Obsah (12)
§ 401§ 402§ 82§ 101§ 108§ 4062§ 4034§ 403§ 104§ 416§ 113§ 1132KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Anneli Roonet Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 23. märts 2026, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu Tsiviilasja number 2-25-101
§ 401
lg 1 sätestab, et krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Lõike 3 kohaselt kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.
§ 402
lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
§ 82
lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.
§ 101
lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning
§ 108
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
- Hageja on esitanud kohtule tõendina AS-i Inbank Finance ja kostja vahel 17.05.2024 sõlmitud järelmaksulepingu nr L89016296337 (dtl 36–40) ja arve nr
- Leping on kostja poolt allkirjastatud. Lepingu, selle osaks saanud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe ja arve kohaselt sai kostja kauba ostmiseks laenu summas 869 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama osamaksetega ning tasuma intressi ja lepingutasu 15 eurot. Kostja kohustus krediidiandjale tegema 24 osamakset, kuumakse suurusega 48,57 eurot, viimase osamakse suurus 48,39 eurot. Igakuiseid makseid tuli kostjal teostada iga kuu
- kuupäevaks, esimene osamakse tuli teha 16.06.2024 ja viimane osamakse 16.05.2026 (dtl 37). Kohus loeb eeltoodud asjaolud esitatud tõendite alusel tuvastatuks.
- Hageja on esitanud kohtule tõendina AS-i Inbank Finance ja kostja vahel 21.05.2024 sõlmitud järelmaksulepingu nr L89016340513 (dtl 42–44) ja arve nr
- Leping on kostja poolt allkirjastatud. Lepingu, selle osaks saanud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe ja arve kohaselt sai kostja kauba ostmiseks laenu summas 159 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama osamaksetega ning tasuma intressi ja lepingutasu 15 eurot. Kostja kohustus krediidiandjale tegema 18 osamakset, kuumakse suurusega 11,82 eurot, viimase 4
(13)osamakse suurus 11,76 eurot. Igakuiseid makseid tuli kostjal teostada iga kuu
- kuupäevaks, esimene osamakse tuli teha 20.06.2024 ja viimane osamakse 20.11.2025 (dtl 43). Kohus loeb eeltoodud asjaolud esitatud tõendite alusel tuvastatuks. Krediidi kulukuse määr
- Esmalt tuvastab kohus, kas lepingutes toodud krediidi kulukuse määr on kooskõlas
§ 4062
lg-ga 1.
§ 4062
lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja peab tooma tarbija vastu krediidilepingust tulenevate nõuete maksmapanekuks esile, milline on tarbijakrediidilepingust tulenev krediidi kogukulu tarbijale, ja esitama vajalikud andmed selle kontrollimiseks. Vastasel juhul ei ole kohtul võimalik kontrollida, kas laenuleping kehtib (RKTKm 12.06.2024, 2-23-116386/18, p 14.1.
- ja RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p-d 14-15). Lepingust nr L89016296337 nähtuvalt oli krediidi kulukuse määraks 34,43% aastas. Lepingutasu oli 15 eurot, intressimäär oli 16% aastas ning kostjal tuli laen tagastada 24 osamaksega (dtl 36). Lepingust nr L89016340513 nähtuvalt oli krediidi kulukuse määraks 47% aastas. Lepingutasu oli 15 eurot, intressimäär oli 16% aastas ning kostjal tuli laen tagastada 18 osamaksega (dtl 42). Krediidi kulukuse maksimaalsed määrad muutuvad kaks korda aastas,
- juulil ja
- jaanuaril. Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 17.05.2024 ja 21.05.2024 lepingu sõlmimise ajal krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 17,36% (kohaldus alates 01.01.2021 kuni 30.06.2021 väljastatud laenudele) ning kolmekordne määr oli seega 52,08%. Finantsinspektsiooni hallatav minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator annab krediidi kulukuse määra suuruseks vastavalt 19,32% ja 33,79%. Kohus tuvastab eelneva põhjal, et krediidi kulukuse määr ei ületanud krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära ja on seega kooskõlas
§ 4062lg-s 1 sätestatuga.
Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine 10. Sõlmitud lepingud on tarbijakrediidilepingud
§ 402lg 1 tähenduses.
Kohus hindab, kas võlausaldaja on järginud kostjaga lepinguid sõlmides vastutustundliku laenamise põhimõtet. 11. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p-d 13 ja 17). 11.1.
§ 4034
lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selle põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne krediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). Riigikohus on selgitanud, et teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet 5
(13)krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja
§ 403
4 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (
§ 4034lg 2).
Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud KAVS § 49 lg 1 p-des 1–7 ja lg 3 p-des 1–3 (ka
§ 4034 lg 2 kolmas lause).
Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: - tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); - tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); - tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); - tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (vt RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p 18).
§ 4034
lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja võib anda tarbijale krediiti üksnes juhul, kui krediidivõimelisuse hindamise tulemus osutab, et on tõenäoline, et krediidilepingust tulenevad kohustused täidetakse lepinguga nõutavatel tingimustel (vt RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p 23). Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase hoolsusega, sealhulgas arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teabe) (
§ 4034lg 2 esimene ja teine lause).
Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (
§ 4034lg 4 teine lause).
See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei 6
(13)võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet. Kokkuvõttes on krediidiandja kohustuseks hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (vt RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p-d 20–22 ja seal viidatud kohtupraktika). Krediidiandja kohustus hinnata tarbija krediidivõimelisust on mõeldud ennetama liigse võlakoormuse või maksejõuetuse riski, mis tuleneb tarbija krediidivõimelisuse ja tagasimaksevalmiduse ebapiisavast kontrollimisest. Kõnealust kohustust ei mõjuta tõsiasi, et krediidilepingu sõlmimise finantstagajärjed tarbija olukorrale võivad tekkida ka hiljem (EKo 11.01.2024, C-755/22, p 35). Krediidivõimetule tarbijale laenu andmise vältimise ja just krediidiandjale vastutuse panemise eesmärki järgib direktiivi 2008/48 põhjendus 26, mille järgi peab krediidiandja kontrollima tarbija krediidivõimelisust individuaalselt (vt EKo 18.12.2014, C-449/13, p 35).
§ 4034
lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja võib anda tarbijale krediiti üksnes juhul, kui krediidivõimelisuse hindamise tulemus osutab, et on tõenäoline, et krediidilepingust tulenevad kohustused täidetakse lepinguga nõutavatel tingimustel (vt RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p 23). 11.2. Kohus määras hagejale tähtaja vastutustundliku laenamise põhimõtte aluseks olevate asjaolude välja toomiseks ning andis võimaluse ümberarvestuse tegemiseks (dtl 96 jj). Kohus selgitas hagejale mh seda, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral saab hageja nõuda tarbijalt
§ 4034
lg-te 6 ja 7 alusel tagasi põhivõla koos
§-s 94 sätestatud intressiga (v.a
§ 4034 lg 7 viimases lauses sätestatud erandi korral).
Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Hageja asus hagis seisukohale, et krediidiandja järgis kostjaga lepinguid sõlmides vastutustundliku laenamise põhimõtet. Esialgne võlausaldaja kontrollis kostja maksekäitumist maksehäireregistritest (kehtivaid ega varasemaid maksehäireid ei tuvastatud) ning lähtus krediidiotsuse tegemisel kostja laenutaotlustes esitatud sissetuleku ja kohustuste andmetest. Lepingu nr L89016296337 osas avaldas kostja igakuiseks sissetulekuks 800 eurot ja igakuisteks kohustusteks 0 eurot ning lepingu nr L89016340513 osas avaldas kostja igakuiseks sissetulekuks 1000 eurot ja igakuisteks kohustusteks 60 eurot. Hageja väljatoodust nähtub, et krediidiandja tegi laenuotsuse kostja esitatud laenutaotluse pinnalt. Hageja pole väitnud ega tõendanud, et krediidiandja oleks küsinud kostjalt muud teavet tema varalise seisundi kohta ja varaliste kohustuste kohta, sh kostja regulaarsete (majapidamis)kulude kohta. Hageja ei ole küsinud teavet ka kostja varasemate krediidikohustuste täitmise kohta. Seejuures ei võimalda laenutaotluses küsitud teave hinnata isegi seda, millised finantskohustused kostjal teiste krediidiandjate ees olid ja kui palju neid oli. Samuti ei ole hageja väitnud ega tõendanud, et ta oleks kostja laenutaotluses esitatud teavet kostja kohustuste kohta vastavalt
§ 4034lg-le 4 ja KAVS § 50 lg-tele 3 ja 4 7
(13)kontrollinud. Hageja esitatud andmetest nähtub, et krediidiandja kontrollis kostja maksekäitumist maksehäireregistritest. Hageja tegi küll välise maksekäitumise päringud, kuid ei kogunud tarbijalt ega teistest allikatest andmeid tarbija sissetulekute ja kohustuste mahu, liigi ja regulaarsete kulude kohta vajalikus ulatuses. Üksnes kostja maksehäirete puudumise kontrollimine ei vasta krediidiandja nõuetekohasele hoolsusele tarbija krediidivõimelisuse hindamisel. Ilma mõistliku hoolsusega kontrollitud andmeteta tarbija sissetulekute, kulude ja finantskohustuste ning varasemate finantskohustuste täitmise kohta ei võimalda need andmed teha adekvaatseid järeldusi tarbija krediidivõimelisuse kohta. Kuna krediidiandja ei saanud kogutud teabe ja selle kohta tehtud kontrolli põhjal järeldada, et on tõenäoline, et kostja on suuteline lepingust tulenevad kohustused lepinguga nõutavatel tingimustel täitma, ei oleks krediidiandja
§ 4034lg 6 järgi tohtinud kostjaga lepingut sõlmida.
Kohus tuvastab, et krediidiandja ei ole järginud kostjaga lepingute sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse
§ 4034
lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks
§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seega on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ja selle asendamine seadusjärgse intressimääraga, kui kokkulepitud intressimäär on suurem
§-s 94 sätestatud intressimäärast (RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p 24).
§ 403
4 lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist. Sama lõike neljanda lause kohaselt ei kohaldata selles lõikes sätestatut, kui tarbija on teadlikult jätnud esitamata teabe vastavalt
§ 4034
lg-tele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohtu hinnangul ei võimalda asja materjalid järeldada, et kostja oleks jätnud krediidiandjale mingi teabe teadlikult esitamata. Isegi kui kostja esitatud andmed olid ebatäpsed, ei võimaldaks pelgalt nende esitamise asjaolud järeldada seda, et kostja esitas valeandmeid tahtlikult, s.o õigusvastase tagajärje sooviga (
§ 104lg 5).
Lepingute ülesütlemine ja hageja nõuete lahendamine 12.
§ 416
lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.
§ 4034
lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Tagasimaksete uuesti määramine on krediidiandja ühepoolne tahteavaldus, mille tegemise kohustus on krediidiandjale pandud seadusega. Seega peab krediidiandja ka kohtumenetluses vastutustundliku laenamise 8
(13)põhimõtte järgimise tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud. Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud.
- Hageja tõi välja, et kostja ei ole kummagi lepingu alusel ühtegi tagasimakset teinud. Lepingu nr L89016296337 osas muutusid sissenõutavaks osamaksed järgmiselt (dtl 37): 16.06.2024 põhiosa makse 13,47 eurot; 16.07.2024 põhiosa makse 28,78 eurot; 16.08.2024 põhiosa makse 28,81 eurot; 16.09.2024 põhiosa makse 29,49 eurot. Lepingu nr L89016340513 osas muutusid sissenõutavaks osamaksed järgmiselt (dtl 42): 20.07.2024 põhiosa makse 1,62 eurot; 20.08.2024 põhiosa makse 8,23 eurot; 20.09.2024 põhiosa makse 8,42 eurot. Krediidiandja edastas kostjale lepingute ülesütlemise hoiatuse 04.09.2024, andes täiendava tähtaja võla tasumiseks (dtl 53). Kuna võlgnevust täiendava tähtaja jooksul ei tasutud, ütles krediidiandja lepingud üles 25.09.2024 (dtl 54). Eeltoodust nähtuvalt oli kostja lepingute ülesütlemise ajal, s.o 25.09.2024, viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva põhiosa tagasimaksega mõlema lepingu alusel. Kohus leiab, et lepingute erakorraline ülesütlemine vastab seaduses sätestatule. Lepingute ülesütlemine vabastab mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest ja krediidiandja saab lepingute erakorralisel ülesütlemisel nõuda laenusumma kohest tagastamist. Lepingute nr L89016296337 ja L89016340513 ülesütlemisega muutus sissenõutavaks kostja kohustus tagastada laenu põhiosad (vastavalt 869 eurot ja 159 eurot), kokku 1028 eurot. Seda kohustust ei mõjuta asjaolu, et krediidiandja oli lepingute sõlmimisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 1028 eurot. Kohus rahuldab hageja nõude põhivõla 1028 eurot väljamõistmiseks kostjalt.
- Hageja viivisenõue lepingute nr L89016296337 ja L89016340513 osas on perioodi 26.09.2024–08.05.2025 eest 101,27 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise määraga 16% aastas alates 09.05.2025 põhinõudelt 1028 eurolt kuni selle kohase tasumiseni. Lepingutes on viivisemääraks kokku lepitud 16% aastas.
§ 113
lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse
§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 esimese lause kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et seadusest tulenev kohustus maksta rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist ei ole käsitatav muu tasuna
§ 403
4 lg 7 teise lause tähenduses, mille nõudmise vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine välistaks. Pooltel on lepingutes eraldi kokkulepe viivisemäära osas – lepingute järgi on viivisemääraks 16% aastas, 0,04% päevas (dtl 36, 42). Kohus leiab, et hagejal on õigus nõuda viivist lepingujärgses määras. Hageja viivisenõue on põhjendatud. Kohus rahuldab hageja viivisenõude ja mõistab kostjalt 9
(13)hageja kasuks välja viivise 101,27 eurot. Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõude (1028 eurot) tasumata osalt viivisemääraga 16% aastas alates 09.05.2025 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. 15. Kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse
§ 4034
lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks
§-s 94 sätestatud intressimäär. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Hageja ei ole ümberarvestust intressinõude osas kohtule esitanud. Hageja intressinõue 92,74 eurot jääb rahuldamata. Samuti jääb rahuldamata lepingutasu nõue 30 eurot. 15.1. Hageja palub kostjalt välja mõista pärast lepingu lõppemist tekkinud sissenõudmiskulud 30 eurot.
§ 1132
lg 2 p-d 1 ja 2 sätestavad, et pärast lepingu lõppemist võib majandusvõi kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta: - sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. - sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot. Lõike 3 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja saata esimese tasulise meeldetuletuskirja kõige varem seitsme päeva möödumisel lepingu lõppemisest. Teise ja kolmanda tasulise kirja võib võlausaldaja saata kõige varem seitsme päeva möödumisel eelmise kirja saatmisest. 15.1.
- Leping nr L89016296337 lõppes ülesütlemisega 25.09.
- Hageja avaldas, et sissenõudmiskulud on kujunenud järgmiselt: 07.10.2024 saadetud meeldetuletuskiri maksumusega 20 eurot, 06.11.2024 saadetud meeldetuletuskiri maksumusega 5 eurot, 30.12.2024 saadetud meeldetuletuskiri maksumusega 5 eurot ning muud makseviivitusega tekkinud kulud 10 eurot, sh nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni ja e-kirja teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud. Hageja on tõendanud, et kostjale edastati eelnimetatud kolm nõudekirja (dtl 64–72). Seega on hageja sissenõudmiskulude hüvitamise nõue põhjendatud 30 euro ulatuses ja kohus mõistab selle summa kostjalt hageja kasuks välja. Muud makseviivitusega tekkinud kulud 10 eurot jätab kohus rahuldamata. Hageja ei ole tõendanud, et talle on tekkinud kahju nimetatud suuruses. 15.1.
- Leping nr L89016340513 lõppes ülesütlemisega 25.09.
- Hageja avaldas, et sissenõudmiskulud on kujunenud järgmiselt: 22.10.2024 saadetud meeldetuletuskiri maksumusega 15 eurot, 11.11.2024 saadetud meeldetuletuskiri maksumusega 5 eurot, 19.12.2024 saadetud meeldetuletuskiri maksumusega 5 eurot ning muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot, sh nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni ja e-kirja teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud. Hageja on tõendanud, et kostjale edastati eelnimetatud kolm nõudekirja (dtl 73–81). Seega on hageja sissenõudmiskulude hüvitamise nõue põhjendatud 25 euro ulatuses ja kohus mõistab selle summa kostjalt hageja kasuks välja. 10
(13)Muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot jätab kohus rahuldamata. Hageja ei ole tõendanud, et talle on tekkinud kahju nimetatud suuruses. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
- TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt, mistõttu jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.
- TsMS § 486 lg 2 kohaselt loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. TsMS § 123 kohaselt võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 15.01.
- Seega loetakse hagi esitamise ajaks 15.01.
- Hagi esitamise aeg on oluline viivisenõude arvestamisel hagihinna hulka. Hagi esitamise ajal (15.01.2025) oli hagihinnaks 1435,12 eurot, arvestades esitatud nõudeid, mis kohus menetlusse võttis. Kohus rahuldas hagiavalduse nõuetes, millele vastav hagihind on 1301,38 eurot. Eeltoodust tulenevalt rahuldas kohus hagiavalduse 91% ulatuses ning jättis rahuldamata 9% ulatuses. Kohus jätab menetluskulud 91% ulatuses kostja kanda ja 9% ulatuses hageja kanda. 17.
- Hagilt hinnaga 1435,12 eurot kuulus riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasumisele riigilõiv 280 eurot. Hageja on hagilt tasunud riigilõivu seaduses sätestatud ulatuses. Riigilõiv on põhjendatud kohtukulu (TsMS § 138 lg 2). Arvestades, et kohus jättis menetluskulud 91% ulatuses kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks riigilõivuna välja mõista 254,80 eurot. 17.
- Hageja palub kostjalt lepingulise esindaja kuluna välja mõista 845 eurot (ilma käibemaksuta). Samuti palub hageja kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise kulu 20 eurot. Tegemist on lepingulise esindaja kuluga TsMS § 175 tähenduses. Kui asi antakse üle hagimenetluses menetlemiseks TsMS § 486 järgi, siis hagimenetluses määrab kohus lepingulise esindaja kulud kindlaks TsMS § 175 alusel. TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (RKTKm 11.02.2015, p 11). TsMS § 175 lg 1 võimaldab arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu (RKTKm 21.06.2021, p 9). Hageja lepingulisel esindajal kulus nõude aluseks olevate dokumentide tellimisele, kogumisele, analüüsile ning hagi ettevalmistamisele, koostamisele ja esitamisele 4 tundi ja hageja 18.02.2026 seisukoha koostamisele 1 tund. Kohus leiab, et eelnimetatud toimingud on vajalikud ja põhjendatud kokku 3 tunni ulatuses. Kohus arvestab, et hagi koostamine ja hagi aluseks olevate materjalide esmane läbitöötamine nõuab tavapäraselt rohkem aega kui järgnevad menetlustoimingud ning et tegemist ei olnud keeruka ega mahuka tsiviilasjaga 11
(13)17.
- Hageja esindaja tunnitasu suurus on 169 eurot (ilma käibemaksuta). Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Toimingu tegemisel kohaldatav põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest (RKTKm 29.01.2024, 2-21-9796/80, p 18; RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus 169 eurot (ilma käibemaksuta) ületab keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu ja on seetõttu põhjendamatu suurusega. Hageja lepinguline esindaja vastab TsMS § 218 lg 1 p-s 2 esindajale sätestatud nõuetele, kuid hageja esindaja ei ole advokaat. Advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti arvestab kohus seda, et tegemist ei olnud mahuka ega õiguslikult keeruka asjaga. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu suuruseks on 120 eurot (ilma käibemaksuta). Arvestades, et hageja esindaja menetluses tehtud toiminguid olid põhjendatud 3 tunni ulatuses, siis on põhjendatud lepingulise esindaja tasu suuruseks 360 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot on põhjendatud lepingulise esindaja tasu (ilma käibemaksuta). Arvestades, et kohus jättis menetluskulud 91% ulatuses kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks lepingulise esindaja kuluna välja mõista 345,80 eurot.
- Eeltoodust tulenevalt on hageja menetluskulud põhjendatud summas 660 eurot, sealhulgas riigilõiv 280 eurot, lepingulise esindaja kulu 380 eurot (ilma käibemaksuta). Arvestades, et poolte menetluskulud jäid 91% ulatuses kostja kanda ja 9% ulatuses hageja kanda, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud 600,60 eurot, s.o riigilõiv 254,80 eurot ja lepingulise esindaja kulu 345,80 eurot. Arvestades, et hageja palus kostjalt menetluskuludena välja mõista 1145 eurot, kuid kohus rahuldas menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 600,60 euro ulatuses, siis jääb menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata 544,40 euro osas.
- Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 järgi hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates praeguse otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda
§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.
- Kuna kostja ei ole menetluses osalenud, siis ei ole kostjal menetluskulusid, mida rahaliselt kindlaks määrata. Seetõttu kostjal hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
- TsMS § 178 lg 1 ja 2 järgi saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada üksnes praeguse lahendi peale edasi kaevates, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet 12
(13)kohtunik 13
(13)