← Eesti

2-26-3620/14

Obsah (10)§ 429§ 373§ 475§ 550§ 371§ 372§ 173§ 164§ 174§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Heli Käpp Tsiviilasja number 2-26-3620 Määruse tegemise aeg ja koht 06. mai 2026, Pärnu Tsiviilasi E.X-i hagi K.J-i vastu elatise väljamõistmiseks Menetlustoi

) § 428 lg 1 p 3 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

§ 429lg 2 kohaselt kohus protokollis hageja hagist loobumise.

Kohus leiab, et hageja seadusliku esindaja loobumine elatise nõudest lapse huvisid ega õigusi ei kahjusta. Pooled kinnitasid, et laps viibib võrdse aja kummagi vanema juures ning mõlemad vanemad peavad alaealist E.X-i vahetult üleval, kostja tasub lisaks lapse kooliga seotud kulud. Eeltoodust tulenevalt on alus kostjalt elatise nõudmiseks ära langenud ning hagist loobumine ei ole lapse huvidega vastuolus. Eeltoodu alusel kohus võtab hageja seadusliku esindaja elatise nõudest loobumise vastu ja lõpetab asjas menetluse. 6. Kostja on vastuhagina esitanud lapsega suhtlemise korra avalduse, mida kohus ei ole veel menetlusse võtnud.

§ 373

lg 1 sätestab, et kostjal on õigus esitada kuni eelmenetluse lõppemiseni või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni hageja vastu oma protsessuaalne nõue ühiseks läbivaatamiseks põhihagiga (vastuhagi), kui: 1) vastuhagi on suunatud põhihagi tasaarvestamisele; 2) vastuhagi rahuldamine välistab täielikult või osaliselt põhihagi rahuldamise; 3) vastuhagi ja põhihagi vahel on muu vastastikune seos ning nende ühine läbivaatamine võimaldab asja õiget ja kiiremat läbivaatamist.

§ 475

lg 1 p 8 ja § 550 lg 1 p 2 kohaselt lahendab kohus lapse ja vanema suhtlemiskorra kindlaksmääramise asja hagita menetluses.

§ 550

lg 2 kohaselt võib hooldus- ja suhtlusõiguse asja kohus lahendada ka hagimenetluses, kui seda nõutakse hagimenetluses koos abielu lahutamise, kooselulepingu lõpetamise või elatise väljamõistmisega. 2

(3)Tsiviilasi nr 2-26-3620 Kuna kohus hageja elatise nõude osas hagist loobumise tõttu menetluse lõpetab, ei ole kostja esitatud suhtlemiskorra kindlaksmääramise avaldust võimalik menetlusse võtta siinse tsiviilasja raames vastuhagina.

§ 373

lg 3 teine lause näeb ette, et kui vastuhagina esitatud hagi ei võeta vastuhagina menetlusse, võetakse see menetlusse eraldi hagina, kui vastuhagi esitaja ei ole taotlenud, et hagi menetletaks üksnes vastuhagina.

  1. Kostja
  2. mail 2026 kohtuistungil teatas, et kujunenud olukorras ta suhtluskorra kindlaksmääramise avalduse menetlemist ei soovi. Kostja istungil selgitas, et lapsega suhtlemine praegu suures plaanis toimubki nii, nagu kostja on avalduses soovinud, mistõttu ei ole enam vaja lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramist kohtu poolt. Kohus ei saa avaldust menetleda vastu selle esitaja tahtmist. Kuna kostja on teatanud, et olukorra muutumise tõttu ta ei vaja enam avalduse esitamisel silmas peetud kohtulikku õiguskaitset, ei eralda kohus avaldust iseseisvasse menetlusse, vaid jätab

§ 371lg 2 p 1 ja 2 alusel avalduse menetlusse võtmata.

8.

§ 372

lg 4 teise lause kohaselt kohus avalduse menetlusse võtmisest keeldumise korral ei toimeta seda teisele poolele kätte, vaid tagastab esitajale koos lisadega ja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega. Siin asjas on kostja vastuhagi suhtluskorra kindlaksmääramiseks vormistanud samas menetlusdokumendis koos vastusega elatise nõudele ja avaldust tagastada ei ole võimalik. Elektrooniliselt esitatud dokumente kohus reaalselt ka ei tagasta. See ei mõjuta

§ 372

lg-s 6 ettenähtud tagajärge: kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. 9.

§ 173

lg 1 alusel kohus määrab menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 164lg 1 alusel jäävad menetluskulud poolte endi kanda.

Teadaolevaks menetluskuluks selles asjas on ainult kostja poolt suhtlemiskorra avalduse esitamise eest 17. märtsil 2026 tasutud riigilõiv 10 eurot. Hüvitatavaid kulusid tekkinud ei ole ning kohus ei määra

§ 174lg 1 kohaselt kindlaks menetluskulude suurust.

10. Kuna kohus jätab avalduse menetlusse võtmata, siis

§ 150

lg 1 punkti 2 ja lg 4 kohaselt ning vastavalt kostja taotlusele tuleb tasutud riigilõiv kostjale tagastada. Kostja taotles riigilõivu tagastamist samale kontole, millelt ta riigilõivu tasus. Kohus teeb riigilõivu tagastamiseks vajalikud korraldused, riigilõiv tagastatakse kostjale pärast kohtumääruse jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.