1-17-1976/34

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2017 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-1976 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. oktoobri 2017 määrus D.N N.O (ik XXX ) tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalve alla vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitajad ja kaebuse liik Süüdimõistetu D.N N.O ja tema kaitsja jurist Monica-Meristo Dmitrijev, määruskaebused RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
3. oktoobri 2017 määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Tartu Maakohtu 28.03.2017 otsusega tunnistati D.N N.O süüdi KarS § 121 (alates 01.01.2015 KarS § 121 lg 2 p 3) järgi ja karistuseks mõisteti 1 aasta 6 kuud vangistust. Samuti tunnistati J. N.O süüdi KarS § 199 lg 2 p 4 ja 7 järgi ja karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. Lisaks liideti J. N.O karistusele KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel Tartu Maakohtu 09.06.2016 otsusega mõistetud karistus 3 aastat ja 3 kuud vangistust ning mõisteti liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 3 aastat ja 9 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, lugedes J. N.O ärakandmata karistuse suuruseks 3 aastat 8 kuud ja 28 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 02.09.2015 ja lõpeb 30.05.
6. Tartu Vangla esitas 12.07.2017 Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava J. N.O vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
7. Tartu Maakohtu 02.10.2017 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata.
8. J. N.O on korduvalt kriminaalkorras karistatud. J. N.O on toime pannud nii varavastaseid kui isikuvastaseid kuritegusid. Vangistuses viibib J. N.O teist korda. Korra on teda karistuse kandmiselt juba tingimisi enne tähtaega vabastatud (Harju Maakohtu 28.03.2014 määrusega), kuid karistus tuli täitmisele pöörata, kuna J. N.O ei suutnud täita kriminaalhooldusnõudeid. Seega hinnates J. N.O varasemat elukäiku, nähtub, et erinevad karistused, sh reaalne vangistus, ei ole J. N.O-le vajalikku mõju avaldanud, isik on jätkanud kuritegude, sh vägivaldsete, toimepanemist. Käitumiskontrollile allutamine vangistuse asemel pole samuti tulemust andnud.
9. J. N.O kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole, kuid tema käitumine ei ole ka karistuse kandmise ajal korrektne olnud. Viimased karistused, mis vangla korra rikkumise eest olid mõistetud, kustusid vaid mõned ku ud tagasi. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on J. N.O-le individuaalses täitmiskavas planeeritud mitmeid tegevusi. Hetkel osaleb J. N.O vaid tööhõives.
10. Kokkuvõttes on kinnipeetava vabanemisjärgsed elutingimused ja võimalused resotsialiseerumiseks head. Samas ei erine kinnipeetava vabanemisjärgsed elutingimused aga oluliselt varasematest, mistõttu ei ole need olnud varem määrava tähtsusega uute kuritegude ärahoidmisel.
11. Kõiki asjaolusid kogumis hinnates puudub maakohtul veendumus, et senini kantud karistuse jooksul oleks J. N.O oma suhtumist ühiskonnas kehtivatesse normidesse vajalikul määral muutnud, mistõttu oleks J. N.O vabastamine selleks seaduses sätestatud esimesel võimalusel ennatlik. Määruskaebused
12. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu J. N.O, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Kaebuse põhjendused on järgmised:
13. Maakohus ei ole arvestanud sellega, et J. N.O puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Vabanemise korral on J. N.O-le garanteeritud kindel töökoht, mistõttu ei mõjutaks negatiivselt tema majandusliku seisundit ka poolikuks jäänud haridustee. Vabaduses plaanib ta haridusteed jätkata. Tööle asumisega soovib J. N.O ära tasuda temal lasuvad rahalised nõuded. Samuti on maakohus jätnud arvestamata, et J. N.O on olemas toetav pere, alaealine laps ning abikaasa. Lisaks on J. Pihjõel XX, mille vastu ta kinnipidamiskohas ravi ei saa ning ta sooviks raviga vabaduses kiiremas korras tegelema hakata.
14. J. N.O leiab, et ta on suuteline täitma kriminaalhooldusnõudeid. Käesolev karistus on talle suurt mõju avaldanud. Puudub risk, et J. N.O hakkaks uuesti kuritegusid toime panema, sest need olid toime pandud nooruse lollusest. 2
15. Kaebuse esitaja ei näe põhjust, miks tema individuaalses täitmiskavas planeeritud tegevused peaksid tema ennetähtaegset vabanemist takistama, eriti kui ta ei ole neist keeldunud. Individuaalses täitmiskavas ette nähtud tegevusi on võimalik läbida ka vabaduses, mis olekski mõistlikum.
16. Maakohtus määruse peale esitas kaebuse ka J. N.O kaitsja, kes taotleb samuti maakohtu määruse tühistamist ja J. N.O vangistusest ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla.
17. Kaitsja leiab et maakohtu määrus ei ole põhjendatud. J. N.O on vanglalt sotsiaalprogramme küsinud, aga neid talle ei võimaldata. Vabaduses plaanib ta läbida erinevaid sotsiaalprogramme. Samuti ei võimaldatud psühholoogi, kelle juurde kavatseb ta vabaduses esimese asjana minna. J. N.O tunnistab, et on elus eksinud, kuid praeguseks on ta oma järeldused teinud ja soovib elada õiguskuulekat elu vabaduses. Eelmisest ennetähtaegsest vabastamisest on möödas üle kolme aasta ja J. N.O on aru saanud oma valest käitumisest. Elektroonilist järelevalvet ei ole tema suhtes kohaldatud ja see oleks väga distsiplineeriv. Samuti on nii tema ema kui ka kasuisa otsustanud vabaduses J. N.O igati toetada ja garanteerida tema seaduskuuleka elu. Distsiplinaarkaristused on kustunud ja need ei olnud ka sellised rikkumised, mis takistaksid kriminaalhoolduse läbiviimist. Maakohus ei arvestanud asjaoluga, et kriminaalhooldus ja elektrooniline järelevalve J. N.O üle oleks kindlasti efektiivsem kui vanglas olek. J. N.O on jäänud karistust kanda 1 aasta ja 8 kuu. Seega on üle poole karistusest kantud. Maakohus ei ole arvestanud Eesti riigi poliitikat ennetähtaegselt vabastamise osas ja seda, et J. N.O on vabaduses nii elukoht kui ka toetav perekond. Kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise formaalsed alused on täidetud. Ringkonnakohtu järeldused
18. Ka ringkonnakohus ei vabasta J. N.O vangistusest tingimisi enne tähtaega ning nõustub täielikult maakohtu põhjendustega. Kuna maakohus on kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid hinnanud, märgib kolleegium vastusena määruskaebustele vaid järgmist.
19. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu lahendi põhjendused veenvad, ammendavad ja asjakohased n ing määruskaebustes märgitu ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ning J. N.O ennetähtaegseks vabastamiseks.
20. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et J. N.O varasem korduv kriminaalkorras karistatus ei tekita kohtus kindlust, et süüdimõistetu oleks suuteline vabaduses uute kuritegude toimepanemisest hoiduma. Nimelt omab J. N.O kolme kehtivat kriminaalkaristust ning viibib teistkordselt kinnipidamiskohas. Varasemalt on J. N.O toime pannud nii varavastaseid kui ka isikuvastaseid kuritegusid. Ühtlasi nähtub kriminaalhooldusametniku arvamusest, et J. N.O on varasemalt kolmel korral viibinud kriminaalhooldusel (ühel korral pani J. N.O kriminaalhooldusel viibides toime uue kuriteo ning teisel korral pöörati mõistetud karistus täitmisele, kuna J. N.O rikkus kriminaalhooldustingimusi, tl 75 pöördel). Eeltoodu ei tekita kriminaalkolleegiumis kindlust, et kriminaalhooldusele allutamine tooks kaasa soovitud eesmärgi, s.o aitaks tagada J. N.O õiguskuulekust.
21. Samuti suurendab vabaduses uue kuriteo toimepanemise ohtu ka J. N.O kriminaalne tutvusringkond. Nimelt on J. N.O abikaasa samuti kriminaalkorras karistatud ning viibib hetkel kriminaalhooldusel. J. N.O vabanemise korral hakkaksid nad abikaasaga koos elama. 3 Kriminaalhooldusametniku poolt koostatud arvamusest nähtub, et J. N.O abikaasa A.P. kriminaalhooldusametnik ei ole väga kindel, kas A.P. oleks suuteline jätkama seniseks välja kujunenud õiguskuuleka eluviisiga, kui asuks J. N.O vabanemise korral viimase juurde elama (tl 75 pöördel). Samuti on kriminaalkorras karistatud J. N.O X. Samas nähtub vangla poolt koostatud iseloomustusest, et J. N.O poolt grupis toime pandud kuriteod viitavad tema mõjutatavusele, mistõttu suurendab J. N.O kriminaalne tutvusringkond vabaduses uute kuritegude toimepanemise ohtu.
22. Samuti räägib J. N.O ennetähtaegse vabastamise vastu ka tema varasem alkoholitarvitamis harjumus, mis on viinud vägivaldse käitumise avaldumisele. Veel nähtub kriminaalhooldusametniku arvamusest, et varasemalt on J. N.O olnud ka probleeme narkootikumide tarvitamisega (tl 75 pöördel).
23. Ringkonnakohus peab positiivseks, et J. N.O on vabanemise korral olemas kindel elu- ja töökoht ning toetavad lähedased, kuid J. N.O isik ja tema elukäiku iseloomustavad andmed toovad käesoleval juhul kaasa tema ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise. Isiku ennetähtaegsesse vabastamisse tuleb suhtuda ettevaatusega ning käesoleval hetkel puudub ringkonnakohtul veendumus, et J. N.O suudaks vabaduses olles kriminaalhooldusreeglitele alluda ning uute kuritegude toimepanemist vältida.
24. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 02.10.2017 määruse muutmata ning määruskaebused rahuldamata. Mati Kartau Tiit Lõhmus 4 Maarika Kuusk