Obsah (10)

§ 5§ 120§ 121§ 37§ 44§ 45§ 38§ 43§ 104§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 4. veebruar 2026, Tartu Kohtuasja number 3-26-291 Kohtuasi X-i kaebus avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava f

) § 121 lg 4, § 204 lg 1). ASJAOLUD

1. X esitas
2. veebruaril 2026 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub teha kindlaks avalikõiguslikus suhtes tähtsust omav asjaolu. Kaebaja märgib kaebuses järgmist. 1.
3. Tegemist on üldise tuvastamiskaebusega (

§ 5lg 1 p 6) tuvastamaks, et „28.

septembril

1. aastal võeti Põlva Rajooni TSN Täitevkomitee korraldusega kinnitatud riikliku vastuvõtukomisjoni poolt ekspluatatsiooni Põlva XXX 30-korteriga elamu nr 4 koos välisvõrkudega, ning see oli ehitatud vastavalt projekteerimisasutuse Kommunaalprojekti poolt koostatud ja Põlva Rajooni RSN TK esimehe poolt kinnitatud tüüpprojektile C-II-1-4“. Eeltoodud faktilise asjaolu kindlakstegemine on kaebaja õiguste kaitseks väga vajalik, sest alates
2. aasta juulikuust kuni tänase päevani on riigiametnikud (eesotsas sellel perioodil Põlvas maa-ametnikuna töötanud Yiga) väitnud, et Piiri 4 korterelamu ehitamisel on jäetud üks juurdepääs (maja põhjapoolsest otsast) majale tegemata. See seisukoht ei ole tänase päevani muutunud ja sellise olukorra tekitamises süüdistatakse ehitajaid ning konkreetselt Põlva Mehhaniseeritud Ehituskolonni. Seega süüdistatakse ka kaebajat, sest ta oli aastaid Põlva 3-26-291 Mehhaniseeritud Ehituskolonni tootmisosakonna juhataja. Olukorda on kirjeldatud televisioonis ja ajakirjanduses ning küsimust on arutatud Piiri 4 korteriühistu koosolekutel. Kõikjal on väidetud, et ehitajad ei ole Piiri 4 elamut ehitanud ja ekspluatatsiooni andnud vastavalt kinnitatud projektdokumentatsioonile. Kaebaja astus seetõttu korteriühistu juhatuse liikme kohalt
3. aastal tagasi. Tuvastamisnõude rahuldamine annab kaebajale õigusliku kasu, sest ta saab rehabiliteeritud. Tema au ja väärikus saab taastatud. 1.
4. Kaebaja on aastaid andnud oma panuse ehitustegevusse Põlvamaal ning talle on omistatud Põlvamaa teenete märk ja mitmeid aukirju. Riikliku vastuvõtukomisjoni akti on allkirjastanud üheksa ametiisikut ning nad on teinud järgmise järelduse: „Komisjon, kontrollinud hoonestaja (tellija) tehnilise komisjoni akti koos lisadega objekti peatöövõtjalt vastuvõtmise kohta tehtud töid ja seadmete töökindlust, märgib, et Põlva, XXX 30- krt elamu ehitus- ja montaažtööd vastavad kinnitatud projektile, eelarvele, tööjoonistele „Ehitusnormide ja reeglite” ning „Ehitusja montaažtööde teostamise ja vastuvõtmise tehniliste tingimuste“ nõuetele“. Komisjon otsustas võtta XXX korterelamu koos välisvõrkudega ekspluatatsiooni üldhindega ,, hea”. 1.
5. Kaebaja õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid ning ainuõige saab olla faktilise asjaolu kindlakstegemine kohtulahendiga. Kui halduskohus leiab, et faktilise asjaolu tuvastamiseks ei piisa riikliku komisjoni poolt ekspluatatsiooni võtmise aktist, siis soovib kaebaja, et avalikult kohtuistungil kuulataks tunnistajana ära riikliku vastuvõtukomisjoni esimees. Kaebaja õiguste riive on olnud väga pika perioodi kestel väga intensiivne ning ta on ka Piiri 4 korteriomaniku rollis, tegemist on kaasomandi esemega. Kaebuse juurde on lisatud Põlva Linnavalitsuse
6. juuli
7. a vastus kaebaja teabenõudele, ajalehe Koit väljavõte, kaebajale omistatud teenetemärgi tunnistuse ja aukirjade koopiad, riikliku vastuvõtukomisjoni poolt korterelamu ekspluatatsiooni võtmise akt ja riigilõivu tasumist tõendav maksekorraldus. KOHTU SEISUKOHT Kaebuse tagastamine 2.

§ 120

lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et kaebus tuleb tagastada ning seda alljärgnevatel põhjustel. 3.

§ 121

lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohtu hinnangul on praegusel juhul tegemist sellise olukorraga. 4. Kaebaja on esitanud kohtule üldise tuvastamiskaebuse avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava faktilise asjaolu kindlakstegemiseks (

§ 37lg 2 p 6).

Ta soovib, et kohus teeks kindlaks, et

1. septembril 1979 võeti riikliku vastuvõtukomisjoni poolt ekspluatatsiooni Põlvas XXX 4 asuv korterelamu koos välisvõrkudega ning see oli ehitatud vastavalt projekteerimisasutuse Kommunaalprojekt poolt koostatud ja Põlva Rajooni RSN TK esimehe poolt kinnitatud tüüpprojektile C-II-1-
2. Kaebaja on riikliku vastuvõtukomisjoni
3. septembri
4. a akti lisanud kaebuse juurde (dtl 17-24).
5. Kaebusest nähtuvalt on avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava faktilise asjaolu kindlakstegemine kaebajale vajalik rehabiliteerival eesmärgil, et tema au ja väärikus saaks taastatud. Kohus mõistab, et kaebaja soovib kummutada hilisemaid väiteid (vastuses teabenõudele, meedias ilmunud kirjas ning mujal), et üks juurdepääsuteedest jäi XXX 4 korterelamu ehitamisel rajamata. Kaebaja viitab erinevatele meediakajastustele ja korteriühistu koosolekul väljendatud teabele, milles väidetakse, et ehitajad ei ole elamut ehitanud ja ekspluatatsiooni andnud vastavalt kinnitatud projektdokumentatsioonile. Kaebaja toob välja enda 2 3-26-291 seose kõnealuse ehitisega ja rolli ehitusettevõttes ning leiab, et taoliste väljaütlemistega teda süüdistades on pikka aega ja intensiivselt tema õigusi riivatud. 6.

§ 44

lg 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Tuvastamiskaebuse esitamise võimalused on piiratud. Sellise kaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid (

§ 45

lg 2).

§ 38

lg-st 4 ja § 44 lg-st 1 järeldub, et tuvastamiskaebuse esitamise eelduseks on põhjendatud huvi, mis võimaldab asjaolu kindlakstegemise kaudu kaebajal oma õigusi kaitsta. See võib seisneda ennekõike preventiivses või rehabiliteerivas huvis (Riigikohtu

1. oktoobri
2. a otsus asjas nr 3-21-1366, p 15).
3. Tuvastamisnõue rehabiliteerival eesmärgil oleks lubatav, kui sellega soovitakse kaitsta oma õigusi avaliku võimu tegevuse vastu. Seaduses on sätestatud piirang, et faktilise asjaolu tuvastamine toimub konkreetses avalik-õiguslikus suhtes. Praegusel juhul ei nähtu kohtule, milline on see avalik-õiguslik suhe, mille jaoks on vaja tuvastada kaebaja viidatud faktilist asjaolu (vt ka Tallinna Halduskohtu
4. mai
5. a määrus asjas nr 3-12-886, p 5). Kaebaja väidab erinevatele olukordadele (teabe avaldamine ajakirjanduses, telekanalis, Põlva Linnavalitsuse
6. juuli
7. a vastuses teabenõudele, korteriühistu koosolekul) viidates, et korterelamu põhjapoolses otsas juurdepääsu puudumises on süüdistatud ehitajaid. Kohus märgib, et Põlva Linnavalitsuse
8. juuli
9. a vastuses teabenõudele (dtl 6) ega ka ajalehe Koit väljavõttes (dtl 7) ei ole juurdepääsutee puudumises süüdistatud kaebajat. Kohus leiab, et praegusel juhul puudub avaliku võimu tegevus, mille eest kaebaja võiks tuvastamisnõudega enda õiguste kaitset taotleda. Kohtule esitatud kaebusest ja selle lisadest ei ilmne avaliku võimu tegevusest tingitud pikaajalisi ega intensiivselt riivavaid süüdistusi kaebaja kui ehitaja või ehitusettevõttes juhtivat ametit pidanud isiku suhtes. Erinevates allikates on pigem tõstatatud kahtlus endisaegse haldusorgani (Põlva Rajooni TSN Täitevkomitee) eksimusest hoone ekspluatatsiooni võtmisel, kui tähelepanuta võidi jätta väidetav projektile mittevastavus (st ühe juurdepääsu ehitamata jätmine). Kohus märgib, et kui kaebaja mainet on rikkunud muud isikud (ajakirjandus, korteriühistu liikmed jne), siis on tegemist eraõigusliku suhtega, millest tulenevaid vaidlusi ei ole pädev lahendama halduskohus. Kaebaja on juba varasemalt esitanud kohtule rehabiliteerival eesmärgil sarnase kaebuse ning kaebajale on selgitatud, et erameedias kajastatud faktiväited ehitajate süül juurdepääsutee rajamata jätmise kohta ei ole käsitatavad toimingutena avalik-õiguslikus suhtes, mistõttu kaebaja rehabiliteeriv huvi lükata eraõiguslikus meedias kajastatud faktiväited ümber ei tulene avalik-õiguslikest suhetest (vt Tartu Halduskohtu
10. jaanuari
11. a jõustunud määrus asjas nr 3-24-3247). Kohus leiab, et kaebajal puudub praegusel juhul õigus nõuda rehabiliteerival eesmärgil faktilise asjaolu (korterelamu vastavus projektile) kindlakstegemist, sest see asjaolu ei mõjuta kuidagi tema suhteid avaliku võimuga. Kui kaebaja on enda põhjendatud huvi väljendanud, ent tuvastamiskaebus ei ole kohtu hinnangul kaebaja õiguste kaitseks vajalik ega sobiv, siis on tuvastamiskaebus võimalik tagastada

§ 121lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 16.

mai

1. a määrus asjas nr 3-25-360, p 12).
2. Kohus märgib lisaks, et seoses XXX 4 elamule juurdepääsu tagamisega on kaebaja pöördunud nii haldus- kui ka maakohtu poole erinevate kaebustega, ning viidatud kohtuasjades esitatust on selgunud, et kohalik omavalitsus on tõdenud XXX 4 elamu juurdepääsuga seotud probleemi ning asunud seda lahendama sundvalduse menetluse algatamisega (nt haldusasi nr 3-25-2261, nr 325-2323). 3 3-26-291
3. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et X-il puudub tuvastamiskaebuse esitamiseks ilmselgelt kaebeõigus ning kohus tagastab kaebuse

§ 121

lg 2 p 1 alusel.

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras uuesti halduskohtusse pöörduda. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Muud menetluslikud otsustused

1. Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus lahendada asja sisulise läbivaatamisega seotud taotlusi (taotlused asja läbivaatamiseks kohtuistungil ning tunnistaja ülekuulamiseks).
2. Kaebaja tasus kaebuse esitamisel riigilõivu 20 eurot. Kuna kohus tagastab kaebuse

§ 121

lg 2 alusel, siis vastavalt

§ 104lg 5 p-le 2 riigilõiv tagastamisele ei kuulu.

12. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja ja Yi nimed tähemärkidega X ja Y (

§ 175lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik 4