Kriminaalasi nr 1-17-1976 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 02. oktoober 2017 Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 18.09.2017 ) Kriminaalasja number 1-17-1976

§ 121

(alates 01.01.2015

§ 121

lg 2 p 3) järgi ja karistuseks mõiste tud 1 aasta 6 kuud vangistust;

§ 199lg 2 p 4, 7 järgi ja karistuseks mõistet ud 6 1

§ 64

lg 1 alusel mõisteti isikule liitkaristuseks üksikkaristusest raskeima suurendamise teel kokku 1 aasta ja 6 kuud vangistust. Lisaks liideti W.B T.E karistusele

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel Tartu Maakohtu 09.06.2016. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-15-9148 mõistetud karistus, milleks oli 3 aastat 3 kuud vangistust. W.B T. E-le mõisteti liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 3 aastat 9 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 2 päeva.

Seega loeti W.B T. E ärakandmata karistuse suuruseks 3 aastat 8 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistusaja alguseks loeti

§ 65lg 1 alusel 02.09.2015.

Kohtuotsus jõustus 13.04.

1. a. Kinnipeetava karistusaeg algas 02.09.
2. a ja lõpeb 30.05.
3. a.

§ 76

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamis ega. Tingimisi ennetähtaega vabanemise võimalus koos elektroonilise järelevalvega avanes kinnipeetaval 16.07.

1. a. 12.07.
2. a edastas Tartu vangla kohtule materjalid W.B T.E vangistusest enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega W. B T. E tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve al la on jõudnud järgnevale seisukohale –isiku puhul on positiivne see, et vabanemise korral on kindel elukoht ning samuti osaleb ta vangistuses tööhõives, negatiivse aspektina toob prokurör välja, etisikul on kolm kehtivat distsiplinaarkaristust ja vabanemise korral puudub kindel töökoht. Arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid, on prokurör arvamusel, et W .B T. E tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud, isegi vaatamata sellele, et süüdimõistetu puhul esineb ka positiivseid asjaolusid, siis paraku ei kaalu need tema suhtes üles esinevaid negatiivseid asjaolusid. W.B T. E avaldas kohtuistungil, et soovib enne tähtaega vab aneda. Tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel asuks W.B T. E elama ema ja kasuisa juurde ning tal oleks ema firmas aiandusalane töökoht. Pere on väga toetav ja W.B T. E ei soovi neid enam alt vedada. W.B T. E on abikaasa, kellega tutvus vahetult enne vanglasse sattumist ning koos on nad korra ka kohtu all olnud. Kinnipeetav avaldas, et vanglas avastati taxxxxxxxxxxxx, mille ravi ta väidetavalt ei saa ning isiku sõnul on seisund halvenenud ja suur mure enda tervise pärast. Vanglast väljas viibides tarbis W.B T. E ka alkoholi, aga narkootikume on elus ainult proovinud. Kaitsja oli seisukohal, et W. B T. E võiks vabastada elektroonilise järelevalve alla. Kaitsja märkis, et prokuröri arvamuses toodud fakt kolme kehtiva karistuse kohta vanglas on vale, sest karistusi oli kaks ja need on praeguseks kustunud. Kaitsja avaldas, et kuigi viimane kuritegu on toime pandud katseajal, ei tohiks see vabastamisel tähtis olla. Tähtis on see, mis järeldused on W. B T. E ise teinud, ta on välja kasvanud sellest. Kaitsja arvas, et W .B T. E puhul on tema vabastamine odavam ja distsiplineerivam meetod, kui karistuse lõpuni kandmine, millega võib kaduda motivatsioon eluga edasi minna. Kaitsja leidis, et toetav pere on see faktor, mille tõttu me W.BT. E-ga enam ei kohtu. Kaitsja palus vabastada W.B T. E elektroonilise valve alla. 2

§ 76

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on W. B T. E temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud W.B T. E vabanemisjärgset elukohta xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond. Nimetatud aadressil asuv elamu kuulub kinnipeetava emale. Kinnipeetava ema ja kasuisa on andnud nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Elamu on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Seega esinevad formaalsed alused W.B T.E tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalvega.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtu hinnangul ei ole W. B T. E vabastamine selleks seaduses ettenähtud esimese võ imaluse avanemisel põhjendatud. W.B T. Eon korduvalt kriminaalkorras karistatud. Käesolevat liitkaristust kannab mitme kohtuotsuse alusel. W.B T. E on toime pannud nii varavastaseid kui isikuvastaseid kuritegusid. Käesolevat liitkaristust kannab W.B T. E kelmuse, varguse, röövi ja kehalise väärkohtlemise eest. Vang istuses viibib W.B T.E teist korda. Korra on teda karistuse kandmiselt juba tingimisi enne tähtaega vabastatud (Harju Maakohtu 28.03.2014. a määrusega 1-10-1313), kuid karistus tuli täitmisele pöörata, kuna W.B T. E ei suutnud kriminaalhooldusnõudeid täita. Seega hinnates W.B T. E varasemat elukäiku, nähtub, et erinevad karistused, sh reaalne vangistus, ei ole W. B T. E-le vajalikku mõju avaldanud, isik on jätkanud kuritegude, sh vägivaldsete, toimepanemist . Käitumiskontrollile allutamine vangistuse asemel pole samuti tulemust andnud. W.B T. Ekehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole, kuid tema käitumine ei ole ka karistuse kandmise ajal korrektne olnud. Viimased karistused, mis vangla korra rikkumise eest olid mõistetud, kustusid vaid mõned kuud tagasi. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on W .B T. E-le individuaalses täitmiskavas planeeritud mitmeid tegevusi. Hetkel osaleb W.B T. E vaid tööhõives. Kinnipeetava sõnul soovib ta oma varasemat eluviisi muuta ning on seadnud tulevikuks õiguskuulekad eesmärgid. Vabanemise korral on kinnipeetavale tagatud elukoht ema ja kasuisa juures. Mõlemad on valmis W .B T. E igakülgselt toetama. Kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad veel vend ja abikaasa. Mõlemaga koos on W.B T. E kuritegusid toime pannud. Varasemast kooselust on kinnipeetaval laps, kelle emaga on samuti suhted säilinud. Majanduslikku toimetulekut võib negatiivselt mõjutada poolikuks jäänud haridustee, kuid esialg u on W. B T. E töökoht ema ettevõttes. Kokkuvõttes on kinnipeetava vabanemisjärgsed elutingimused ja võimalused resotsialiseerumiseks head. Samas ei erine kinnipeetava vabanemisjärgsed elutingimused aga oluliselt varasematest, mistõttu ei ole need olnud varem määrava tähtsusega uute kuritegude ärahoidmisel. Kõiki asjaolusid kogumis hinnates puudub kohtul veendumus, et senini kantud karistuse jooksul oleks W.B T. E oma suhtumist ühiskonnas kehtivatesse normidesse vajalikul määral muutnud, mistõttu oleks W. B T. E vabastamine selleks seaduses sätestatud 3