← Eesti

2-23-129886/42

Obsah (14)§ 367§ 442§ 124§ 133§ 173§ 162§ 138§ 139§ 150§ 144§ 172§ 4842§ 177§ 178

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Alo Noormets Otsuse tegemise aeg ja koht 17.04.2026, Võrus Tsiviilasja number 2-23-129886 Tsiviilasi OÜ GS Core hagi U.A vastu võlgnevuse

§ 367

sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest VÕS § 4034 lg 7 järgi kohaldub praegusel juhul VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär. Kohtu hinnangul ei ole vastutustundliku laenamise põhimõttega kooskõlas olukord, kus lepingus kokku lepitud seadusjärgset viivisemäära ületav viivisemäär jääks kehtima. Seega tuleb kohtu hinnangul kohaldada seadusjärgset viivisemäära, mitte lepingujärgset viivisemäära.

  1. Bondora AS ja kostja sõlmisid 22.10.2019 laenulepingu nr BL1579177, mille alusel väljastati kostjale laenu 2700 eurot. Kostja on laenu tagasimakseid teinud summas 559,38 eurot. Seega on kostjal tasumata põhivõlgnevus summas 2140,62 eurot (2700 – 559,38 = 2140,62). Hageja on laenulepingu nr BL1579177 osas 25.08.2023 menetlusdokumendis märkinud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tuleb kõik kostja maksed summas 559,38 eurot arvestada põhinõude katteks ning tasutud on täielikult maksegraafiku põhiosa maksed kuni 22.06.
  2. Kohus märgib, et sellisel juhul ei saa lugeda lepingut 23.11.2020 kehtivalt üles öelduks, kuivõrd selleks ajaks ei olnud kostja osamaksetega viivituses. Seega ei olnud VÕS § 416 lg-tes 2 ja 3 sätestatud eeldused lepingu ülesütlemiseks täidetud. Leping on lõppenud tähtaja saabumisega (viimase osamakse tasumise tähtaeg oli 21.10.2024) ning seega muutus lepingust lähtuv põhinõue VÕS § 82 lg 7 II lause alusel sissenõutavaks alates 22.10.
  3. Eelneva tõttu rahuldab kohus lepingu nr BL1579177 osas hageja põhinõude summas 2140,62 eurot ning jätab hageja nõude sissenõutavaks muutunud viivise 511,20 euro osas rahuldamata ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuselt 2140,62 eurolt alates 22.10.2024 (s.o põhinõude sissenõutavaks muutumisest) kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
  4. Bondora AS ja kostja sõlmisid 23.12.2019 laenulepingu nr BL1755271, mille alusel väljastati kostjale laenu 1600 eurot. Kostja on laenu tagasimakseid teinud summas 248,65 eurot. Seega on kostjal tasumata põhivõlgnevus summas 1351,35 eurot (1600 – 248,65 = 1351,35). Hageja on laenulepingu nr BL1755271 osas 28.08.2023 menetlusdokumendis märkinud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tuleb kõik kostja maksed summas 248,65 eurot arvestada põhinõude katteks ning tasutud on täielikult maksegraafiku põhiosa maksed kuni 22.06.
  5. Kohus märgib, et sellisel juhul ei saa lugeda lepingut 23.11.2020 kehtivalt üles öelduks, kuivõrd selleks ajaks ei olnud kostja osamaksetega viivituses. Seega ei olnud VÕS § 416 lg-tes 2 ja 3 sätestatud eeldused lepingu ülesütlemiseks täidetud. Leping on lõppenud tähtaja saabumisega (viimase osamakse tasumise tähtaeg oli 20.12.2024) ning seega muutus lepingust lähtuv põhinõue VÕS § 82 lg 7 II lause alusel sissenõutavaks alates 21.12.
  6. Eelneva tõttu rahuldab kohus lepingu nr BL1755271 osas hageja põhinõude summas 1351,35 eurot ning jätab hageja nõude sissenõutavaks muutunud viivise 324,04 euro osas rahuldamata ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuselt 1351,35 eurolt alates 21.12.2024 (s.o põhinõude sissenõutavaks muutumisest) kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
  7. Bondora AS ja kostja sõlmisid 24.02.2020 laenulepingu nr BL1936164, mille alusel väljastati kostjale laenu 900 eurot. Kostja on laenu tagasimakseid teinud summas 320,76 eurot. Seega on kostjal tasumata põhivõlgnevus summas 579,24 eurot (900 – 320,76 = 579,24). Hageja on laenulepingu nr BL1936164 osas 29.08.2023 menetlusdokumendis märkinud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tuleb kõik kostja maksed summas 320,76 eurot arvestada põhinõude katteks ning tasutud on täielikult maksegraafiku põhiosa maksed kuni 22.06.
  8. Kohus märgib, et sellisel juhul ei saa lugeda lepingut 23.11.2020 kehtivalt üles öelduks, kuivõrd selleks ajaks ei olnud kostja osamaksetega viivituses. Seega ei olnud VÕS § 416 lg-tes 2 ja 3 sätestatud eeldused lepingu ülesütlemiseks täidetud. Leping on lõppenud tähtaja saabumisega (viimase osamakse tasumise tähtaeg oli 20.02.2023) ning seega muutus lepingust lähtuv põhinõue VÕS § 82 lg 7 II lause alusel sissenõutavaks alates 21.02.
  9. Eelneva tõttu rahuldab kohus lepingu nr BL1936164 osas hageja põhinõude summas 579,24 eurot ning jätab hageja nõude sissenõutavaks muutunud viivise 106 euro osas rahuldamata ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuselt 579,24 eurolt alates 21.02.2023 (s.o põhinõude sissenõutavaks muutumisest) kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 13.

§ 442lg 2 p 51 kohustab kohut märkima otsuses tsiviilasja hinna.

13.1 Hageja esitas 25.08.2023 kohtusse laenulepingu nr BL1579177 võlgnevusest tuleneva hagi, millega palus kostjalt välja mõista põhinõudena 2140,62 eurot ning kõrvalnõudena viivised 511,20 eurot (VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras).

§ 124

lg 1 kohaselt määratakse raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava rahasummaga. Vastavalt

§ 133

lõikele 1 arvutatakse hagihind põhinõude ja kõrvalnõuete järgi.

§ 133

lg 2 näeb ette, et

§-s 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. Kohus nõustub hagiavalduses esitatud arvutuskäiguga (dtl 52). 13.2 Hageja esitas 28.08.2023 kohtusse laenulepingu nr BL1755271 võlgnevusest tuleneva hagi, millega palus kostjalt välja mõista põhinõudena 1351,35 eurot ning kõrvalnõudena viivised 324,04 eurot (VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras).

§ 124

lg 1 kohaselt määratakse raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava rahasummaga. Vastavalt

§ 133

lõikele 1 arvutatakse hagihind põhinõude ja kõrvalnõuete järgi.

§ 133

lg 2 näeb ette, et

§-s 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. Kohus nõustub hagiavalduses esitatud arvutuskäiguga (dtl 218). 13.3 Hageja esitas 29.08.2023 kohtusse laenulepingu nr BL1936164 võlgnevusest tuleneva hagi, millega palus kostjalt välja mõista põhinõudena 579,24 eurot ning kõrvalnõudena viivised 139,09 eurot (VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras).

§ 124

lg 1 kohaselt määratakse raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava rahasummaga. Vastavalt

§ 133

lõikele 1 arvutatakse hagihind põhinõude ja kõrvalnõuete järgi.

§ 133

lg 2 näeb ette, et

§-s 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. Kohus nõustub hagiavalduses esitatud arvutuskäiguga (dtl 307). Eeltoodust tulenevalt määrab kohus käesoleva tsiviilasja hinnaks 5534,08 eurot, s.o 2908,69 eurot (s.o 2140,62 + 511,20 + 256,87) + 1837,55 eurot (s.o 1351,35 + 324,04 + 162,16) + 787,84 eurot (s.o 579,24 + 139,09 + 69,51). Menetluskulud 14.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja on ühes hagiavaldusega kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks menetluses tasutud riigilõiv 245 eurot + 315 eurot + 385 eurot (s.o kokku 945 eurot) ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 3 x 20 eurot (s.o kokku 60 eurot). Riigilõiv on kohtukulu (

§ 138

lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada.

§ 139

lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud nõuda kostjalt hageja menetluskuluna välja tasutud riigilõiv, kuid üksnes ulatuses, mis vastab käesolevas asjas hagihinna alusel tegelikult tasumisele kuuluma pidanud riigilõivule. Seetõttu mõistab kohus kostjalt välja riigilõivu suuruses, mis oleks vastanud ühele terviklikule hagile. Kuna hagihind oleks ühe hagi puhul olnud 5534,08 eurot, millelt oleks riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt pidanud tasuma riigilõivu 595 eurot, siis mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu summas 595 eurot. Kohus selgitab, et hagejal on võimalik enam tasutud riigilõiv summas 350 eurot

§ 150lg 1 p 1 alusel tagasi taotleda.

Kohus saab

§ 150

lg 4 kohaselt riigilõivu tagastada üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Hagejal tuleb enamtasutud riigilõivu tagasisaamiseks esitada Tartu Maakohtule taotlus, milles märgib, millisele pangakontole tuleks riigilõiv tagastada (pangakonto number, konto omaja nimi ja isikukood). Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb

§ 150

lg 6 järgi kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Hageja palub mõista kostjalt välja maksekäsu kiiremenetluse kulud 3 x 20 eurot. Kooskõlas

§ 144punktiga 1 on maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuvälised kulud.

Vastavalt

§ 172

lõikele 9 kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise korral võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka (

§ 172lg 9).

See tähendab, et need kulud kannab

§ 162

lg 1 järgi pool, kelle kahjuks asi lõppkokkuvõttes lahendatakse.

§ § 4842 teise lause kohaselt määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise

§-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Kuivõrd kohus rahuldab hagi, siis käesoleval juhul on põhjendatud mõista

§ 4842

alusel kostjalt hageja kasuks välja maksekäsu kiirmenetluse menetluskulude katteks 60 eurot (3 x 20). 15.

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivist. 16.

§ 178

lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Alo Noormets kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.