Obsah (7)

§ 31§ 1§ 78§ 150§ 23§ 65§ 29

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Kohtujurist Jaanika Juurik Määruse tegemise aeg ja koht 07. mai 2026, Paide Tsiviilasja number 2-26-2928 Tsiviilasi Võlgniku R.G maksejõuetusava

) sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses (FIMS) ei ole sätestatud teisiti (FIMS § 43). 10. Kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu (

§ 31lg 1).

Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (

§ 1lg 2).

1. Kohus leiab, et võlgniku avalduse ja usaldusisiku esitatud andmete alusel on kindlaks tehtud, et võlgnik on maksejõuetu ning, et maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Usaldusisiku aruandest nähtub, et võlgnikul realiseeritav vara puudub, kuid teadaolevaid kohustusi on vähemalt 24 008,83 euro ulatuses (vt ülal, p 2). Võlgnikul ei ole seega piisavalt vara, et oma sissenõutavaks muutunud rahalised kohustused täita. Võlgnik ei tööta ning tema tervislikust seisundit tulenevalt võib asuda seisukohale, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine.
2. FiMS § 18 lg 1, 3 tulenevalt kohus arutab võlgniku ja usaldusisikuga võlgnevuste tasumise väljavaateid eesmärgiga valida võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetluse liik, kuid kohus ei saa otsustada ühegi FIMS § 18 lg 2 nimetatud menetluse algatamist võlgniku tahte vastaselt, välja arvatud pankroti väljakuulutamine võlausaldaja 3 maksejõuetusavalduse alusel. Võlgnik 06.02.2026 maksejõuetusavalduses palus kohtul algatada enda võlgade ümberkujundamise menetlus. Usaldusisik on seisukohal, et võlgniku huvides on tema pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Võlgnik on kinnitanud, et on nõus usaldusisiku poolt soovitatud menetlusliigiga.
3. Võlgniku maksejõuetusavalduse ja usaldusisiku poolt esitatud vara- ja võlanimekirja pinnalt tuvastab kohus, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetusavalduse kohaselt on võlgnik puuduva töövõimega ning tööle ei ole tal võimalik minna. Neli aastat tagasi oli võlgnikul selja ning kaks aastat tagasi käeoperatsioon. Võlgnikul on kolm alaealist ülalpeetavat ning tema sissetulek koosneb töövõimetoetusest ja peretoetustest. Võlgniku tervislikku seisundit arvestades on vähetõenäoline tema töövõime taastumise sellisel määral, et ta on võimeline tööle minema. Seega nõustub kohus usaldusisikuga, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kuna võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuulutab kohus välja võlgniku pankroti.
4. Kohus nimetab usaldusisikuks pankrotihalduri, kes vastab

§-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele. Usaldusisik Q.M ei ole Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja andmetel pankrotihaldur. Kooskõlas

§ 31

lõikega 6 nimetab kohus pankrotihalduriks Sirje Taela ja määrab, arvestades

§ 78lõiget 1, võlausaldajate esimese üldkoosoleku aja.

Sirje Tael on andnud nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks. Võlausaldajate üldkoosolek viiakse läbi kohtumääruse resolutsioonis toodud ajal ja kohas. 15.

§ 31

lõike 6 kohaselt otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. TMS § 51 lõike 1 kohaselt pankroti väljakuulutamisel täitemenetlused lõpevad. Võlgniku vara suhtes toimuvad sundtäitmised kohus usaldusisiku nimetamisel kuni pankroti väljakuulutamiseni või menetluse lõpetamiseni peatas. Täitemenetluse jätkamiseks taotlust kohtule esitatud ei ole ja selliseid asjaolusid toimikumaterjalidest ka ei nähtu, mis annaks aluse täitemenetluse jätkamist kaaluda. Pankroti väljakuulutamisel täitemenetlused TMS § 51 lõike 1 kohaselt lõpevad.

1. Vastavalt FiMS § 45 lõigetele 1 ja 2 otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlgnik on 27.04.2026 esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud ühtegi FiMS § 45 lõikes 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alust. Seega algatab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 46 lõike 1 kohaselt täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises.
2. Kohus selgitab võlgnikule, et ta on kohustustest vabastamise menetluse kestel kohustatud: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg-d 1, 2). Pärast pankrotimenetluse lõppu jätkuvas kohustustest vabastamise menetluses loetakse võlgniku tulu loovutatuks usaldusisikule vastavalt FiMS § 47 lõigetes 3–5 sätestatule ja võlgnik on kohustatud pärimise teel saadu väärtusest poole usaldusisikule üle andma.
3. FiMS § 46 lõike 3 kohaselt tuleb usaldusisikul esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruanne. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada määruse resolutsioonis märgitud tähtajaks. 4
4. Võlgniku vabastamine tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest otsustatakse kolme aasta möödumisel (FiMS § 49 lg 1). Eelviidatud paragrahvi lõike 3 kohaselt võib kohus asjaolusid arvestades vabastada oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses. FiMS § 49 lõige 9 näeb ette, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma käesoleva seaduse §-s 47 nimetatud kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest.
5. FiMS § 8 lõige 1 näeb ette, et kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku pankrot, kantakse maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud pankrotiseaduses sätestatu kohaselt nagu pankrotiavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud.

§ 150

lg 1 punktide 1 ja 2 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri või usaldusisiku kulud.

150 lõige 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse või maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lõigete 1 ja 2 alusel tuleb avaldaja tehtud menetluskulud (tasutud riigilõiv) jätta tema enda kanda. Eeltoodu alusel jäävad usaldusisiku kulud ja võlgniku kantud menetluskulud võlgniku kanda.

1. Usaldusisik esitas taotluse tasu määramiseks (FIMS § 54 lg 4 esimene lause). Usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata (FIMS § 54 lg 1). Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt (FIMS § 54 lg 2 esimene lause).
2. Kohus arvestab tasu suuruse määramisel ülesannete mahtu ja keerukust ning usaldusisiku kutseoskusi (FIMS § 54 lg 4). Kohus kontrollib ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse (

§ 23lg 1).

Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg ning tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (

§ 23lg 2).

Hüvitatava tunnitasu ülemmäär oli kuni 31.03.2026 177,20 eurot (

§ 23lg 3).

23. Usaldusisik esitas kohtule tasu ja tööaja arvestuse (FIMS § 54 lg 4,

§ 23lg 2), mille kohaselt tal kulus oma ülesannete täitmiseks 6 tundi.

Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku kutseoskusi, on nimetatud ajakulu põhjendatud. Tööaja arvestus sisaldab põhjendatud ning vajalikke toiminguid. Usaldusisiku tunnitasu 66 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse ning ei ole ebamõistlikult suur. Usaldusisikule tuleb seega määrata tasuks 396 eurot (

§ 23

lg 3 teine lause,

§ 65lg 11).

Vastavalt usaldusisiku taotlusele määrab kohus tasu maksmise büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (FIMS § 54 lg 9). 24. FIMS § 54 lg 2 teise lause ja

§ 23

lg 4 kohaselt võib kohus mõista usaldusisiku tasu ja vajalikud kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest, kui esineb alus menetluse raugemiseks (

§ 29

lg 1, lg 2) ning võlgniku varast ei jätku usaldusisiku tasu ja kulutuste hüvitamiseks. Usaldusisiku aruandest nähtub, et 5 võlgniku pankrotivaras ei ole piisavalt vahendeid usaldusisiku tasu hüvitamiseks. Kohus peab seetõttu põhjendatuks määrata usaldusisiku tasu hüvitamine riigi vahenditest. 25. Riigi vahenditest ei hüvitata usaldusisiku tasu ja kulutusi suuremas summas kui 946 eurot, sh seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks (

§ 23lg 4 viimane lause).

Riigi vahenditest hüvitatava usaldusisiku tasu ja kulutuste määramisel peab kohus lähtuma ka Justiitsministri kehtestatud määrusest „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ (

§ 23lg 51).

Määruse kohaselt saab usaldusisikule riigi vahenditest hüvitada tasu 33 eurot poole tunni kohta (määruse § 1 lg 1, § 2 lg 1). 26. Eelnevat arvesse võttes tuleb riigi vahenditest hüvitada usaldusisikule tasu 6 tunni eest summas 396 eurot (alustatud pooltunde 12 × 33), s.o 396 eurot, millele käibemaksu ei lisandu. Vastavalt

§ 23

lõikele 4 mõistab kohus usaldusisiku tasu välja võlgnikult, kuid määrab, et see hüvitatakse usaldusisikule riigi vahenditest. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest kohtunik 6