Obsah (7)

§ 199§ 274§ 121§ 215§ 263§ 64§ 68

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. detsember 2019, Tallinn Kriminaalasja number 1-18-7632 (18267000492) Kohtukoosseis Kohtunikud Urmas Reino

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8; § 274 lg 2 p 3; § 121 1g 2 p 3; § 215 lg 2 p 1 ning § 263 lg 1 p 1, 2 järgi ja T.I (T.I) süüdistuses

§ 199lg 2 p 4, 7, 8 järgi lühimenetluses.

Tsiviilhagi lahendamine. Kriminaalasja lahendamise viis Kirjalik menetlus Apellatsiooni esitaja L.I Tölbi kaitsja vandeadvokaat Vahur Krinal Teised apellatsioonimenetluse pooled süüdistatav L.I , Lääne vanemprokurör Gardi Anderson Ringkonnaprokuratuuri RESOLUTSIOON

1. Jätta Pärnu Maakohtu
2. aprilli 2019 otsus kriminaalasjas nr 1-18-7632 muutmata.
3. L.I Tölbi kaitsja apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Pärnu Maakohtu
5. aprilli 2019 otsusega lühimenetluses tunnistati L.I süüdi

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 järgi ja karistati vangistusega 2 aastat;

§ 274

lg 2 p 3 järgi ja karistati vangistusega 3 aastat;

§ 121

lg 2 p 3 järgi ja karistati vangistusega 2 aastat 6 kuud;

§ 215

lg 2 p 1 järgi ja karistati vangistusega 1 aasta ning

§ 263

lg 1 p 1, 2 järgi ja karistati vangistusega 1 aasta 6 kuud.

§ 64lg 1 alusel mõisteti üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks vangistus 4 aastat 6 kuud, mida Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati ühe kolmandiku võrra ja mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 18.01.2018 - 18.05.2018, s.o 4 kuud karistusaja hulka ja ärakandmata karistuseks loeti 2 aastat 8 kuud vangistust, mille alguseks loeti 05.06.2018, s.o alates K. Tölbi kinnipidamisest. Tõkend vahistamine jäeti muutmata kohtuotsuse jõustumiseni. Süüdistuses

§ 274

lg 2 p 3 järgi (12.01.2017 ja 23.02.2017 episoodides) ja

§ 121

lg 2 p 3 järgi CC löömises 01.06.2018 ajavahemikus kell 11:39 - 11:48 (ruumis sees), mõisteti L.I õigeks. K. Tölbilt mõisteti DD kasuks välja 1200 eurot ja R AS-i kasuks 149,80 eurot. Solidaarselt T.I-ga mõisteti K. Tölbilt OÜ M kasuks välja 12362 eurot. Menetluskuludena mõisteti K. Tölbilt riigituludesse välja sundraha 810 eurot ja riigi õigusabi tasu summas 1390 eurot, kokku 2200 eurot, mis tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Riigi kanda jäeti seoses osaliselt õigeksmõistva kohtuotsusega riigi õigusabi kulud summas 305,60 eurot ja kohtupsühhiaatria ekspertiisi ning eksperdi sõidukulud. Kohus lahendas ka asitõenditega seonduvad küsimused. Sama kohtuotsusega tunnistati süüdi ja karistati

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 järgi veel T.I, kelle osas otsust apellatsiooni korras ei vaidlustatud. 2. Maakohus tunnistas K. Tölbi süüdi muu hulgas

§ 199

lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi ja T.I

§ 199lg 2 p-de 4, 7, 8 järgi selles, et nad tungisid 26.

juulil 2017 Pärnu linnas XXX asuvasse garaaži ja avatud hoone varjualusesse, kust võtsid ebaseadusliku omastamise eesmärgil OÜ-le M kuuluvaid esemeid koguväärtusega 13 098 eurot. Maakohus leidis, et kõigi süüdistuses nimetatud OÜ-le M kuuluvate asjade vargus K. Tölbi ja T.I poolt on tõendamist leidnud.

1. Maakohus rahuldas kannatanu OÜ M tsiviilhagi VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel ja mõistis K. Tölbilt ja T.I-lt solidaarselt OÜ M kasuks välja 12 362 eurot.
2. Maakohtu otsuse peale esitas ringkonnakohtule apellatsiooni K. Tölbi kaitsja V. Krinal, vaidlustades otsuse osaliselt, s.o OÜ M tsiviilhagi rahuldamise osas. Apellandi hinnangul on tsiviilhagi rahuldamine täies ulatuses ebaõige ja haginõue on tõendamata ning äärmiselt arusaamatu. Tõendamata on jäänud asjaolu, kas kõik varastatud asjade nimekirjas nimetatud esemed olid arvel OÜ M varana ning kas just need esemed varastas L.I . Apellant palub otsus osaliselt tühistada ja jätta OÜ M tsiviilhagi rahuldamata. Apellant ei taotlenud suulist menetlust.
3. Tallinna Ringkonnakohtu
4. mai 2019 määrusega jäeti K. Tölbi kaitsja apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.
5. K. Tölbi kaitsja esitas Tallinna Ringkonnakohtu
6. mai 2019 määruse peale määruskaebuse Riigikohtule.
7. Riigikohus tühistas
8. novembri 2019 määrusega Tallinna Ringkonnakohtu
9. mai 2019 määruse ja saatis K. Tölbi kaitsja apellatsiooni uueks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule samas kohtukoosseisus.
10. Tallinna Ringkonnakohus võttis
11. novembri 2019 määrusega K. Tölbi kaitsja apellatsiooni menetlusse ja määras apellatsiooni läbivaatamisele kirjalikus menetluses. Apellatsioonimenetluse pooltele määrati enda kirjalike seisukohtade ja taotluste ringkonnakohtule esitamise tähtajaks
12. detsember
14. Nimetatud tähtajaks esitas apellatsioonile enda kirjaliku seisukoha prokuratuur. Prokuröri hinnangul ei saa hagi suurus ja selle väljamõistmine sõltuda ainult asjaolust, milliste asjade vargust (kahju tekitamist) isik tunnistab. L.I on varguse toimepanemist koos T.I-ga tunnistanud. Kannatanu esitas vahetult pärast vargust nimekirja garaažist ja avatud hoone varjualusest kadunud asjadest ja nende väärtusest. Kannatanu ütlustes ja hagi suuruses ning varastatud asjade koosseisus ei ole alust kahelda, suurema tõendamiskoormuse panemine kannatanule ei ole taolises olukorras millegagi põhjendatud. T.I ei ole varguse toimepanemist koos K. Tölbiga ega hagi suurust ja selle koosseisu vaidlustanud. T.I süü tunnistamine ja hagi omaksvõtt kinnitavad omakorda seda, et varastatud esemete väärtus võib vastata kahju suurusele, mida OÜ M kahju hüvitamisega taotles. Prokurör leiab, et apellatsioon tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu otsus OÜ M tsiviilhagi rahuldamise osas muutmata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
15. Kohtukolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses kriminaalasja materjalidega, prokuratuuri kirjaliku seisukohaga ja kaitsja apellatsiooni väidetega, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata, kuna see on seaduslik ja põhjendatud.
16. K. Tõlbi kaitsja on vaidlustatud OÜ M tsiviilhagi rahuldamisse puutuvalt taaskord korranud apellatsioonis väiteid, mida ta esitas maakohtu kohtuistungil ning millele kohus on otsuses juba oma hinnangu andnud, mistõttu ringkonnakohtu ees ei tõstatata mingeid uusi õiguslikke ega tõenduslikke argumente, mida asja kohtulikul arutamisel teada polnud. Seetõttu kohtukolleegium, nõustudes maakohtu otsuse põhjenduste ja järeldustega süü tõendatusse, OÜ M tsiviilhagi põhjendatuse, selle rahuldamise ning kannatanu kasuks väljamõistmise osas, ei pea neid KrMS § 342 lg 3 p 1 sätestatud õigust kasutades vajalikuks korrata.
17. Tsiviilhagi menetlemisel kriminaalmenetluses juhindutakse tsiviilkohtumenetluse korrast, arvestades kriminaalmenetluse erisusi (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
18. jaanuari
19. a otsus asjas nr 3-1-1-79-09, p 9). KrMS § 37 lg 1 ja § 38 lg 1 p 2 kohaselt võib isik, kellele on kuriteoga tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju, esitada kriminaalmenetluses enne kohtuliku uurimise lõpetamist tsiviilhagi tekitatud kahju hüvitamiseks. Kuna kriminaalmenetluse seadustik ei käsitle täpsemalt kannatanu nõudeõigust õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks, tuleb selles osas kriminaalasja arutaval ja selle käigus tsiviilhagi lahendaval kohtul lähtuda Võlaõigusseaduse vastavatest sätetest ja tsiviilkohtumenetluse põhimõtetest. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluses kehtivast dispositiivsuse põhimõttest valib hageja (kriminaalmenetluses kannatanu), kelle vastu ta oma nõude esitab. Vaidlus puudub selles, et OÜ M on kohtueelses menetluses esitanud hagiavalduse õigusvastaselt tekitatud varalise kahju hüvitamiseks K. Tölbi vastu (kd V, tl 6).
20. Apellandi seisukoht, et OÜ M haginõue on tõendamata ning äärmiselt arusaamatu, ei tulene kohtukolleegiumi hinnangul kriminaalasja materjalidest. Riigikohus on otsustes nr 3-1-1-79-09 ja 3-11-106-12 väljendanud seisukohta, et tsiviilhagi ei pea sisaldama neid hagi aluseks olevaid faktilisi asjaolusid, mis kattuvad süüdistuse alusfaktidega (s.t tõendamiseseme asjaoludega KrMS § 62 mõttes) ega tõendeid asjaolude kohta, mis kuuluvad samaaegselt nii süüdistuse kui ka tsiviilhagi aluse hulka. OÜ M tsiviilhagi aluseks olevad asjaolud kattuvad K. Tölbile esitatud süüdistuse alusfaktidega, mistõttu ei peagi tsiviilhagi sisaldama tõendeid nende asjaolude kohta, mis kuuluvad samaaegselt nii süüdistuse kui ka tsiviilhagi aluse hulka. Käesolevas kriminaalasjas on tsiviilhagi aluseks see, et süüdistatav L.I, tungis
21. juulil 2017 koos T.I-ga Pärnus, XXX asuvasse garaaži ja avatud hoone varjualusesse, kust võtsid ebaseadusliku omastamise eesmärgil OÜ-le M kuuluvaid esemeid koguväärtusega 13 098 eurot. Kuna kannatanu sai osa varastatud asjadest väärtuses 1039 eurot tagasi, rahuldas maakohus OÜ M tsiviilhagi summas 12362 eurot ja luges tõendatuks, et just sellises ulatuses tekitasid L.I ja T.I kannatanule kahju oma õigusvastase süülise käitumisega. Maakohus on otsuses enda sellist seisukohta ka veenvalt põhistanud (kd VIII, tl 94-97). Kohtukolleegium märgib, et kriminaalasjas, kus on esitatud hagi kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise nõudes, peab kohus andma tuvastatud faktilistele asjaoludele paralleelselt nii karistusõigusliku kui ka tsiviilõigusliku hinnangu, mida käesoleval juhul on maakohus ka teinud. Märkimata ei saa jätta asjaolu, et T.I on ennast varguse toimepanemises koos K. Tölbiga süüdi tunnistanud ja ka L.I on kohtuistungil ennast koos T.I-ga 26.07.2017 toime pandud varguses ja vargusega OÜ-le M kahju tekitamises osaliselt süüdi tunnistanud (kd VIII, tl 62). Kannatanu esindaja kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtuvalt varastati 26.07.2017 OÜ-le M kuuluvad esemed, millised on koguseliselt ja maksumuselt toodud välja varastatud asjade nimekirjas ning kattuvad nii K. Tölbile kui T.I-le esitatud süüdistusaktis nimetatud esemetega, mistõttu on ainetu märkida apellatsioonis, et tõendamata on jäänud asjaolu, kas kõik varastatud asjade nimekirjas nimetatud esemed olid arvel OÜ M varana.
22. Kohtukolleegium ei jaga apellandi seisukohta selles, et tõendamata on asjaolu, kas kõik varastatud asjade nimekirjas nimetatud esemed varastas L.I. OÜ M lepinguline esindaja esitas vahetult pärast varguse avastamist nimekirja varastatud esemetest ja nende väärtusest ning kaassüüdistatav T.I ei ole varguse toimepanemist koos K. Tölbiga ega hagi suurust ja selle koosseisu vaidlustanud. T.I ütlustest nähtub, et garaažis ladusid nad koos K. Tölbiga täis viis kotti ja viisid need rolleriga K. Tölbi elukohta ning et varastatud asjade äratoomiseks tegid nad kokku kolm ringi. T.I ütlusi pidas kohus usaldusväärseteks ja ka apellant ei ole nende usaldusväärsust kahtluse alla seadnud. Samas nähtub ka K. Tölbi ütlustest, et asju käis ta koos T.I-ga võtmas kaks-kolm korda, kaks korda käis kindlasti.
23. Kohtukolleegium nõustub maakohtu seisukohaga selles, et hinnatud tõenditest tulenevalt ei saa K. Tölbi ütlusi selles, et ta võttis vähem asju, kui on esitatud süüdistuses, pidada usaldusväärseteks. DD ütlustest (kd V, tl 102-109) nähtuvalt pakkus L.I talle müügiks palju erinevat kaupa, millest osadest ta huvitatud ei olnud ja need kõik ei kattu asjadega, mille L.I on omaks võtnud. DD elukoha läbiotsimisel leitud osa varastatud esemetest kinnitab üheselt esiteks seda, et OÜ-le M kuulunud esemeid varastati rohkem kui L.I väidab ja teiseks, et varastati just need esemed, millised kannatanu esindaja on varastatud asjade nimekirjas välja toonud. On eluliselt usutav, et L.I , võttes kohtuistungil omaks enamuse OÜ-le M kuulunud esemete varguse, nende kõigi võtmist ei mäleta, sest sellises koguses asjade äraviimisel ei pruugigi kõik varastatud esemed meelde jääda. K. Tölbi ütlustest nähtuvalt ta ka osade asjade mittevõtmist kategooriliselt ei eita, vaid pigem nende võtmist ei mäleta. Kohtukolleegiumi hinnangul kinnitab aga K. Tölbi poolt 26.07.2017 kell 15.35 kõnes DD-le räägitu „…ära tee sellega valjult, sest see, mis ma täna öösel tegin on jõhker. Seal on kurat rollerid ja asjad kadunud“, et OÜ-lt M varastatud asjade hulk ja väärtus võib vastata sellele, millised asjad ta tegelikult koos T.I-ga 26.07.2017 kannatanu garaažist ja avatud hoone varjualusest varastasid. Kui kannatanule on tekitatud kahjulik tagajärg mitme isiku poolt koos toime pandud ühe õigusvastase teoga, vastutavad kahju tekitamise eest kõik kahju tekitajad solidaarselt. Kuigi T.I poolt OÜ M tsiviilhagi omaksvõtt ei ole K. Tölbile laiendatav, leidis maakohus põhjendatult, et kõikide süüdistuses nimetatud OÜ-le M kuuluvate asjade vargus K. Tölbi ja T.I poolt on tõendamist leidnud ja kannatanule on süüdistatavate õigusvastase käitumise tulemusena tekkinud varaline kahju, mistõttu tuleb kannatanu tsiviilhagi rahuldada ja välja mõista solidaarselt K. Tölbilt ja T.I-lt.
24. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt saadeti käesolev kriminaalasi kohtusse üldmenetluse korras, kuid lahendati süüdistatavate taotlusel ja prokuröri ning kaitsjate nõusolekul lühimenetluses. KrMS § 233 lg 1 järgi saab kriminaalasja lahendamisel lühimenetluses tugineda üksnes kriminaaltoimiku materjalidele. Tsiviilhagi läbivaatamisel kriminaalmenetluses tuleb järgida tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 348 lg-st 2 tulenevat asja ammendava arutamise kohustust. Asja ammendava arutamise kohustus tähendab TsMS § 351 lg-te 1 ja 2 kontekstis muu hulgas vajaduse korral kohtu kohustust selgitada pooltele asjas tõendamist vajavaid asjaolusid ning asjaolude tõendamise koormust (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
25. jaanuari
26. a otsus asjas nr 3-1-1-79-09, p 16). Maakohtu kohtuistungi protokollist nähtuvalt nõustusid süüdistatavad ja nende kaitsjad kriminaalasja arutamisega lühimenetluses. Tulenevalt KrMS § 3051 lg 2 sätestatule, oli kohtul seega õigus hinnata kõiki kannatanu ja teiste menetlusosaliste poolt kohtueelses menetluses antud ütlusi kogumis teiste kogutud tõenditega ja otsustada, milliseid ütlusi eelistada. Kohtul puudus alus kahelda OÜ M esindaja ütlustes varastatud asjade hulga ja vargusega tekitatud kahju suuruse osas, sest need haakuvad kogumis teiste kohtuistungil hinnatud tõenditega. Apellandi etteheide, et OÜ M tsiviilhagi on äärmiselt arusaamatu ja tõendamist ei ole leidnud K. Tölbi poolt varastatu, on kohtukolleegiumi hinnangul seega asjakohatu ja ka välistatud, kuna tegemist on lühimenetlusega.
27. Apellant on jätnud täielikult tähelepanuta asjaolu, et K. Tölbil oli enne kohtuliku uurimise lõppu maakohtus võimalik loobuda lühimenetluse kohaldamise taotlusest. L.I , soovides kohtuistungil enda ristküsitlemist OÜ M tsiviilhagi täpsustamiseks ja süüdistuses esitatud kannatanule kuuluvate kõikide asjade varguse kahtluse alla seadmiseks, pidanuks sel juhul lühimenetluse kohaldamise taotlusest loobuma enne kohtuliku uurimise lõpetamist. L.I lühimenetluse kohaldamise taotlusest ei loobunud. Lisaks tuleb märkida sedagi, et K. Tölbile ja tema kaitsjale oli aegsasti tagatud piisav teave kannatanu kahjuhüvitusnõude alusest ja selle sisust, samuti võimalus esitada sellele nõudele enda vastuväiteid ning neid kinnitavaid tõendeid. Ka juhul kui L.I ja tema kaitsja leidsid, et kriminaaltoimiku materjalid ei ole piisavad lahendamaks OÜ M tsiviilhagiga seonduvat, oli K. Tölbil võimalik taotleda kohtult kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamist ja kriminaalasja arutamist üldmenetluses. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel maakohtus ei osutanud L.I ega tema kaitsja ühelegi konkreetsele asjaolule ega toonud välja argumente, mille pinnalt oleks maakohtul olnud põhjust kaaluda KrMS § 238 lg 1 p 2 alusel kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamist.
28. Riigikohus on otsuse nr 3-1-1-34-05 p-s 32 osundanud, et Võlaõigusseaduse § 137 lg 1 näeb ette, et kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. Solidaarvõlgnike suhte võlausaldajaga (kriminaalmenetluses kannatanuga) määratleb VÕS § 65 lg 1 - kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Käesolevas kriminaalasjas on tuvastatud, et OÜ-le M tekitati talle kuuluvate esemete omandist ilmajäämisega varalist kahju 12362 eurot ja varguse panid toime L.I ja T.I ühiselt. Seega vastutavad L.I ja T.I OÜ-le M kuriteoga tekitatud kahju eest VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 järgi solidaarselt ja apellatsioonis esitatud taotlus ei anna ringkonnakohtule alust maakohtu otsuse osaliseks tühistamiseks ega kannatanu tsiviilhagi rahuldamata jätmiseks. Kui isikud vastutavad tekitatud kahju eest solidaarselt, milles käesolevas asjas vaidlus puudub, siis ei määra asjaolu, millistelt isikutelt kuriteoga tekitatud kahju kriminaalmenetluses kannatanu kasuks välja mõistetakse, ära seda, kuidas jaotub vastutus kahju tekitanud isikute omavahelises suhtes. Küsimust vastutuse jaotumisest kuriteoga kahju tekitanud isikute omavahelises suhtes ei lahendata kannatanu tsiviilhagi otsustamisel kriminaalmenetluse raames, vaid regressinõudena tsiviilkohtumenetluses (Vt RKKKo nr 3-1-1-34-05, p 35).
29. Et kohtukolleegium ei tuvastanud ühtegi KrMS § -s 338 ettenähtud kohtuotsuse apellatsiooni korras tühistamise alustest, siis lähtudes ülaltoodust ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p -st 1 ja § 344 - 345 lg-st 1 ja 2, jätab kohtukolleegium Pärnu Maakohtu
30. aprilli 2019 otsuse OÜ M tsiviilhagi rahuldamise ja väljamõistmise osas muutmata ja K. Tölbi kaitsja apellatsiooni rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/