Obsah (17)

§ 637§ 230§ 232§ 438§ 444§ 405§ 448§ 138§ 144§ 162§ 173§ 174§ 163§ 175§ 218§ 178§ 445

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Merike Varusk Otsuse tegemise aeg ja koht 07. aprill 2026, Tallinn Tsiviilasja number 2-25-104190 Tsiviilasi Placet Group o

(tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

§ 637

lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. I Asjaolud 1. PLACET GROUP OÜ esitas 12.02.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võla nõudes. Kohus tegi 13.02.2025 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 07.04.2025 määrusega anti asi üle menetlemiseks esimese astme kohtumenetlusse Harju Maakohtule. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 487 lg-st 1 kohustas kohus 07.04.2025 määrusega avaldajat esitama kohtule oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma hagilt riigilõivu vastavalt

§-le

1. Hageja esitas 25.04.2025 hagiavalduse M. T. vastu võla nõudes. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhiosas 1960 eurot, tasumata intressid 351.13 eurot 24.04.2025 sissenõutavaks muutunud lepingujärgsed viivised 153.08 eurot (põhinõudelt 1960 eurot), 10 eurot tasumata sissenõudmiskulud, viiviseid alates 25.04.2025 põhinõude 1960 eurot tasumata osalt kuni selle kohase tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, riigilõiv 385 eurot, õigusabikulud 150 eurot ning viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras. 2 2-25-104190 Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks hageja ja kostja vahel 25.03.2024 sõlmitud krediidikonto leping nr KK
2. Kostja jättis lepingust tulenevad kohustused täitmata, mistõttu ütles hageja lepingu 12.02.2025 üles. 05.05.2025 kohtumäärusega jättis kohus hagiavalduse käiguta. Kohus palus hagejal selgitada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ja andis võimaluse esitada nõude ümberarvestus. 19.05.2025 esitas hageja nõude ümberarvestuse, milles on arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega. Kostjale on tehtud väljamakseid summas kokku 2 297.78 eurot ning kostja teostas krediidikonto lepingu KK4069849 alusel tagasimakseid summas 541.16 eurot. Eeltoodust tulenevalt kostja poolt on jäänud tagastamata laenuandjale põhiosa (2297.78 – 541.16) 1756.62 eurot. Samuti arvestab hageja tasumata intresse alates võlgnevuse tekkimise järgnevast päevast, st 01.09.2024 arvestades põhiosa 1756.62 eurot kuni krediidikonto lepingu KK4069849 ülesütlemiseni, so. 11.02.
3. Seisuga 11.02.2025 on sissenõutavaks muutunud intresside summa 31.25 eurot. Hageja nõuab viiviseid alates 25.04.2025 põhinõude 1756.62 eurot tasumata osalt kuni selle kohase tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 05.06.2025 jättis kohus hagiavalduse korduvalt käiguta, kuna hageja esitatud ümberarvestuse kohaselt ei ole kohtul võimalik kontrollida, kas peale tagasimaksete uuesti määramist on ülesütlemine kehtiv. 12.06.2025 esitas hageja vastuse kohtunõudele. Hageja toob välja, et Placet Group OÜ poolt pakutavate krediidikonto lepingute puhul on tegemist tähtajatute tarbijakrediidilepingutega, mille alusel väljastatud krediidilimiit on korduvkasutatav ning igakuiselt kuulub tasumisele minimaalne osamakse vastavalt krediidikonto lepingu põhitingimustele. Vastavalt krediidikonto lepingu nr KK4069849 põhitingimustele oli kostja minimaalse igakuise tagasimakse suurus 2% kasutatud krediidilimiidi summast ja mitte vähem kui 20 eurot. Krediidilepingu nr KK4069849 alusel oli kostja 12.02.2025 seisuga viivituses oktoobri (10.10.2024), novembri (10.11.2024), detsembri (10.12.2024), jaanuari (10.01.2025) ja veebruari (10.02.2025) osamaksetega, mida krediidiandja pidas lepingu ülesütlemise aluseks. Hageja arvestab tasumata intresse alates võlgnevuse tekkimise järgnevast päevast, st 01.09.2024 arvestades põhiosa 1756.62 eurot kuni krediidikonto lepingu KK4069849 ülesütlemiseni, so. 11.02.
4. Harju Maakohus võttis 14.11.2025 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. 14.11.2025 kohtumäärus on kostjale toimetatud kätte e-posti teel. Kostja kinnitas 09.01.2025 dokumentide kättesaamist. Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud. 10.02.2026 määras kohus hagejale tähtaja lepingu sõlmimisega seotud asjaolude täpsustamiseks. 25.02.2026 esitas hageja vastuse kohtunõudele, sh selgituse lepingu sõlmimise kohta ning maksekorraldused laenusummade ülekandmise kohta. 3 2-25-104190 II Kohtu põhjendused
5. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte

§ 232

lg 1 kohaselt.

§ 438

lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

§ 444

lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha.

§ 444

lg-s 2 on sätestatud, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. 3. Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt

§ 405

lg-le 1.

§ 444

lg 4 järgi võib kohus

§ 444

lg-s 3 nimetamata otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui menetlusosalised on andnud selleks nõusoleku või kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus täiendab otsust

§ 448

lg-s 4¹ sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata jätmise tagajärgi. Vastavalt

§ 637

lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

1. Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised asjaolud järgmiste eelduste osas: − krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1); − krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1); − leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; − tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (VÕS § 4062); 4 2-25-104190 − tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused (VÕS § 404 lg 21); − lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta; − lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud); − krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud; − viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana; − kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1); − kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras muude kohustuste katteks; − lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad; − tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86).
2. Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7 ), sh omandanud teavet, mis võimaldab tarbija krediidivõimelisust hinnata. Lepingu sõlmimisel on kostja kohustuste kontrollimisel võetud aluseks vaid kostja esitatud andmed laenutaotlusel ning andmed avalikest andmebaasidest. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Kohus on seisukohal, et ka avalikesse registritesse tehtud päringutest (Krediidiregister, Politsei Finantssanktsioonid, Krediidiinfo, Ametlikud Teadaanded, Eesti Väärtpaberi Keskregistri Pensionikontolt, Rahvastikuregister, Riikliku taustaga isikud) ei piisa, kuna ühestki neist ei nähtu kostja kohustuste ega väljaminekute suurus. Krediidiandja kogutud teave ei võimaldanud lepingu sõlmimisel teha kostja sissetulekute ja kohustuste kohta objektiivseid järeldusi. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr. Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama.
3. Hageja on esitanud nõude ümberarvestuse. Kostjale on tehtud väljamakseid summas kokku 2297.78 eurot ning kostja teostas krediidikonto lepingu KK4069849 alusel tagasimakseid summas 541.16 eurot. Eeltoodust tulenevalt kostja poolt on jäänud tagastamata laenuandjale põhiosa (2297.78 – 541.16) 1756.62 eurot. Samuti arvestab hageja tasumata intresse alates võlgnevuse tekkimise järgnevast päevast, st 01.09.2024 arvestades põhiosa 1756.62 eurot kuni krediidikonto lepingu KK4069849 ülesütlemiseni, so. 5 2-25-104190 11.02.
4. Seisuga 11.02.2025 on sissenõutavaks muutunud intresside summa 31.25 eurot. Hageja nõuab viiviseid alates 25.04.2025 põhinõude 1756.62 eurot tasumata osalt kuni selle kohase tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtu hinnangul on hageja põhivõla ümberarvestus põhjendatud. Kohtu hinnangul ei ole hageja intressi arvestus põhjendatud. Kostjale tehti viimane väljamakse 20.08.2024 ning kostja tegi viimase tagasimakse 11.09.
5. Hageja ei ole toonud välja, miks on võlgnevuse tekkimise järgnevaks päevaks 01.09.
6. Hageja selgituste kohaselt tegi kostja viimase makse 11.09.2024, mistõttu peab kohus põhjendatuks arvestada intressi alates 12.09.
7. Hageja ümberarvestuse järgne intress on põhjendatud summas 29.01 eurot, vastavalt järgnevale arvestusele: - põhiosa 1756.62 eurot, periood 12.09.2024 - 31.12.2024, intressimäär 4.25%, summa 22.64 eurot; - põhiosa 1756.62 eurot, periood 01.01.2025 - 11.02.2025, intressimäär 3.15%, summa 6.37 eurot.
8. VÕS § 4034 lg 7 järgse ümberarvestuse korral tuleb kontrollida, kas lepingu ülesütlemise eeldused oleksid ka uue maksegraafiku kohaselt täidetud. Poolte vahel on sõlmitud tähtajatu krediidikonto leping. Kostjale tehti viimane väljamakse 20.08.2024 ning kostja tegi viimase tagasimakse 11.09.
9. Vastavalt krediidikonto lepingu nr KK4069849 põhitingimustele oli kostja minimaalse igakuise tagasimakse suurus 2% kasutatud krediidilimiidi summast ja mitte vähem kui 20 eurot. Krediidilepingu nr KK4069849 alusel oli kostja 12.02.2025 seisuga viivituses oktoobri (10.10.2024), novembri (10.11.2024), detsembri (10.12.2024), jaanuari (10.01.2025) ja veebruari (10.02.2025) osamaksetega, mida krediidiandja pidas lepingu ülesütlemise aluseks. Hageja ütles lepingu 12.02.2025 üles. Kohtu hinnangul on leping ka ümberarvestuse korral kehtivalt üles öeldud, kuna kostjal tuli teha minimaalne igakuine tagasimakse 2% kasutatud krediidilimiidi summast ja mitte vähem kui 20 eurot, kuid kostja ei teinud alates
10. aasta oktoobrist ühtegi tagasimakset.
11. Võttes arvesse, et kohus jõudis järeldusele, et krediidiandja pole täitnud VÕS § 4034 lg-s 6 toodud kohustust, ei võlgne kostja muid tasusid. Kohus selgitab, et kolleegium märgib, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral välistab VÕS § 4034 lg 7 teine lause tarbijalt erinevate tasude nõudmise ka kahjuhüvitisena. Vastasel juhul võimaldaks laenuandja nõude „maskeerimine“ kahju hüvitamise nõudeks vältida seadusest tulenevat keeldu nõuda tarbijalt muid tasusid peale seadusjärgse intressi (RKTKo 2-21-13098, p 24). VÕS § 4034 lg 6 ja 7 alusel ei võlgne kostja lepingu alusel muid tasusid, sh lepingus kokkulepitud sissenõudmiskulu tasu. VÕS § 113² lg 2 ei ole iseseisev nõude alus, nimetatud sättega on kehtestatud piirmäärad sissenõudmiskulu suurusele. Hagejal on võimalik VÕS § 115 alusel nõuda kahjuhüvitist, kuid hageja ei ole tõendanud kulude tekkimist summas 10 eurot. Kohtu hinnangul ei ole sissenõudmiskulu nõue põhjendatud ega tõendatud. Hageja ei ole esitanud ka uut sissenõutavaks muutunud viivise arvestust, mistõttu ei ole põhjendatud hageja sissenõutavaks muutunud viivis 153.08 eurot. Ümberarvestuse kohaselt nõuab hageja viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlalt 1756.62 6 2-25-104190 eurolt alates hagi esitamisest 25.04.2025 kuni selle kohase tasumiseni. Kohtu hinnangul on hageja edasiulatuva viivise nõue põhjendatud.
12. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 1756.62 eurot, intress 29.01 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlalt 1756.62 eurolt alates 25.04.2025 kuni selle kohase tasumiseni. Kohus jätab rahuldamata hageja põhivõla 203.38 eurot, intressi 322.12 eurot, viivise 153.08 eurot ja sissenõudmiskulu 10 eurot. III Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
13. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

§ 138

lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 144

p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 162

lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 162

lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (

§ 174lg 2).

11. Hageja nõude suurus kokku oli 2474.21 eurot. Kohus mõistis kohtuotsusega kostjalt välja 1785.63 eurot. Seega rahuldas kohus hageja nõuetest ligi 72%. Menetluskulud tuleb

§ 163lg 1 alusel jätta 28% ulatuses hageja kanda ning 72% ulatuses kostja kanda.

Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse kohaselt on tasutud riigilõiv summas kokku 385 eurot ja õigusabikulud 150 eurot. Vastavalt

§ 138lg 1 menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtukulud on riigilõiv (

§ 138lg 2).

Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (

§ 144p 1).

Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses 69.72 eurot ja hagiavalduse esitamisel 315.28 eurot, kokku 385 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista. Juhindudes

§ 175

lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagiavalduse resolutsioonis on hageja märkinud õigusabikulude suuruseks 150 eurot. 7 2-25-104190

§ 144

p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 218

lg 2 sätestab, et menetlusosalise töötaja või teenistuja võib kohtus olla menetlusosalise lepinguliseks esindajaks, kui tal on kohtu arvates piisavad teadmised ja kogemused menetlusosalise esindamiseks. Hagiavalduse ja volikirja kohaselt esindab hagejat käesolevas menetluses hageja töötaja. Menetluskulude nimekirjast ei nähtu, et hageja oleks kandnud õigusabikulusid. Hageja õigusabikulude tekkimine on põhjendamata ja tõendamata. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega riigilõiv 385 eurot, millest kostja kanda jääb 72% ehk 277.20 eurot.

§ 178

lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. 12.

§ 445

lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Hageja palub, et nõutud summad kantaks Placet Group OÜ arveldusarvele nr EExxx (Coop Pank), selgitusse märkida: ts 2-25-104190, M. T., KK4069849. /digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik 8