Obsah (4)

§ 62§ 444§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Bergson Otsuse tegemise aeg ja koht 31. märts 2026, Tallinna kohtumaja Lubja 4 Tallinn Tsiviilasja number 2-25-17003

§ 62lg 2).

Hagi alus Hageja esitas Harju Maakohtusse 10.10.2025 hagiavalduse solidaarkostja X vastu. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja Nord Homes OÜ (võlgnik) 24.04.2020 müügilepingu betoonisegu võõrandamise kohta (müügileping nr K24828-0420). Müügilepingu alusel väljastati võlgnikule järgmised arved: nr 92501109 summas 1 505,97 eurot; nr 92502048 summas 7 193,97 eurot; nr 92503167 summas 723,62 eurot, kokku põhinõue hagi esitamise seisuga 9 423,56 eurot. Hageja andis üle kogu müügilepingus kokkulepitud betoonisegu, kuid võlgnik jättis arved tasumata. Müügilepingu punkti 4.

1. kohaselt kohustuste täitmisega viivitamise korral on müüjal õigus nõuda ostjalt viivist 0,1% päevas tähtaegselt tasumata summast. Hageja ja võlgniku juhatuse liige X (kostja) sõlmisid 24.04.2020 käenduslepingu nr. K24828-0420 KL, milles pooled leppisid kokku, et kostja tagab tingimusteta ja tagasivõtmatult müügilepingust tulenevate maksekohustuste täieliku ja õigeaegse täitmise ostja (ehk võlgniku) poolt. Käenduslepingu punkti 4.
2. järgi käendaja kohustub täitma ostja kohustused kreeditori ees juhul, kui ostja ei täida oma kohustusi õigeaegselt või nõuetekohaselt. Käenduslepingu punkt 4.2 sätestab, et käendaja vastutuse maksimumsuurus on 10 000 eurot. Kuna võlgnik ei täitnud müügilepingut, esitas hageja lepinguline esindaja 25.09.2025 kostjale e-kirja vahendusel nõudekirja. Kostjale on hagimaterjalid koos menetlusse võtmise määruse ning menetluskulude nimekirjaga kätte toimetatud isiklikult 06.02.2026 tähitult posti teel aadressil xxx. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks (26.02.2026) hagile vastanud. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks hagilt tasutud riigilõivu summas 840 eurot ja lepingulise esindaja kulu 1 400 eurot, kokku 2 240 eurot. 2 Menetluskulude nimekirja kohaselt on esindaja tunnitasu 200 eurot ilma käibemaksuta. Riigikohus on varem pidanud põhjendatuks ja vajalikuks tunnitasu mh 120 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 02.10.2013 määrus nr 3-2-1-93-13), aga ka nt 205,58 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 18.05.2022 otsus nr 2-21-1824, p 13). Kuigi Riigikohtu lahendite järgimine ei ole käesoleval juhul kohustuslik, on need siiski indikaatoriks õigusabi tunnitasu mõistliku määra osas. Kohus arvestades Riigikohtu praktikat, esindaja kvalifikatsiooni (vandeadvokaat) ja keskmisi turuhindasid leiab, et tunnihinnad on põhjendatud ja ei ületa turuhindasid. Hageja esindajal on hagiavalduse koostamiseks kulunud 7 tundi. Hagejat esindanud vandeadvokaadilt võib eeldada professionaalset teenust, mis tähendab muuhulgas seda, et teenust osutatakse mõistliku ajaga ning esindajal on olemas piisavad teadmised ja kogemuse selleks, et teenust piisava kiirusega osutada. Hageja on esitanud müügi- ja käenduslepingust tuleneva nõude, mis ei ole keerukas. Kohus võttes arvesse asja keerukust ja mahtu, samuti hagi mahtu ja sisu, on seisukohal, et põhjendatud ja vajalik aeg hagi koostamiseks on 5 tundi summas 1 000 eurot. Kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 177

lg 4).

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik 3