3-25-2670/4

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-25-2670 Määruse kuupäev

1. märts 2026 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi X.X. kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses S5 eluosakonna tingimustega RESOLUTSIOON
2. Tagastada X.X. kaebus.
3. Jätta X.X. menetlusabi taotlus kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.
4. Jätta X.X. riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
5. Asendada avaldatavas kohtumääruses kaebaja ja kaaskinnipeetavate nimed tähemärkidega. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused Määrus toimetatakse kaebajale kätte. ASJAOLUD
6. Tartu Vanglas kinnipeetav S.G. esitas kaaskinnipeetava X.X. (edaspidi kaebaja) nimel
7. augustil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, mille kohaselt on Tartu Vangla tekitanud kaebajale mittevaralist kahju. Kaebaja taotleb väärikuse alandamise eest hüvitist 2500 eurot ja tervise kahjustamise eest samuti 2500 eurot, seega kokku 5000 eurot. Kaebajale põhjustati vastutaja tahtliku tegevuse ja tegevusetusega olulist heaolu- ja elukvaliteedi langust. Vastustaja õigusvastane akt on otsus, mille alusel E.R. paigutati S-5 eluosakonda, kuigi ta oma tegevusega häirib kogu eluosakonna kinnipeetavate elukvaliteeti. Tegevusetus seisneb selles, et vastutaja ei täida seadust ja ei reageeri kaebustele ega pole tänaseni midagi probleemi lahendamiseks ette võtnud. Kaebaja on sunnitud olema pikalt rooja, uriini ja pesematuse haisu keskel. Kaebaja peab taluma igapäevaselt tingimusi, mis alandavad oluliselt tema inimväärikust ja langetavad olulisel määral tema heaolu ja elukvaliteeti. Samuti on vastustaja seadnud ohtu kaebaja elu ja tervise. Kaebaja esitas kaebuses taotlused riigilõivust vabastamiseks ja riigi õigusabi saamiseks.
8. X.X. esitas
9. augustil 2025 Tartu Halduskohtule avalduse, milles teatas, et ta volitab S.G.i enda eest esitama halduskohtu kaebusi ning muid dokumente, mida menetluses võib vaja minna. Ta kiidab heaks S.G. esitatud dokumendid. Volikiri esindamiseks on esitatud ka vanglale
10. aasta algul, mille palub vanglalt välja nõuda. 3-25-2670
11. Tartu Vangla esitas vastusena kohtunõudele S.G. esitatud
12. juuni
13. a kahjunõude nr 1-9/2-25/277-1, Tartu Vangla
14. augusti
15. a otsuse nr 1-9/2-25/277-2 ning X.X. volituse nr 6-24/24/1543-
16. KOHTU SEISUKOHT
17. Kaebaja on kohtule esitanud mittevaralise kahju hüvitamise kaebuse vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 37 lg 2 p-le 4 ja riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg-le
18. Kaebaja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist Tartu Vanglalt selle eest, et temaga samasse S5 eluosakonda paigutati kinnipeetav, kes oma tegevusega häiris kaebajat ja sellise tegevusega alandati kaebaja väärikust ja tekitati kahju tervisele. Kaebaja oli sunnitud olema pikalt rooja, uriini ja pesematuse haisu keskel. Kaebaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse (HKMS § 47 lg 2, vangistusseaduse § 11 lg 8).
19. Kohus leiab, et X.X. kaebus tuleb HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel tagastada, sest kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. 5.
20. Kaebuse kohaselt seisnes vangla õigusvastane tegevus selles, et vangla jäi eluosakonnas haisu tekitanud kinnipeetavaga tegutsemisel tegevusetuks ning seadis sellega ohtu kaebaja elu ja tervise, samuti tema üldise heaolu ja vaimse tervise. Lukustatud kambrisse paigutatud kinnipeetav urineeris ja roojas kambrisse, ei pesnud ennast ega koristanud kambrit, mistõttu põhjustas ta ka osakonnas haiguste ja bakterite leviku. Tartu Vangla
21. augusti
22. a otsuse kohaselt oli kaebaja paigutatud ajavahemikus
23. märts 2025 kuni
24. juuli 2025 S5 eluosakonna kambrisse
25. Kinnipeetav, kes enda tegevusega kaaskinnipeetavaid häiris, oli paigutatud S5 eluosakonna kambrisse 301 ajavahemikus
26. maist kuni
27. juunini 2025 ning tema suhtes kohaldati sel perioodil täiendavaid julgeolekuabinõusid. Kinnipeeturegistris on
28. maist kuni
29. juunini 2025 koostatud kaks ettekannet seoses kambri 301 ning seal paikneva kinnipeetava ebahügieenilise olukorraga.
30. juuni
31. a ettekandest nr 2-25-1689 nähtub, et kell 18:21 helistas üks S5 osakonnas paiknev kinnipeetav peavalvekeskusesse ja kurtis, et eluosakonna kinnipeetavad on rahulolematud kambris 301 paikneva kinnipeetava suhtes, kelle tõttu sektor haiseb uriini järgi. Samal päeval on koostatud ka teine ettekanne nr 2-25-1691, millest nähtub, et kambrist 301 levis ebameeldiv hais eluosakonda. Vangla otsuse kohaselt rohkem ettekandeid seoses kambris 301 valitseva ebahügieenilise olukorraga eelnimetatud perioodi lõikes ei ole koostatud. Kahjunõude menetluse käigus selgus seega, et kambrisse 301 paigutatud kinnipeetav roojas ja urineeris teatud ajahetkedel kambri põrandale, ei pesnud ennast, ega koristanud ka enda kambrit regulaarselt. Kambris 301 paikneva kinnipeetavaga tegeleti siiski pidevalt, seejuures temaga vesteldi, talle anti pidevalt korraldusi vastav tegevus lõpetada ning enda kambrit koristada. Samuti juhiti kinnipeetava tähelepanu korduvalt tema tegevusele ja asjaolule, et selline tegevus häirib kaaskinnipeetavaid ja ka kõiki teisi. Seejuures käidi tema kambrit regulaarselt osakonna koristaja poolt koristamas, et takistada haisu levikut osakonda. Sellest tulenevalt ei jäänud vangla käesoleval juhul tegevusetuks. Kohus nõustub vangla seisukohaga, et selliste juhtumite puhul on tegemist äärmuslike ja harva esinevate olukordadega, mis paratamatult põhjustavad teatavaid ebameeldivusi nii vangla personalile kui ka kinnipeetavatele, kes peavad selliseid sündmusi kas siis otseselt või kaudselt tunnistama. Puuduvad tõendid, et vangla oleks olnud õigusvastaselt tegevusetu seoses S5 eluosakonnas levinud lõhnahäiringutega ja tegemist saaks olla vangla sihiliku kavatsusega kedagi tahtlikult häirida või kellelegi täiendavaid ebameeldivusi ja ebamugavusi tekitada. 3-25-2670 5.
32. Kohtu hinnangul ei saanud kaebaja õigusi intensiivselt riivata S5 eluosakonna tingimused ajavahemikul
33. maist kuni
34. juunini
35. Tartu Vangla kinnitusel ei ole kaebaja ise antud teemal ühtegi pöördumist vanglale esitanud. RVastS § 7 lg 1 kohaselt ei ole isikul õigust nõuda kahju hüvitamist, kui ta pole püüdnud kahju tekkimist talle jõukohasel moel vältida ega kõrvaldada. Hüvitamiskaebuse rahuldamine oleks ebatõenäoline seega ka põhjusel, et kaebaja ei kasutanud oma õiguste kaitseks esmaseid õiguskaitsevahendeid. Kaebuse väited kaebaja väärikuse alandamise osas on üldsõnalised ning kaebaja tervise võimalik kahjustamine on tõendamata. Kohus möönab, et ebameeldivad lõhnahäiringud võisid kaebaja kambris ajutiselt esineda, kuid need ei saanud kaebajale põhjustada taolisi üleelamisi, mida võiks pidada tema õigusi intensiivselt riivavaks. Kaebajal oli võimalik hoida enda kamber puhtana, tuulutada akna ja ukse kaudu oma kambrit ja tagada enda isiklik hügieen. Kohus nõustub ka Tartu Vangla seisukohaga, et praegusel juhul ei küündi kaebaja väidetud kahju mittevaralise kahjuni RVastS § 9 lg 1 tähenduses. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib seda nõuda vaid süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Ühtki nimetatud alust kaebusest ei nähtu. 5.
36. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X.X. kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
37. Kaebaja on taotlenud kaebuses riigi õigusabi korras endale esindaja määramist. 6.
38. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. 6.
39. RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. Võttes arvesse, et kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, on kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. Samuti sätestab RÕS § 7 lg 1 p 1, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma. Kuigi kaebaja ei ole kohtusse pöördunud isiklikult, on kaebaja siiski varasemalt halduskohtus oma õigusi kaitsnud ja arvestades kaebuse aluseks olevaid asjaolusid on kohus veendunud, et kaebaja saab vaidlustes vanglaga enda õiguste kaitsmisega iseseisvalt hakkama.
40. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p-de 1 ja 5 alusel rahuldamata. Kohus selgitab, et kaebaja volitatud esindajaks halduskohtus ei saa olla S. Grossberg, tuginedes HKMS § 32 lg-le
41. Kuna kaebaja teatas
42. augustil 2025 kohtule, et kiidab S.G. poolt
43. augustil 2025 esitatud kaebuse heaks, siis osaleb kaebaja menetluses isiklikult. Kohus toimetab käesoleva kohtumääruse kätte kaebajale.
44. Kaebuse tagastamise tõttu jätab kohus kaebaja menetlusabi taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.
45. Kohus asendab määruse avaldamisel kaebaja ja teiste kinnipeetavate nimed tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3, § 178 lg 3, § 179 lg 4). 3-25-2670 (allkirjastatud digitaalselt)