RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbi

) § 440 tähenduses ja

§ 440lg 1 järgi peab kohus sellisel juhul hagi rahuldama.

Nii maakohus ka tegi.

§ 440lg-s 4 sätestatud hagi õigeksvõttu takistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud.

Pealegi võib kohus hagi õigeksvõtu korral jätta otsusest välja nii kirjeldava kui ka põhjendava osa (

§ 440

lg 4), mistõttu ei ole kohus eksinud isegi siis, kui tsiviilhagi rahuldamist ei põhjendata. Seega on OÜ X hagi seaduslik ja põhjendatud ning kaitsja argumendid maakohtu otsuse tühistamiseks alust ei anna. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

1. Ringkonnakohtu määruse peale esitas määruskaebuse K. Tölbi kaitsja vandeadvokaat Vahur Krinal, kes taotleb ringkonnakohtu määruse tühistamist ja palub saata apellatsiooni ringkonnakohtule sisuliseks läbivaatamiseks. Kaitsja hinnangul ei ole OÜ X tsiviilhagi rahuldamine täies ulatuses põhjendatud. Ringkonnakohtu viidatud asjaolu, et R. P. on tsiviilhagi õigeks võtnud, ei puuduta G.W .
2. Vastuses määruskaebusele leiab Lääne Ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Gardi Anderson, et kaitsja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Prokurör märgib, et kuigi on küsitav, kas ühe süüdistatava hagi õigeksvõtt on laiendatav ka teisele süüdistatavale, on kannatanu hagi põhjendatud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
3. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et ringkonnakohtu lahend peab üldjuhul kujunema kriminaalmenetluse seadustiku
4. peatükis sätestatud apellatsioonimenetluse kui terviku tulemina. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine selle ilmse põhjendamatuse tõttu KrMS § 326 lg 3 alusel kujutab endast erandit. Vaidlustatud määrusega jättis ringkonnakohus apellatsiooni alusetult läbi vaatamata.
5. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi on ilmselt põhjendamatu apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid pole õiguslikult asjakohased, s.t need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik üksnes siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on enamasti võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
6. oktoobri
7. a määrus asjas nr 3-1-1-85-13, p 7;
8. novembri
9. a määrus asjas nr 3-1-1-86-11, p-d 7–8).
10. Kolleegiumi hinnangul ei saa K. Tölbi kaitsja apellatsioonis esitatud väiteid pidada õiguslikult asjakohatuks. Samuti ei ole ringkonnakohtu määruses viidatud kohtupraktikas üheselt kujunenud seisukohtadele, mis annavad aluse järelduseks, et apellatsioon on ilmselt perspektiivitu. Ringkonnakohtu väide, et R. P. ei ole maakohtus tsiviilhagi vaidlustanud ja on selle õigeks võtnud, ei võimalda K. Tölbi kaitsja apellatsiooni läbi vaatamata jätmist järgmistel põhjustel.
11. Kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kahjustatud isikule tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt (VÕS § 137). Sel juhul võib kahjustatud isik nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist (VÕS § 65 lg 1). Kuna kannatanu nõudis kahju hüvitamist mõlemalt süüdistatavalt, mõistiski maakohus K. Tölbilt ja R. P-lt õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks solidaarselt 12 362 eurot.
12. Tsiviilhagi menetlemisel lähtutakse kriminaalmenetluse seadustikus reguleerimata küsimuse lahendamisel tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatust (KrMS § 381 lg 6). Ekslik on 2

§ 440lg-st 1 tulenevalt rahuldama hagi mõlema süüdistatava vastu.

Hagi õigeksvõtmine

§ 440

tähenduses on ühepoolne kohtule esitatud avaldus, millega kostja tunnustab tema vastu esitatud nõuet (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

1. aprilli
2. a otsus nr 2-16-7541/70, p 13). Solidaarvõlgnikud osalevad kaaskostjatena menetluses iseseisvalt (

§ 207lg 2) (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 8.

aprilli

1. a otsus nr 2-14-51896/235, p 15;
2. novembri
3. a otsus nr 2-13-23176/103, p 14).

§ 207

lg 2 kohaselt ei tulene hageja või kostja toimingust kaashagejale või -kostjale õiguslikke tagajärgi, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. See tähendab, et kohus saab õigeksvõtul põhineva otsuse teha ainult sellise kostja suhtes, kes nõuet kohtule tehtud avaldusega tunnistab. Maakohtu istungi protokollist nähtuvalt on K. Tölbi kaitsja selgitanud, et tsiviilhagis esitatud nõue ei ole tõendatud. Apellatsioonikohtu osutatu, justkui oleks R. P. maakohtus hagi õigeks võtnud, ei saanud kaasa tuua tsiviilhagi rahuldamist

§ 440lg 1 alusel K. Tölbi vastu. 15. Eeltoodust tulenevalt rikkus ringkonnakohus apellatsiooni Kr

MS § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata jättes oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 tähenduses. Juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 361 lg 1 p-st 6 ja § 362 p-st 2, tühistab kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu

1. mai
2. a määruse ja saadab kriminaalasja samale ringkonnakohtule uueks arutamiseks samas kohtukoosseisus. K. Tölbi kaitsja määruskaebus tuleb rahuldada.
3. K. Tölbi kaitsja esitas
4. oktoobril 2019 taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks ringkonnakohtu määrusega tutvumisele ja määruskaebuse koostamisele kulutatud aja, s.o kolme pooltunni eest. Taotlus on digitaalselt allkirjastatud samal päeval kell 13.
5. Kriminaalkolleegium on selgitanud, et Riigikohtus toimuva kirjaliku kassatsioonimenetluse puhul on nõupidamistuppa siirdumise ajaga võrdsustatav KrMS § 352 lg 2 p 2 alusel kindlaks määratud tähtaeg kirjalike seisukohtade, taanduste ja taotluste esitamiseks. Pärast seda tähtaega esitatud taotlus tuleb üldjuhul jätta läbi vaatamata (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
6. oktoobri
7. a otsus nr 1-16-6137/262, p 22;
8. juuni
9. a otsus nr 1-16-10888/62, p 55). KrMS § 390 lg-st 1 tulenevalt tuleb neid seisukohti järgida ka määruskaebemenetluses. Kuna praeguses asjas määrati määruskaebemenetluse poolte seisukohtade, taanduste ja muude taotluste esitamise tähtajaks
10. oktoober 2019 kell 9.00, ei ole kaitsja taotlus riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks tähtaegne ja see tuleb jätta läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3