äriregistrile esitatud vastavasisuline kandeavaldus ei tõenda Ellen Merelaidi poolt vara omastamistahet. Osanik võib igal hetkel võtta vastu tegevuse lõpetamise ja äriühingu likvideerimisotsuse. Samuti on osaniku pädevuses igal ajahetkel otsustada likvideerimise lõpetamine ja tegevuse jätkamine. Mereel Invest OÜ majandusaasta aruandes 01.01.2019-31.12.2019 varasid ega kohustusi pole, seega on esitatud tõendid ning asjaomaste ütlused omavahel kooskõlas: R ütlused, et traktori Case IH Maxxum 140 MC frontaallaaduriga Quicke Q66 ja kivikogur Kivi-Pekka jättis ta endale ning tema teada olid liisingumaksed kõik tasutud. Mercanter Invest OÜ majandusaasta aruandes 01.01.2016-31.12.2016 on materiaalset põhivara 227 372 eurot ja pikaajalisi kohustusi 100 466 eurot. Rohkem ei ole äriühing registripidajale majandusaasta aruandeid esitanud, seega puudub varade ja kohustuse osas võrdlusmoment 2017, 2018 aastal. Mercanter Invest OÜ ühinemisajalises lõppbilansis seisuga 30.04.2019 puuduvad pikaajalised kohustused ja materiaalne põhivara. Teadmata on, mis põhjusel on varad ja võlad bilansist välja viidud ja millal seda tehti. Ettevõtte raamatupidamises on ekspertiis (finantsanalüüs) tegemata. Äriregistri väljatrükid ning äriühingute majandusaasta aruanded ei tõenda Ellen Merelaidi süüd omastamises ega kohtuotsuse mittetäitmises, need tõendavad äriühingu juhatuse liikmelisust, milles pole aga vaidlust olnudki ja majandusaasta hetkeseisu nii varade kui kohustuste osas, mida süüdistatav samuti ei eita. Käesoleval juhul on süüdistus heitnud Ellen Merelaidile ette aga mitte niivõrd seda, et ta traktori ja kivikoguja pööras enda või kolmanda isiku kasuks, vaid eelkõige seda, et ta hoidus kõrvale traktori CASE IH MAXXUM 140 MC frontaallaaduriga Quicke Q66 ning kivikoguri KIVI-PEKKA 4 tagastamisest selle seaduslikule omanikule ja varjas nende asukohta omaniku eest. Seega ei olnud tegemist n.ö. aktiivse omastamisele suunatud tegevusega vaid pigem tegevusetusega – ei tagastanud vara liisinguandjale ja ei andnud viimasele teavet esemete asukoha kohta. Riigikohus on lahendis 3-1-1-109-12 (p 9) selgitanud, et enda kasuks pööramine võib toimuda tegevusetusega vaid juhul, kui passiivseks jäämine kujutab endast ühtlasi omastamistahte manifesteerimist. Üksnes valduses oleva võõra asjaga seotud kohustuste täitmata jätmisega aga ei väljendata veel selgelt võõrast omandit kahjustavat hoiakut. Vastupidine seisukoht tähendaks tsiviilõiguslike vahendite kasutamise võimatust ja kriminaalasja alustamise kohustust iga juhtumi puhul, kui võõrast asja õigeaegselt ei tagastata. Seega pole ainuüksi liisingueseme tagastamata jätmine pärast liisingulepingu ülesütlemist veel käsitatav võõra asja ebaseadusliku pööramisena enda või kolmanda isiku kasuks. Kohus on seisukohal, et vaatamata asjaolule, et Ellen Merelaid ehk ei teinud liisinguandja ja kohtutäituriga piisavalt koostööd, ei saa seda asjaolu lugeda omastamistahte manifisteerimisena ja seega pole ainuüksi liisinguesemete tagastamata jätmine pärast liisingulepingu ülesütlemist veel käsitatav võõra asja ebaseadusliku pööramisena enda või kolmanda isiku kasuks. Järelikult pole ka Ellen Merelaidile esitatud süüdistuses kirjeldatud tegu, s.o LHV Pangale kuuluva traktori CASE IH MAXXUM 140 MC frontaallaaduriga Quicke Q66 ning kivikoguri KIVI-PEKKA 4 tagastamata jätmine, kuritegu. (3-1-1-109-12). Valduse eeldusena peab valdajal lisaks füüsilisele seosele (corpus possidendi) olema ka tahe asja vallata (animus possidendi). Valduse tekkimise eelduseks oleva tahte puhul ei ole tegemist 10 tehinguga, ka ei tule tahet selgelt väljendada. Käesoleval juhul on tahe esinenud nii, et vara valdaja R M oli otsustanud seadmeid firmade ühinemisel üle mitte anda ja jätta need kasutamiseks enda valdusesse. Seda kinnitas ta ka kohtuistungil, et tegeles traktori ja kivikogujaga ise, kasutas neid ise, tegeles liisinguandjaga ise eesmärgiga vara endale jätta. Seega on R M , mitte Ellen Merelaid, manifesteerinud omastamistahte. R M väitel olid tal kõik liisingumaksed makstud ja tema teada oli vara tema omand. Ükski tunnistaja ei ole väitnud, et Ellen Merelaid on keeldunud liisingvara tagastamisest. Kohus asub kõigest eeltoodust tulenevalt seisukohale, et asjas ei ole tõendamist leidnud süüdistatava soov traktor CASE IH MAXXUM 140 MC frontaallaaduriga Quicke Q66 ning kivikogur KIVI-PEKKA 4 endale jätta ega enda kasuks pöörata. Asja enda kasuks pööramiseks piisab, kui süüdlane peab asja endale ehk muudab selle endale kuuluvaks ja jätab senise omaniku talle kuulunud asjast kestvalt ilma. Käesolevas kriminaalasjas ei ole esitatud ühtegi faktilist asjaolu selle kohta, et Ellen Merelaid oleks teinud toiminguid, et muuta traktor CASE IH MAXXUM 140 MC frontaallaaduriga Quicke Q66 ning kivikogur KIVI-PEKKA 4 endale kuuluvaks (puudub teave, et ta oleks soovinud seda vara enda või ettevõtte nimele registreerida). Samuti ei ole käesolevas kriminaalasjas tuvastatud Ellen Merelaidi poolt omastamistahte manifesteerimine. Kõike eeltoodut arvestades asub kohus seisukohale, et süüdistatava Ellen Merelaidi käitumises puudub kuriteokoosseis

§ 201

lg 1 p 1,2 järgi, mistõttu tuleb Ellen Merelaid talle esitatud selles süüdistuses õigeks mõista. Eeltoodust tulenevalt puudus Ellen Merelaidil ka võimalus Harju Maakohtu otsust täita, kuna Ellen Merelaid ei teadnud, kus asuvad traktor CASE IH MAXXUM 140 MC ja kivikogur Kivi-Pekka 4. Ellen Merelaidil puudus valdus ehk tegelik võim nende seadmete üle. Ellen Merelaid ei saa välja anda asju, mille üle tal puudub valdus. Seega puudub tema käitumises ka

§ 3311 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo koosseis.

Kohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, on seisukohal, et Ellen Merelaid on pannud toime talle

§ 320

lg 1 järgi etteheidetava kuriteo ja seega tuleb ta

§ 320

lg 1 järgi süüdi tunnistada.

§ 320

lg 1 järgi kvalifitseeritud süüteo objektiivne külg seisneb süüteo menetlemises toimingule allutatud kannatanu või tunnistaja poolt valeütluse andmises, samuti tsiviil- ja halduskohtumenetluse osalise poolt valeütluse või vande all valeseletuse andmises või vara, sissetuleku või kulude arvestuse kohta valeandmete esitamises. Koosseisu objektiivse küljega on hõlmatud valeütluse andmine kõigis kohtumenetlustes, k.a kriminaalasja kohtueelsel uurimisel ja väärteoasja kohtuvälises menetluses. Ellen Merelaidile etteheidetav tegu on tõendatud järgmiselt: - 18.08.2022 kannatanu Ellen Merelaidi ülekuulamise protokoll, mille kohaselt läks ta R M juurde oma asju tagasi tahtma, ärritus R jutu peale, viskas kohvitassi põrtandale puruks, siis lõi R M teda vastu nägu ja ta kukkus kivipõrandale maha. Protokolli punkti 2, kus on hoiatus valeütluste andmise ees, on Ellen Merelaid omakäeliselt allkirjastanud. Protokollis on ka märgitud, et see on kirjutatud tema sõnade järgi ja allkirjastanud on selle Ellen Merelaid /III kd tl 67-68/; - lähisuhte vägivalla infoleht (18.08.2022), mille kohaselt oli Ellen Merelaidil kui kannatanul huul sinine, tegemist on tervisekahjustusega. Vigastustest tehtud fotod. Vägivallatsejaks on märgitud R M , kelle suhtes kohaldati suulist viibimiskeeldu /III kd tl 69-70 ja 73/. Kohus fotodelt sinist huult ning olulist paistetust ei tähelda; 11 - Asitõendi (vormikaamera salvestis, häirekeskuse kõnesalvestis) vaatlusprotokoll ja DVD-plaat häirekeskuse kõnesalvestise ja vormikaamera salvestisega, häirekeskuse kõnesalvestus-programmi AWEROC ja vormikaamera salvestusprogrammi DEMS väljatrükid - mille kohaselt Ellen Merelaid teatas kõnes Häirekeskusele 18.08.2022 kell 12.34.15, et R M peksis teda, kuid tema vigastused ei ole suured ja vormikaamera salvestusel 18.08.2022 kell 13.20.02 (salvestuse algus) ütleb R M , et löömist ei olnud, ta saatis naise majast välja /III kd tl 72/; - Kannatanu Ellen Merelaidi kohtueelses menetluses 25.08.2022 antud ütlused kriminaalasjas nr 22259000486 – mille kohaselt XXX R M saatis ta 18.08.2022 uksest välja, pani ukse lukku ning selle käigus talle haiget ei teinud ja teda ei löönud. 18.08.2022 oli vihane ja tahtis midagi tõestada või tähelepanu saada ning ei andnud endale aru, et annab valeütlusi. Kinnitas, et tal ei olnud mingeid asju vaja kätte saada, löömist ei olnud ning huulevigastus tekkis kohvitassi viskamisest. Avaldas, et ta on vaimselt ebastabiilne, vahel ei suuda ta end kontrollida ja hakkab teisi inimesi vaimselt ahistama /III kd tl 79-81/; -Kriminaalmenetluse 22259000486 lõpetamise määrus 13.10.2022- tõendab kriminaalmenetluse lõpetamist aluse puudumise tõttu; - 25.10.2022 Ellen Merelaidi kui kahtlustatava ülekuulamise protokoll kriminaalasjas 22259000618 – mille kohaselt tunnistab Ellen Merelaid talle ettheidetavat tegu ehk valeütluste andmist (kvalifitseeritud

§ 320lg 1 järgi).

Kinnitab, et kahtlustuse sisu on talle arusaadav ja ta on toime pannud kuriteo, milles teda kahtlustatakse. Protokolli on Ellen Merelaid igati omakäeliselt allkirjastanud /III kd tl 89/; - uuendatud menetluse käigus 03.03.2025 toimunud kohtuistungil Ellen Merelaid ennast süüdi ei tunnistanud. Ellen Merelaidi kaitsja on kohtuliku menetluse käigus tõstatanud probleemi selles, et süüdistusest ei selgu, millisel menetlustoimingul süüdistatav prokuratuuri hinnangul valeütlusi andis. Kuna Ellen Merelaid andis ütlusi kahel korral ning tema ütlused on sisult üksteist välistavad, siis ei ole kaitsja hinnangul võimalik asuda seisukohale, et isik andis valeütlusi mõlemal korral või kummal korral ta siis valeütlusi andis. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga selles, et kuigi käesolevalt ei saa öelda, kummal ülekuulamisel Ellen Merelaid valetas, ei tähenda see, et ta andis valeütlusi mõlemal korral, vaid emmal-kummal korral ja ühel neist kordadest on tegemist valeütlustega. Kohus on seisukohal, et käesoleva menetluse eesmärk ei ole välja selgitada, kummal korral Ellen Merelaid valetas, see tulnuks välja selgitada kohtueelses menetluses.

§ 16

lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda. Seega on otsese tahtluse puhul oluline, kas toimepanija teab kindlalt, et tema teo toimepanemise tulemusena saabub selline tagajärg. Riigikohus on selgitanud, et tahtluse tuvastamiseks tuleb hinnata, kas süüdistatav teadis ja tahtis koosseisupäraste asjaolude esinemist. Toimepanija tahtlus Ellen Merelaidi puhul

§ 320

lg 1 koosseisu realiseerimisel avaldub selles, et ta tegutses otsese tahtlusega, st ta oli teadlik, et ta andis ühel korral vale sisuga ütlusi. Tahtluse element on kooskõlas ka Ellen Merelaidi enda kinnitusega, et ta tahtis midagi tõestada ning tähelepanu ja oli vihane, aga ka emotsinoaalselt tasakaalutu ning vahel ta sellises emotsionaalses seisundis ahistab teisi inimesi. Selline tunnistus viitab valeütluste andmisele 18.08.2022 toimunud episoodis. Samas 03.03.2025 toimunud kohtuistungil Ellen Merelaid end

§ 320

lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteos süüdi ei tunnistanud, ometi on tõendatud, et ta on ülekuulamistel diametraalselt vastandlikke ning üksteist välistavaid ütlusi andnud. Kohus ei ole tuvastanud Ellen Merelaidi puhul õigusvastasust ja süüd välistavate asjaolude esinemist. Kohtu seisukoht karistuse osas 12

§ 320

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni 3-aastane vangistus.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seejuures tuleb kehtiva Riigikohtu praktika kohaselt süü suuruse hindamisel keskenduda teole, mitte süüdistatava isikule. Kohus ei ole tuvastanud, et Ellen Merelaidi puhul esineks

§-s 58 sätestatud karistust raskendavaid asjaolusid. Samuti ei ole kohus tuvastanud karistust kergendavaid asjaolusid

§ 57mõttes.

Kuna valeütluse andmine kolmandale isikule raskeid tagajärgi kaasa ei toonud, siis neil asjaoludel hindab kohus Ellen Merelaidi süü keskmisest väiksemaks. Võttes arvesse juba eelnevalt toodut, kuid ka seda, et valeütluste andmine on toimunud katseajal, leiab kohus, et Ellen Merelaidi on võimalik mõjutada edaspidi õigusvastaseid tegusid toime mitte panema karistades teda

§ 320

lg 1 järgi kergemaliigilise ehk rahalise karistusega selle keskmisest väiksemas määras, s.o 100 rahalise karistuse päevamääraga. Kriminaalmenetluse alustamisele vahetult eelnenud aastal

§ 44

lg 1 kohane ehk miinimumpäevamäära suurus on 10 eurot ja karistuseks mõistetava rahalise karistuse suuruseks on seega 1000 eurot. III TSIVIILHAGI KrMS § 310 lg 2 kohaselt, kui kohus teeb õigeksmõistva kohtuotsuse või lõpetab kriminaalmenetluse, jäetakse tsiviilhagi või avalik-õiguslik nõudeavaldus läbi vaatamata. Eeltoodu alusel jätab kohus AS LHV Pank poolt esitatud tsiviilhagi summas 49 000 eurot läbi vaatamata. IV OTSUSTUS MENETLUSE ERALDAMISEKS RAIN MERELAIDI SUHTES Prokuröri poolt kohtule esitatud taotlus kaaluda, kas R M suhtes tuleb pidada põhjendatuks kaaluda tema vastutusele võtmist valeütluste andmise eest käesolevas kohtuasjas, on põhjendatud ning seega tuleb käesoleva kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasjast eraldada materjalid R M suhtes ja edastada need Viru Ringkonnaprokuratuurile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks

§ 320lg 1 tunnustel. V MENETLUSKULUD Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuluks Kr

MS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 palga alammäära ulatuses. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kuulub süüdistatava poolt hüvitamisele määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kuna kohus teeb osaliselt õigeksmõistva kohtuotsuse, siis tuleb menetluskulud osaliselt jätta riigi kanda. Ellen Merelaidi menetluskuludest, s.o riigi õigusabi korras määratud kaitsjatasust kogusummas 2338,64 eurot, jätta 1558,64 eurot rigi kanda. Jätta riigi kanda ka ½ sundrahast, s.o 664,50 eurot. 13 Ellen Merelaidilt riigituludesse menetluskuluna väljamõistmisele: - 664,50 eurot sundraha KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel; - 780 eurot kaitsjatasu vandeadvokaat Kalju Kutsari poolt kohtumenetluses õigusabi osutamise eest KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel. KrMS § 180 lg 1 ja 3 alusel võimaldada menetluskulud kokku summas 1444,50 eurot tasuda ositi kohtuotsuse resolutsioonis määratud viisil. KrMS § 181 lg 1 alusel hüvitada riigieelarve vahenditest Ellen Merelaidi poolt kantud menetluskulud osaliselt, s.o 664 eurot tema poolt valitud esindaja kulude katteks KrMS § 175 lg 1 p 1 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik Viru MK 04.04.2025 kohtuotsus on osaliselt tühistatud 14.01.2026 Tartu Ringkonnakohtu otsusega. 14