lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör abiprokurör Triin Tumala Süüdistatav G.B isikukood: XXX; elukoht: xxxxxxxxxx xxx xx-x xxxxxxxx xxxxx ; Eesti Vabariigi kodanik; keskeriharidus; emakeel: eesti keel; töökoht: xxxxxxxxxx xx xxxxxx Kehtivaid kriminaalkaristusi 1: Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 27.09.2017 otsusega nr 1-17-7897
lg 2 p-de 1 ja 2 järgi 3 aasta ja 6-kuulise vangistusega, millest
lg 2 alusel koheselt kandmisele 6 kuud, ülejäänud 3 aastat
74 lg-te 1 ja 3 alusel tingimisi kohaldamata 3-aastase katseajaga ja lisakohustus
lg 2 p 21 alusel Kehtivaid väärteokaristusi: 1 RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada G.B
Arvata
lg 1 alusel G.B karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva (12.-13.09.2021) ning lugeda temal lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 5 kuud ja 28 päeva. Määrata
lg-te 1 ja 3 alusel, et G.B-le mõistetud karistus 5 kuud ja 28 päeva vangistust jääb täielikult tingimisi kohaldamata, kui G.B ei pane 1 aasta ja 6-kuulise katseaja kestel toime uusi kuritegusid ja täidab
lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxx xxx xx-x xxxxxxxxx xxxxxx ; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 1 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Määrata G.B-le
lg 2 p 8 ja lg 4 alusel katseajaks järgnevad lisakohustused: - osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine; - teha kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorne vereanalüüs CDT (ehk süsivesikdefitsiitse transferriini) määramiseks (juhul kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT näit suurem kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ja 6 kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist, peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3 %. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema väiksemad kui 1,3 %). Välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel G.B-lt riigi tuludesse sundraha 876 eurot ning riigi õigusabi tasu 117,96 eurot. Määrata, et KrMS § 180 lg 3 alusel on G.B-l õigus tasuda menetluskulud kokku 993,96 eurot ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust, st iga kuu viimaseks kuupäevaks 82,83 eurot, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni (Maksu- ja Tolliameti kontod: EE351010052031000004 AS SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank AS või EE4017 00017002872300 Luminor Bank AS, kohustuslik viitenumber 99921700047835 ja selgitus “G.B , otsus nr 1-21-6991, menetluskulu“). Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmisel pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kui on oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 järgi. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel. 2 KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on G.B toime pannud kuriteona:
lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mis seisnes selles, et tema, juhtis 12.09.2021.a kella 03.21 paiku Viljandi linnas Kaalu tn 4 juures mootorsõidukit Volkswagen Passat registreerimismärgiga XXX XXX, olles seisundis, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli vähemalt 0,81 mg/l kohta. Oma tahtliku tegevusega rikkus G.B kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. II Kokkuleppe sisu Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe:
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistust 6 kuud.
lg 1 alusel arvata G.B-l 12.09.2021- 13.09.2021.a eelvangistuses viibitud aeg, s.o. 2 päev karistusaja hulka ning lugeda temal veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 5 kuud ja 28 päeva vangistust.
lg 1, 3 alusel jätta mõistetud karistus 5 kuud ja 28 päeva vangistust tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui süüdlane ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle pandud käitumiskontrolli nõudeid
lg 1 järgi:
lg 1 kohaselt on käitumiskontrolli ajal süüdlane kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö - või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata et G.B on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine.
lg 4 alusel määrata G.B-le katseajaks lisakohustuse käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitse transferriini määramiseks). Juhul kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT näit suurem kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ja 6 (kuue) kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist, peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3 %. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema väiksemad kui 1,3 %. Süüdistatav G.B nõustus kokkulepet sõlmides hüvitama ositi ühe aasta jooksul järgnevad menetluskulud: - KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja Andres Veski kohtueelses menetluses määratud tasu ja kulud summas 117,96 eurot. 3 - KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 876 eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel mõista süüdistavalt menetluskuluna välja sundraha summas 876 eurot, kaitsjatasu ja kulud summas 117,96 eurot, s.o kokku summas 993,96 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata kriminaalmenetluse kulude, summas 993,96 eurot, tasumine ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. III Kohtu seisukoht Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et talle on kokkulepe arusaadav, see vastab tema tahtele ning ta jääb sõlmitud kokkuleppe juurde. Prokurör jäi kohtuistungil samuti sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, on seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista G.B süüdi
Samuti tuleb G.B-lt välja mõista menetluskulud vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohus selgitab, et vastavalt
p-le 1 hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, välja arvatud
§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli nõuete osas, mille kohaldamist alustatakse pärast kohtulahendi jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) Kadi Aavik kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.