) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud
lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 07.11.2025 esitatud hagiavalduse kohaselt loetakse vastavalt jäätmeseaduse § 69 jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitunud alates kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveo registreeringu kehtima hakkamisest. X (kostja) ei olnud sõlminud jäätmeveo lepingut, mistõttu ta loeti liitunuks korraldatud jäätmeveoga ja EESTI KESKKONNATEENUSED AS (hageja), kui korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja, asus temalt seaduse alusel jäätmeid koguma. Kostja oli Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, XXX aadressil jäätmevaldaja, kus korraldatud jäätmeveo teenusepakkuja oli hageja. Kooskõlas kehtinud jäätmeveo teenustasu suurusele esitas hageja kostjale osutatud jäätmeveo eest arved, mille kostja on jätnud tasumata: 30.06.2023 esitatud arve nr TLNO23138677 summas 14,42 eurot; 31.05.2023 esitatud arve nr TLNO23134533 summas 11,21 eurot. Tulenevalt eeltoodust moodustub põhinõue summas 25,63 eurot. Hageja nõuab viivist põhivõla summalt iga tasumata arve maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni hagi esitamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kokku summas 7 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõude tasumata summalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 25,63 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise summas 7 eurot ning viivise põhisummalt alates 08.11.2025 VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 12.12.2025 ning täiendavalt 27.02.2026 esitatud dokumendis loobus hageja osaliselt nõudest (tühisõidu eest arve tasumise nõudest). Hageja esitanud kostjale arve nr TLNO23134533 summas 11,21 eurot (s.h tühisõit) ning arve nr TLNO23138677 summas 14,42 eurot (s.h 2 2 tühisõitu). Arvestades, et tühisõidu hinnaks on arvete kohaselt 1,21 eurot (+ km), siis jääb hageja põhinõudeks 21,28 eurot (9,76 +11,52) ning sissenõutavaks muutunud viivisenõudeks 6,50 eurot. Kostja vastus Kostja vaidles esitatud hagiavaldusele vastu ja palus jätta see rahuldamata või rahuldada osaliselt 5 euro ulatuses. Hageja on hagiavalduses seadnud hagi piirid, milles esitas nõude arve 30.06.2023 nr TLNO23138677 ja arve 31.05.2023 nr TLNO23134533 alusel, nõudes kostjalt 25 euro ja viivise 7 eurot tasumist. Õiguslikuks aluseks on kostja märkinud jäätmeseaduse § 69 ja VÕS § 1023 lg 2, millega kostja ei nõustu. Kostja arvab, et asjas kohalduvad alusetult rikastumise sätted (VÕS § 1028 lg 1), milles kostja saab 2023 maikuus tehtud 0,24m³ konteineri tühjenduse eest nõuda kostjalt alusetu rikastumise eest tasu summas 2 eurot 50 senti ja 2023 juunikuus tehtud 0,24m³ konteineri tühjenduse eest nõuda kostjalt alusetu rikastumise sätete alusel tasu summas 2 eurot 50 senti. Kostja ei nõustu, et mais ja juunis oleks hageja kostja konteinerit tühjendanud rohkem kui kaks korda. Seega tunnustab kostja alusetu rikastumise sätete alusel nõuet 2023 mai ja juuni eest kokku 5 eurot. Nn tühisõit(e) maksumusega 1 euro ja 27 senti korra eest nädalas ei ole kostja arvates hagejal õigus nõuda, sel juhul hageja õigusvastaselt teadlikult rikastaks alusetult kostjat (VÕS § 1035 lg 1). Hageja viivise arvestus on eeltoodu alusel vale. Kostja jättis hageja 01.05.2023 lepingu nr 1153125 sõlmimata, sest ei ole nõus selles olevate tüüptingimustena käsitlevate tingimustega põhjusel: kostjal on olemas endal nõuetele vastav jäätmemahuti, kostjal üksi elades ei teki nii suurt prügi kogust, mille vedu peaks toimuma igal nädalal (hageja tühjendab ka tühja konteineri maksumusega 2 eurot ja 71 senti), kostja ei ole nõus hageja hinnakirjas märgitud teenuste maksumusega mh nn tühisõit maksumusega 1 euro ja 27 senti (Jäätmevedu toimub jäätmekäitleja -hageja poolt Tallinnas Välja tänaval asuvatest kõrvuti seisvatest eramutest, milles jäätmekäitleja tühjendab prügikonteinerid samal päeval kõikidel Välja tänaval asuvatest jäätmevaldajate konteineritest). Seega selline tüüptingimus tühisõit maksumusega 1 euro ja 27 senti eeltoodud asjaoludel ei ole mõistlik, sest sellist eraldi sõitmise kulu jäätmekäitlejale ei ole tekkinud maksumusega 1 euro ja 27 senti, see on ebaõiglane tüüptingimus VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel. Kohtu põhjendused 1. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras 13.02.2026 määrusega. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. 2. Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes
Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel.
lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. 3 3.
lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt
lg 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. 12.12.2025 ning täiendavalt 27.02.2026 esitatud dokumendis loobus hageja osaliselt nõudest (tühisõidu eest arve tasumise nõudest). Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad
Kohus leiab, et hagist osaline loobumine tuleb vastu võtta ning menetlus lõpetada põhinõude 4,35 euro ning nimetatud summalt viivise väljamõistmise osas. 4. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. 5.
lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult 5 või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Arve nr TLNO23134533 tuli tasuda 20.06.
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt
lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. Kohus arvestab hagi rahuldamise ulatusega ning asjaoluga, et hageja on menetluses osaliselt oma nõudest loobunud. 12.
lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, siis ei määra kohus kindlaks ka poolte menetluskulde rahalist suurust. 6 /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.