← Eesti

4-25-1098/51

Obsah (6)§ 266§ 12§ 15§ 16§ 2§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Rajar Miller Otsuse tegemise aeg ja koht 26. märts 2026, Kuressaare Kohtuasja number 4-25-1098 Väärteoasi Veigo Väli kaebus Politsei- ja

§ 266lg 1 järgi 5.

mai

  1. a sündmuses ja lõpetada selle sündmuse osas Veigo Väli suhtes väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.
  2. Ülejäänud osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.
  3. Rahatrahv 300 eurot tasuda 45 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest ühele järgnevatest Rahandusministeeriumi arvelduskontodest: EE891010220034796011 (SEB Pank), EE932200221023778606 (Swedbank), EE777700771003813400 (LHV Pank), EE701700017001577198 (Luminor Bank) või EE234204278601694423 (Coop Pank), makse tegemisel kasutada viitenumbrit
  5. Veigo Väli menetluskulud jätta tema enda kanda. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil põhjendustega kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD Kohtuvälise menetleja otsus
  6. Politsei- ja Piirivalveameti 07.03.2025 otsusega karistati Veigo Välit karistusseadustiku (

) § 266 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärtegude toimepanemise eest rahatrahviga 75 trahviühikut, s.o 300 eurot. Väärteod pani Veigo Väli kokkuvõtvalt toime sellega, et tungis ebaseaduslikult valdajate tahte vastaselt XXX asuva aiaga piiratud, kaasomanike L.R-ile ja L.P-le kuuluva kinnistu territooriumile, kus majale kinnitatud turvakaamera fikseeris Veigo Väli liikumise kinnistul 05.05.2025 kell 00.03, 07.08.2024 kell 06.29, 30.08.2024 kell 22.40, 31.08.2024 kell 06.12, 31.08.2024 kell 22.32 ja 22.35 ja 01.09.2024 kell 01.

  1. Kaebus
  2. Veigo Väli esitas 21.03.2025 Pärnu Maakohtule väärteootsuse peale kaebuse. Kaebaja taotleb otsuse tühistamist ja menetluse lõpetamist väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1 alusel. Kaebaja ei nõustu otsusega kuna ta ei ole tegu toime pannud ja talle etteheidetavas teos puuduvad üldse väärteotunnused. Kaebaja põhiväited on kokkuvõtvalt järgmised.
  3. Väärteokirjelduses on kirjeldatud üksnes seda, et võõras isik viibis aiaga piiratud eramaja (XXX) hoovis ilma omanike nõusolekuta, aga pole kirjeldatud, et ta oleks hoovi sisse tunginud. Igasugune omaniku loata võõrasse aeda sisenemine pole sinna sissetungimine. Näiteks ei saa rääkida sissetungimisest, kui isik siseneb avatud või lukustamata aiaväravast. Kuna pole teada, kuidas isik hoovi sisenes, on menetleja loonud väära ja ebakohase seose, et kuna isikul puudus luba ja hoovi ümber on aed, siis isik tungis sinna. Kaebaja väidab, et isik ei tunginud hoovi. Kaebaja teeb tõenditest järelduse, et isik läks hoovi lukustamata väravast ning see pole sissetungimine. Kinnistul on kolm väravat, ükski neist pole lukustatud ja pole võõraste sisenemist keelavaid silte.
  4. Kogutud tõenditest nähtub, et võõras isik liikus lihtsalt eramu tagahoovis turvakaamera vaateväljast läbi. Kuna kedagi ei ole teo toimepanemiselt tabatud, siis ei ole teada, kes see isik oli, miks ta seal oli, mida ta seal tegi ning kuidas ta sinna sisenes. Kuna turvakaamera vaateväljas erinevatel aegadel olnud isik erineb osalt ka riietuse poolest ja turvakaamerast on vaid 31.08.2024 osaliselt näha isiku nägu, siis ei saa väita, et kõigil päevadel turvakaamera poolt fikseeritud võõra isiku puhul oleks üldse tegemist ühe ja sama isikuga.
  5. Kaebaja pole xxxxxx hoovis viibinud. Tema seostamine turvakaamerate fikseeritud isikuga on väär ja pealiskaudne. Hoovis olnud isiku nägu pole keegi tunnistajatest näinud. Turvakaamera pildi seiskamisel kaadris olev osaline nägu pole kindel tõend, mille alusel kaebajat tuvastada. Tunnistajate L.Y ja L.X-i arvamus, et nad tunnevad kaebaja ära kehahoiaku ja liikumise järgi, ei ole sammuti arvestatav, sest isik liigub pimedas, võõras ja korrastamata hoovis. Võrrelda kaebaja igapäevast olekut ja kõndi pimedas liikuva isikuga ning väita, et sellest tulenevalt on tegemist kaebajaga, on meelevaldne ja sobimatu tema tõsikindlaks tuvastamiseks. Isikul pole kõigil kordadel seljas samad riided. Seega ei saa ka selle põhjal väita, et tegemist on sama inimesega. Kaebajal ei ole selliseid riideid 2

(8)nagu isikul salvestisel. Tunnistajate arvamuse kujunemist on mõjutanud R.F . Kriminaalasja raames jälgiti kaebajat varjatult 09.09.– 31.10.2024 ning tema seost R.F ega xxx aadressiga ei tuvastatud. Ka pole fikseeritud kaebajat kandmas riideid, mis on seljas isikul turvakaamera salvestisel. L.R ja Z.N kahtlustasid hoovis viibimas hoopis teist isikut, keda pole menetluses isegi kontrollitud. Hoovis käis juba
  1. a kevadel keegi, kes tegi välisukse ette kahel korral lõkke.
  2. Kaebaja leiab, et kogu menetlus on tema süüstamiseks tahtlikult kallutatud ning selle tegelik eesmärk on olnud tema karistamine ja tõendite kogumine muude eesmärkide saavutamiseks teises kohtuasjas ja kaebaja teenistusest vabastamiseks. KOHTU SEISUKOHT
  3. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kaebuse lahendamisel kohtu poolt väljaselgitatavad küsimused on loetletud VTMS §-s
  4. Kaebuse põhiväiteid arvestades on praeguses asjas vaja ennekõike lahendada küsimusi sellest, kas leidsid aset teod, milles menetlusalust isikut süüdistatakse, kas need teod on väärteod ja õigesti kvalifitseeritud ning kas teod on toime pannud menetlusalune isik. Viimane on tegelikult keskne küsimus.
  5. Piirdega alale (nagu ka hoonesse, ruumi või sõidukisse) valdaja tahte vastaselt ebaseaduslik tungimine või sealt lahkumise nõude ebaseaduslik täitmata jätmine on

§ 266lg 1 järgi rahatrahvi või arestiga karistatav väärtegu.

  1. Väärteoprotokolli (väärteotoimik tl 116) kantud teokirjelduses ära toodud faktilised asjaolud saab võtta kokku nii, et Veigo Väli tungis valdajate tahte vastaselt kuuel korral L.R-i ja L.P kaasomandis oleva kinnistu aiaga piiratud territooriumile xxx ja tema liikumise kinnistul fikseeris turvakaamera neil kordadel vastavalt 05.05.2024 kell 00.03, 07.08.2024 kell 06.29, 30.08.2024 kell 22.40, 31.08.2024 kell 06.12, 31.08.2024 kell 22.32 ja 22.35 ja 01.09.2024 kell 01.
  2. Turvakaameraga fikseeritud liikumist saab kohtu meelest selgelt mõista kui kinnistul viibimise fakti ja tahtevastasust kui nõusoleku puudumise fakti.
  3. Turvakaamera salvestisi ja nende vaatlusprotokolle on kohtus uuritud ning nende põhjal on ilmne, et teokirjelduses toodud ajahetkedel on inimene kinnistul viibinud. Selle üle pole vaidlust. Väide, et see inimene oli Veigo Väli, rajaneb sellel, et salvestisi vaadanud politseiametnikud L.Y ja L.X tundsid selles inimeses ära Veigo Väli.
  4. Menetlusnormid ei sea väärteo toimepanija tuvastamisele mingeid spetsiifilisi nõudeid. Vastuse küsimusele, kes pani teo toime, võib anda ka tunnistaja ütlus selle kohta, et ta tunneb tegu jäädvustanud videosalvestiselt ära konkreetse inimese. Kas selline äratundmine on fakti tõendamiseks küllaldane, sõltub ütluse usaldusväärsusest.
  5. L.Y ütluste kohaselt sai ta
  6. a septembris lahendamiseks avalduse, kus kodanik väitis, et tema eramaja hoovis käib keegi tema teadmata ringi. Avaldusega olid kaasas videofailid. Ta luges avalduse läbi ja videofaile vaadates nägi, et: „seal on meie politseinik, mu kolleeg Veigo Väli“. Ta kutsus kõrvaltoast igaks juhuks teise politseiametniku L.X-i videot vaatama ja tema tundis samamoodi ära Veigo Väli. L.Y 3

(8)sõnul ei öelnud ta enne kolleegile, keda ta videol näeb. Täpsemalt kirjeldas L.Y äratundmist nii, et: „Kuna ühes videofailis on selgelt näha, kuidas Veigo tuleb kaamera poole, ja kui sa oled 25 aastat inimesega töötanud, jumala eest, sa tunned Veigo ära noh, see ei saa olla keegi muu kui Veigo Väli. Pärast vaatasin neid teisi faile veel, kus nägu otseselt kaameras ei olnud, oli kõnnak, ja siis vaatasid kah, et see on ju Veigo Väli noh. Tema kõnnak, tema liikumine, tema riided“. Salvestiste vaatamise protsessi meenutas L.Y nii: „Failid olid täpselt selles järjekorras, et kõige viimane fail, kui hästi mäletan, oli see, kus oli näofail. Kuidas nagu Veigo tuleb kaadrisse, kaamera poole näoga. Siis ma kohkusin, vaatasin, huvitav mida Veigo siin kaadris teeb. Siis vaatasin uuesti eelmised failid ära, kus olid nagu kõnnakud, riided ja siis vaatasin – loomulikult, see on ju Veigo Väli. Veigo Väli kõnnak! Siis ma mõtlesin, et huvitav, mida keegi teine näeb. Kas tõesti ka Veigo Välit. Kuna mul kabinetikaaslast hetkel toas ei olnud – oleksin kindlasti talle näidanud –, siis kuna kõrvaltoas oli olemas L.X , siis ma mõtlesin, et davai, kutsun korraks L.X-i ka vaatama. Aga ma pole talle nagu sõnakestki rääkinud, keda ma siin näen. Tahtsin kontrollida, keda tema näeb. Tuli L.X ja kui L.X nägi kah seda faili, kus näoga kaamerasse tuleb inimene, siis ütles esimese asjana kohe L.X, et see on ju Veigo Väli. Siis oli juba selge, kaks inimest, kaks politseinikku tundsid ära sama inimese. Kohe kõne sisekontrolli ülemusele, kes siis tahtis, et kõik materjalid suuname talle, et nad saaks menetlust jätkata ja edasi minna“. Veigo Välile omast kõnnakut, kehahoiakut kirjeldas tunnistaja nii: „tal on see üsna spetsiifiline muidugi. Ta on siuke pika ja kõhna ehitusega, kõnnaku poolest natuke hoiab vist õlgu eespool kuidagi kui ta käib, kui ma hakkan praegu mõtlema“ (ütlused 04.02.2024 kohtuistungi protokollis tl 129).
  1. L.X-i ütluste järgi: „[t]uli L.Y minu kabinetti ja ütles, et kas ma saaksin tulla, vaadata ühte videot, et kas ma tunnen videol oleva isiku ära. Midagi muud ta selle kohta ei maininud, et kes video peal võib olla, mis asjaoludel ta video on saanud, lihtsalt palus tulla mul isikut tuvastama. L.Y väline olek oli pisut siuke kohkunud. Läksin L.Y kabinetti ja vaatasin seda videot ja seda isikut, või neid videoid ja seda isikut, kes videote peal oli ja ma tundsin sealt ära täiesti kindlalt enda endise kolleegi Veigo Väli nii näo kui kehakuju järgi. Siis alles L.Y ütles, et oli saanud läbi dokumendihaldusprogrammi avalduse, kus avalduse lisana olid need videod ja avalduses oli see, et üks võõras inimene on võõrale territooriumile läinud“. Näo ja kehakuju järgi äratundmise kohta täpsustas tunnistaja: „Nägu on nagu raske kirjeldada. Kui ma vaatan Veigo Välit siin (kohtusaalis) näkku, et siis nägu on täpselt sama, mis seal video peal oli ja kehakujult on ta selles mõttes äratuntav isegi pimedas, et ta on pikka kasvu, peene kehaehitusega ja turi on pisut selline kühmus. Võin öelda pikaaegse kolleegina, et ma tunneksin ta isegi pimedas ära ilma nägu nägemata“. Veigo Väli kuju, liikumismaneere kirjeldas tunnistaja: „Veigo Väli on sellise kitsa, peene kehaehitusega, tema jäsemed on peenikesed, ta liigub pisut pea ettepoole, natuke on selline kergelt kühmus. Ja kui tema välimusega sarnane isik, sõltumata mis tal seljas on, liigub pimedas, siis suure tõenäosusega ma tunnen ära temas Veigo Väli“ (ütlused 04.02.2024 kohtuistungi protokollis tl 131).
  2. Teise inimese visuaalse äratundmise peamiseks alusteks on nägu ja selle iseärasused, kehahoiak, liikumismaneer, riietus, üldmulje. Isiku liikumine, tema kõnnak, kuju on turvakaamera salvestistelt hästi vaadeldav napile valgusele vaatamata. 07.08.2024 varahommikusel salvestisel (kell 06.29) on isiku liikumine näha ka n-ö päevavalguses, aga seljatagant. Võtmekaader kummagi tunnistaja jaoks on olnud 31.08.2024 hilisõhtune salvestis (kell 22.35), millel isik liigub kaamera suunas näoga kaamera poole. Vaatamata hämarale valgusele ja sellele, et isik kannab nokamütsi ja kapuutsi, on tema nägu ühe sekundi jooksul on võrdlemisi hästi vaadeldav. Osaliselt on isiku nägu nokamütsi ja 4
(8)kapuutsi alt näha ka 31.08.2024 varahommikusel kaardil (kell 06.12), küll vaid viivuks ja nurga alt. Kokkuvõttes on salvestistelt põhimõtteliselt võimalik isikut väliste tunnuste põhjal ära tunda.
  1. L.Y ja L.X-i ütlustest nähtub, et nad tundsid salvestistele jäänud inimeses näo, kehakuju, liikumise, kõnnaku järgi Veigo Väli ära teineteisest sõltumatult. See räägib äratundmise usaldusväärsuse kasuks. Samuti on mõlemad olnud Veigo Väli pikaaegsed kolleegid ja töötanud temaga koos ca 25 aastat. Kohtu hinnangul on tunnistajate sedavõrd pikk ja tihe kokkupuude Veigo Väliga küllaldane baas lubamaks neil teda videosalvestiselt ära tunda, ilma et see eeldaks dokumendifoto kvaliteediga võrdlusmaterjali. Kas tegu on tuttava või võõraga, on äratundmist mõjutav oluline tegur. Tuttavat inimest on teadaolevalt kergem ära tunda, selleks on vaja vähem detaile – aju ei töötle niivõrd üksikuid väliseid tunnuseid, kui kiirelt tervikpilti, kuna tervikpilt on mälus juba talletatud.
  2. Kohus leiab, et L.Y ja L.X-i ütlused selle kohta, et nad tundsid turvakaamera salvestistelt ära Veigo Väli, on kõigiti usaldusväärsed. Pole ka tõsiseltvõetavaid viiteid selle kohta, et emb-kumb tunnistajaist olnuks R.F t tulenevalt eelhäälestatud salvestistelt just Veigo Välit ära tundma. Sellega loeb kohus tuvastatuks, et xxx kinnistul viibis väärteoprotokollis nimetatud kuupäevadel ja kellaaegadel Veigo Väli. Seda siiski ühe erandiga kõige esimese 05.05.2024 kell 00.03 episoodi osas. Kaitsja leidis kohtuistungil, et selle episoodi kohta pole tegelikult ühtegi usaldusväärset tõendit – on esitatud salvestis, millelt isik ei ole ära tuntav ja pole Veigo Välile osutavat isikulist tõendiallikat. Kohus nõustub kaitsjaga. L.Y ega L.X ei ole 05.05.2024 kaamerasalvestist vaadanud. Nad on teinud oma järeldused L.R-i poolt politseile esitatud süüteoteatele lisatud salvestiste põhjal. Süüteoteade esitati 02.09.2024 ja selles on viidatud 07.08.2024, 30.08.2024, 31.08.2024 ja 01.09.2024 salvestistele (väärteotoimik tl 4–7). Vaatlusprotokollides märgitud andmetel (väärteotoimik tl 46, 48) andis 05.05.2024 kuupäeva salvestise L.R menetlejale hiljem 10.09.
  3. L.Y ja L.X-i ütluste põhjal võib järeldada, et nemad vaatasid salvestisi samal päeval kui süüteoteade laekus. Ja pärast Veigo Väli äratundmist võttis L.Y ühendust sisekontrolliga, mis võttis menetluse üle. Väärteotoimiku materjalidest nähtuvalt andis L.Y asja kohta kohtuvälises menetluses tunnistajana ütlused 05.09.2024 ja L.X 08.09.2024 (pole tähtis, et algselt kriminaalmenetluse raames, mis hiljem väärteomenetluseks taandus). Ehk enne seda, kui 05.05.2024 sündmuse videosalvestis menetlejale laekus. Seega pole asja materjalides ühtegi viidet, et tunnistajad oleks ka 05.05.2024 salvestiselt Veigo Väli ära tundnud. Kohtumenetluses tunnistajatelt konkreetselt ühegi videosalvestise kohta täpsemalt ei küsitud – kohtuväline menetleja saanuks tunnistajatele ka iga videot näidata ja küsida sellel nähtava isiku äratundmise kohta. Kohtuväline menetleja pole ka selgitanud, mille põhjal tema arvates Veigo Väli 05.05.2024 sündmusega seostada tuleks. Seega sõltumata sellest, kas 05.05.2024 videosalvestiselt võiks põhimõtteliselt isik tuvastatav olla või ei (ja kohus nendib, et erinevalt teistest salvestistest oleks see problemaatiline) pole tunnistajad selle salvestise vaatamise kohta midagi rääkinud. Järelikult pole tõendatud, et väärteoprotokollis nimetatud kuupäeval ja kellaajal 05.05.2024 kl 00.03 viibis xxx Veigo Väli. See tähendab, et teo toimepanemine Veigo Väli poolt pole leidnud kinnitust ja väärteomenetlus 05.05.2024 sündmuse osas tuleb Veigo Väli suhtes väärteotunnuste puudumisel VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada.
  4. Ülejäänud viie episoodi puhul, nagu öeldud, on Veigo Väli kinnistul viibinud isikuna väljaspool mõistlikku kahtlust tuvastatud. Seda ei lükka ümber ka Veigo Väli väide, et tema pole neil ajahetkedel xxx hoovis viibinud. Erinevalt nt kriitikast asjaolu tõendatuse 5
(8)kohta olemasolevate tõenditega on see aktiivne kaitseväide, mida peaks olema võimalik kontrollida. Loogiliselt peaks eitust laiendama väidetega selle kohta, kus isik siis vaatlusaluste sündmuste ajal viibis. Selliseid andmeid, tõendeid pole Veigo Väli esile toonud. Tuleb märkida, et kohtuvälises menetluses Veigo Väli ütlusi ei andnud. Väärteoprotokolli on omakäeliselt märgitud: „hetkel kasutan enda õigust ütluseid mitte anda“. Kohtus ütlusi andes ei öelnud Veigo Väli ka tegelikult konkreetselt otsesõnu kus ta neil ajahetkedel viibis. „Mul ei ole toimunu kohta midagi rääkida, kuna mind sel ajahetkel seal hoovis ei olnud. Oleks politseipatrull tulnud minu koju ukse taha, oleks nad saanud veenduda, et mina olen oma elukohas. Suure tõenäosusega ainuke võimalus, miks ma ei oleks pidanud seal olema on see, et ma oleksin hommikul näiteks kalale läinud, aga kuna mul mobiiltelefonis ühtegi kala pilti ei ole, siis ma kalal ei käinud või vähemasti ei saanud (kala)“ (ütlused 04.02.2024 kohtuistungi protokollis tl 133). Oleks-poleks, tõenäosused, näited ei vii ka sõnastusele leebemalt vaadates konkreetsete faktiväideteni. Sarnaselt demagoogia hõngulised (ja paljasõnaliseks jäävad) on Veigo Väli vastuargumendid, mis peaks tema viibimist kinnistul vähemasti ebatõenäolisena näitama. Tal ei ole selliseid riideid, nagu kandis salvestistele jäänud isik, retuuse ei kanna ja pidžaamapükstes tänavale ei läheks, vihmakeepi on kandnud paar korda metsas koeraga jalutades ja kui see 2024. aasta jaanuaris läbiotsimisel politsei poolt ära võeti ja 4 kuud hiljem tagastati, siis olevat viinud selle ebameeldivate mälestuste tõttu riidekonteinerisse. Konkreetset xxx tänava lõiku (kus elas R.F ) olevat hakanud 2023. aasta kevadest saati H. poolsete luuramisetteheidete tõttu vältima. Erialase ettevalmistuse tõttu märkaks turvakaameraid ja ei läheks sellisele kinnistule. Jalad ei olnud sellises seisus, et üle aia saanuks hüpata ilma valuta. Kohtu hinnangul ei näita sellised asjaolud eraldi ega kogumis Veigo Väli viibimist kinnistul ebatõenäolises või eluliselt väheusutavas valguses. 18. Naastes

§ 266

lg 1 omavolilise sissetungi väärteokoosseisu objektiivsete tunnuste juurde loeb kohus L.R-i ütluste põhjal tuvastatuks, et kõnealune xxx kinnistu on aiaga piiratud ja aiaväravad ei olnud lukustatavad, ent kinnitustega suletavad. Seega on tegemist piirdega alaga. Ekslik on kaebuses väljendatud mõte, et kui isik sisenes hoovi lukustamata väravast, kuigi pole teada kuidas isik hoovi sisenes, siis ei ole tegemist sissetungimisega.

§ 266

lg 1 tähenduses loetakse sissetungimiseks siiski igasugune õigusvastane sisenemine. Aiaga piiratud hoovi sisenemine ka lukustamata aiavärava lahtilükkamisega on sissetungimine. Sissetungimiseks ei pea sisse murdma. Kinnistu kuulub L.R-ile ja L.Ple . Alalisi elanikke seal ei ole. Seega on omanikud ühtlasi ka valdajad, kelle nõusolekut piirdega alale sisenemine eeldab. L.R-i , L.P ja tema abikaasa Z.N-i ütluste põhjal ei ole kinnistul käinud isikule selleks luba antud – nad ei teadnudki, kes see isik oli. Seega oli piirdega alale sisenemine nõusoleku puudumisel valdaja tahte vastane ja ebaseaduslik. Pole väidetud, et alale sisenemiseks esines mõni valdaja nõusolekust mittesõltuv õiguspärane alus. Pole tähtis, et kinnistul pole võõrastele sisenemist keelavaid silte. Kaebaja vastav osutus kaebuses on asjakohatu. Võõra eramaja aiaga piiratud hoov on mõistlikule inimesele üheselt äratuntavalt võõras ala. 19. Eeltoodu põhjal vastab Veigo Väli tegevus 07.08.2024, 30.08.2024, 31.08.2024 (kahel korral varahommikul ja hilisõhtul) ning 01.09.2024 xxx kinnistul

§ 266lg 1 süüteokoosseisu objektiivsetele tunnustele.

20. Süüteokoosseisu subjektiivseteks tunnusteks on

§ 12lg 3 kohaselt tahtlus või ettevaatamatus.

Väärteona on

§ 15lg 3 järgi karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

Kohtuvälise menetleja otsuses on subjektiivset koosseisu käsitletud napilt. Märgitud on vaid, et menetlusalune isik pani teo toime tahtlikult. Selle tõdemusega kohus iseenesest 6

(8)nõustub. Pole ühtegi asjaolu, mille toel kaaluda, kas Veigo Väli võis tuvastatud viiel korral hilisõhtusel, öisel ja varahommikusel ajal võõrasse hoovi sisenedes olla ettevaatamatu. Kuna toimepanija ei ole oma käitumise põhjuste, eesmärkide ja võimalike kaalutluste kohta midagi rääkinud, peab tahtluse konkretiseerimiseks pöörduma objektiivse teopildi poole. Selle põhjal leiab kohus, et 07.08.2024, 30.08.2024, 31.08.2024 tegude puhul käitus Veigo Väli vähemalt kaudse tahtlusega (

§ 16

lg 4), ehk pidas vähemalt võimalikuks ja möönis, et ta siseneb võõrasse hoovi ja liigub seal ringi omaniku (valdaja) nõusolekuta. Viimase 01.09.2024 teo puhul võib aga järeldada juba kavatsetust (

§ 16lg 2).

Kavatsetult paneb inimene teo toime, kui süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamine on tema eesmärk ja ta teab, et see saabub või peab seda vähemalt võimalikuks. L.R-i ja Z.N-i ütluste tabasid nad 31.08.2024 õhtul kinnistul viibinud isiku n-ö teolt, kui L.R nägi mobiiltelefonis reaalajas turvakaamera pildilt isikut kinnistul ja tormasid kohe asja kontrollima. Nad viibisid sel ajal xxx kinnistust otse üle tee xxx asuvas majas. Kokkupuude isikuga oli põgus (pimedas ja äratundmist mittevõimaldav), ent Z.N-i kirjeldusel kutsus ta isikut pimedast välja – kes sa oled, miks sa siin oled, mille peale isik küsinud kas ta ei või siin olla ja Z.N vastanud, et muidugi ei või, et sa oled ju võõral maal. Pärast pani isik jooksu (ütlused 04.02.2024 kohtuistungi protokollis tl 127). Seega kui Veigo Väli ca 3 tundi hiljem 01.09.2024 kell 01.40 uuesti kinnistul käis, ei saa selles käitumises näha muud kui eesmärgistatud tegevust täie teadmise juures, et tal pole pererahva luba. 21. Väärteootsusele esitatud kaebust lahendades tuleb kohtul mh lahendada küsimus, kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (VTMS § 133 p 7).

§ 2

lg 2 sätestab, et isikut karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Leidis tõendamist, et Veigo Väli pani

§ 266

lg 1 sätestatud väärteod (välja arvatud tõendamata 05.05.2024 episood) toime süüliselt ja õigusvastaselt. 22.

§ 56

lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huve. Väljakujunenud praktika järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr, misjärel tuvastada süü suurus, kergendavad ja raskendavad asjaolud ning leida nii süü suurusele vastav karistuse määr, mida korrigeerida eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi arvestades.

  1. Kohus peab nentima, et kohtuvälise menetleja otsuses on välja toodud üksnes kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumine. See on õige. Muid karistuse määra (ega ka liigi) valiku kaalutlusi otsusest ei leia. Sellegi poolest pole kohtul alust menetlusaluse isiku olukorda kohtuvälise menetleja otsusega võrreldes raskendada ja karistuseks mõistetud rahatrahvi suurendada. Ilmselgelt pole alust ka 75 trahviühiku suuruse karistuse vähendamiseks olukorras, kus maksimaalne trahv oleks 300 trahviühikut ja sanktsiooni keskmine määr 150 trahviühikut. Ühe ette heidetud sündmuse äralangemine karistuse korrigeerimist kaasa ei too. Kuna tuvastatud asjaolude põhjal (arvestades ainuüksi väärteoepisoodide arvugi) võiks Veigo Väli süüd pidada vähemalt keskmiseks, on talle määratud karistus leebe.
  2. Kohus leidis, et Veigo Väli viibimine väärteoprotokollis nimetatud kuupäeval 05.05.2024 kl 00.03 xxx kinnistul pole tõendatud. Seetõttu tühistab kohus kohtuvälise menetleja 7

(8)otsuse osas, milles Veigo Väli

§ 266

lg 1 järgi selles sündmuses süüdi tunnistati ja lõpetab 05.05.2024 sündmuse osas VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel menetluse. 25. Kohtuvälise menetleja otsuse muus osas on kohus kokkuvõtvalt seisukohal, et kaebuse läbivaatamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist, mis tooks kaasa kohtuvälise menetleja otsuse muutmise või tühistamise Veigo Väli süüditunnistamises

§ 266

lg 1 järgi 07.08.2024, 30.08.2024, 31.08.2024 (kahel korral varahommikul ja hilisõhtul) ning 01.09.2024 toime pandud väärtegudes ja tema karistamises ning selles jääb kohtuvälise menetleja otsus muutmata. 26. Viimaks tuleb kohtul otsustada menetluskulude küsimus. Veigo Väli on esitanud kohtule taotluse lepingulise kaitsja kulu hüvitamiseks 9 töötunni eest summas 1674 eurot. Üks kohtuvälise menetleja otsuses Veigo Välile süüks arvatud väärteosündmustest tõendamist ei leidnud ja selle sündmuse osas kohus väärteomenetluse tema suhtes VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetas. VTMS § 23 näeb ette, et väärteomenetluse lõpetamise korral VTMS § 29 lg 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. VTMS § 38 lõikest 1 tuleneb, et kulude hüvitamiseks kohustatud isiku kindlaksmääramisel tuleb väärteomenetluses juhinduda kriminaalmenetluse sätetest. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt jäävad süüdistatava osalisel õigeksmõistmisel või kriminaalmenetluse osalisel lõpetamisel riigi kanda kriminaalmenetluse kulud, mis on tekkinud seoses süüdistuse selle osa menetlemisega, milles isik õigeks mõistetakse või tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetatakse. Riigikohtu hinnangul on sama mõttekäik ülekantav ka väärteomenetlusele (vt nt RKKKo 05.10.2016, 3-1-1-77-16, p 18.2 ja seal viidatud praktika). Seega saaks Veigo Välile hüvitada üksnes need kulud, mis on seotud väärteomenetluse osalise lõpetamisega. Kohtu hinnangul ei saa praeguses asjas öelda, et osa menetluskuludest on seotud sündmusega, milles kohus menetluse lõpetas. Veigo Välile heideti ette kuut identset tegu, millest üks langes ära. See ei toonud kohtu hinnangul kaasa märkimisväärset muutust väärteosüüdistuse ega menetluse mahus. Veigo Väli vastuväited kohtuvälise menetleja otsusele olid kõigi sündmuste puhul olemuslikult samad ja kaitsetöö maht olnuks ka äralangenud sündmuseta põhimõtteliselt sama. Kuna kohtu hinnangul 05.05.2024 sündmus süüdistuse mahtu arvestades Veigo Välile eraldi menetluskulude tekkimist kaasa ei toonud, pole ka menetluskulusid mida talle hüvitada. Veigo Väli menetluskulud jäävad läbi VTMS § 38 kohalduva KrMS § 180 lg 1 alusel tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.