Obsah (6)

§ 657§ 659§ 176§ 177§ 175§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kairi Piirisild, Ele Liiv ja Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 7. mai 2026, Tallinn Kohtuasja number 2-23-11245 Kohtuasi X-i avaldus juu

) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 10. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 657

lg 1 p 2 (koosmõjus

§-ga 659) alusel tühistada osas, millega maakohus mõistis avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja menetluskulude hüvitise 3849,65 eurot ületavas osas ja sellelt arvestatava viivise osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja mõistmata 3849,65 eurot ületava menetluskulude hüvitise ja sellelt arvestatava viivise. Ülejäänud osas jääb maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. 11.

§ 659

ja § 651 lg 1 alusel kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Avaldaja vaidlustab maakohtu määrust osas, millega kohus rahuldas puudutatud isiku menetluskulude kindlaksmääramise avalduse. Puudutatud isik ei ole maakohtu määrust rahuldamata jäetud osas vaidlustanud. 12. Avaldaja väite kohaselt esitas puudutatud isik menetluskulude nimekirjad hilinemisega, mistõttu ei tuleks hilinenult esitatud menetluskulusid arvestada. Kolleegium avaldajaga ei nõustu.

§ 176

lg-te 1 ja 2 kohaselt tuleb kohtul määrata menetlusosalistele tähtaeg menetluskulude nimekirjade esitamiseks. Maakohus tuvastas õigesti, et kohtud ei andnud menetlusosalistele selliseid tähtaegu. Riigikohus on selgitanud, et kui kohus ei ole

§ 176

lg-d 1 ja 2 rikkudes andnud menetlusosalistele tähtaega menetluskulude nimekirja esitamiseks, tuleb see võimalus anda hiljem

§ 177lg 2 järgi toimuvas menetluses (RKTKm 16.11.2016, 3-2-1-110-16, p 18).

Praegusel juhul maakohus nii ka tegi. Seega arvestas maakohus põhjendatult mõlema menetluskulude nimekirjaga. 13. Samuti leidis maakohus õigesti, et menetluskulude kohta täiendavate tõendite esitamine ei ole vajalik. Tõendite esitamiseks kohustamine võiks

§ 176

lg 6 alusel olla põhjendatud siis, kui kohtul tekib kahtlus, et kõik menetluskulud, mille hüvitamist on menetluskulude nimekirjaga nõutud, ei ole tegelikult kaasnenud kohtumenetlusega või et menetluskulude hüvitamise kohustust ei ole üldse tekkinud. Sellist kahtlust ei tekkinud maakohtul ega ka ringkonnakohtul. Pelgalt avaldaja soov kontrollida, kas puudutatud isikule on arved esitatud, sh käibemaksuga, ei ole aluseks õigusabikulude arvete ja nende tasumist tõendavate dokumentide küsimiseks. Asjaolu, et puudutatud isik palus 11.09.2023 menetlusdokumendis kanda menetluskulude hüvitise advokaadibüroo arvelduskontole, ei tähenda, et puudutatud isikul ei oleks tekkinud menetluskulude tasumise kohustust. Vastupidi, see kinnitab puudutatud isiku kohustust tasuda advokaadibüroole talle osutatud teenuste eest. 14. Avaldaja vaidlustab määruskaebusega ka maakohtu hinnangu puudutatud isiku lepingulise esindaja toimingute ajakulule ja tunnitasu suurusele.

§ 175

lg 1 kohaselt, kui 4 2-23-11245 menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude, s.o nii lepingulise esindaja tunnihinna kui ka menetlustoimingutele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Seega on kohtule antud õigusabikulude hüvitatavuse üle otsustamisel lai otsustusruum, mis tagab võimaluse leida igal üksikjuhtumil õiglane lahendus. Ringkonnakohus saab maakohtu kaalutlust ümber hinnata üksnes siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire.

1. Avaldaja etteheide puudutatud isiku lepingulise esindaja tunnihinna suurusele ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et esindaja tunnitasu 175 eurot, millele lisandub käibemaks, on siinses asjas mõistlik. Tunnihind vastab asja keerukusele ning esindaja kvalifikatsioonile (vandeadvokaat).
2. Osaliselt õige on aga avaldaja etteheide, et maakohus ületas diskretsioonipiire puudutatud isiku lepingulise esindaja toimingute ajakulu põhjendatuse ja vajalikkuse kaalumisel. 16.
3. Puudutatud isiku 30.11.2023 menetluskulude nimekirja järgi kulus puudutatud isiku esindajal Keskkonnaametile, Päästeametile ja Lääne-Harju Vallale kirjade koostamisele kokku 6,1 tundi. Iseenesest on õige maakohtu seisukoht, et esindaja toiming oli vajalik, kuid õige on ka avaldaja seisukoht, et kolme kirja koostamise ajakulu 6,1 tundi on ülemäärane. 16.
4. Ametitele saadetud kirju ei ole asja materjali juurde esitatud, kuid asja juures on Keskkonnaameti ja Päästeameti vastuskirjad (dtl-d 168 ja 167). Puudutatud isik tugines vastuskirjadele 11.09.2023 seisukohas (dtl-d 72–79). Selle seisukoha p-dest 2.1, 2.3 ja 3.15 nähtub, et Päästeametile, Keskkonnaametile ja Lääne-Harju Vallale saadetud kirjas esitatud küsimused olid vähemalt osaliselt kattuvad. Arvestades, et kirjad saadeti sama tsiviilasja raames, oli kirjades kattuv ka asjaolude kirjeldus. Seda arvestades ei olnud tegemist kolme täiesti erineva kirjaga, mille koostamise põhjendatud ajakuluks saaks pidada 6,1 tundi. Ringkonnakohus loeb kirjade koostamise (menetluskulude nimekirjas toimingud 21.08.2023– 23.08.2023) põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 3 tundi.
5. Ülejäänud puudutatud isikule osutatud õigusabitoimingute ja nende ajakulu osas on maakohtu määrus õiglane ja põhjendatud, arvestab menetluse käiku, menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning asja keerukust. Diskretsiooni piiride ületamist ei saa siin maakohtule ette heita. Menetluskulud määras kindlaks asja menetlenud maakohtunik. Kuna maakohus on oma kaalutlust nõuetekohaselt põhjendanud, ei anna ainuüksi avaldaja subjektiivne hinnang, et õigusabitoimingutele kulunud aeg on ülemäärane, alust maakohtu diskretsiooni ümber hindamiseks. Vastuseks määruskaebusele selgitab kolleegium järgmist. 17.
6. Puudutatud isiku esindaja sõidukulude osas märkis maakohus, et avalduses toodud viisil need hüvitamisele ei kuulu ja vähendas toiminguga seotud kulu 199,50 euro võrra. Seega arvestas maakohus avaldaja vastuväitega. 17.
7. Ainuüksi asjaolu, et puudutatud isik palus 10.01.2024 seisukohas jätta avaldaja määruskaebuse menetlusse võtmata, kuid ringkonnakohus otsustas avaldaja määruskaebust siiski menetleda, ei tähenda, et 10.01.2024 seisukoha koostamise põhjendatud kulu ei peaks avaldaja hüvitama. Maakohus määras puudutatud isikule tähtaja avaldaja määruskaebusele seisukoha esitamiseks. Seega oli seisukoha esitamine põhjendatud toiming. Arvestades 5 2-23-11245 seisukoha sisu ja mahtu, ei ole selle koostamise ja esitamise ajakulu 1 tund ja 18 minutit ülemäärane. 17.
8. Ülemäärane ei ole ka 30.05.2025 menetluskulude nimekirja koostamise ja esitamise ajakulu 36 minutit.
9. Eeltoodut arvestades tuleb avaldajalt väljamõistetavat menetluskulude hüvitist vähendada 661,85 euro võrra (175 × 3,1 × 22%). Maakohtu määrus tuleb tühistada osas, millega maakohus mõistis puudutatud isiku menetluskulud avaldajalt välja 3849,65 eurot ületavas osas. Puudutatud isiku avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks jääb rahuldamata kokku 861,35 euro (4711 – 199,50 – 661,85) ulatuses. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
10. Kuna menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisega tekkinud menetluskulusid ei hüvitata (

§ 178

lg 4), jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 6